1-13-7917/178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-13-7917 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2019 määrus Janek Toompuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Janek Toompuu (ik 37404070010) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Pärnu Maakohtu 13.01.2014 otsusega tunnistati J. Toompuu süüdi Kars § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 17.01.2013 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, mõistes J. Toompuule liitkaristuseks 9 aastat 3 kuud ja 8 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.04.2013 ja lõpeb 15.07.
6. Tartu Vangla esitas 10.06.2019 maakohtule materjalid J. Toompuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 29.10.2019 määrusega jäeti J. Toompuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused J. Toompuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
8. J. Toompuu omab kahte kehtivat kriminaalkaristust ning teda on karistatud peamiselt vägivallakuritegude toimepanemise eest. Ka käesoleval ajal kannab J. Toompuu karistust vägivallakuriteo toimepanemise eest, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustati oht elule. J. Toompuule on mõistetud eriliigilisi karistusi, muuhulgas on tal võimaldatud kanda karistust ka tingimisi vabaduses. Pärnu Maakohtu 17.01.2013 otsusega mõisteti J. Toompuule tingimisi vangistus kolme aastase katseajaga, kuid sellele vaatamata pani J. Toompuu uued kuriteod toime juba paar kuud pärast kohtuotsust, s.o 07.04.
9. Sellest tulenevalt ei ole maakohus veendunud, et J. Toompuule mõistetud karistus on täitnud oma eesmärgi.
10. J. Toompuu puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks tema alkoholi tarvitamise harjumus. Maakohtule esitatud materjalide kohaselt isik otseselt alkoholiprobleemi ei tunnista ja seda kinnitavad ka J. Toompuu enda selgitused kohtuistungil, aga ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbiviija arvamus. Maakohus ei ole sellest tulenevalt veendunud, et J. Toompuu enda motivatsioon alkoholist eemale hoidmiseks on piisav.
11. Kinnipidamiskohas on J. Toompuu läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Samuti on J. Toompuu osalenud ka vangla tööhõives. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on J. Toompuul olemas kindel elu – ja töökoht.
12. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et J. Toompuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud ja seda ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Toompuu kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohad järgmised.
14. Vaatamata rohketele J. Toompuu kasuks rääkivatele asjaoludele leidis maakohus, et J. Toompuud ei ole võimalik ennetähtaegselt vabastada, kuna viimast on karistatud katseajal toime pandud raske isikuvastase kuriteo eest, samuti et J. Toompuul on probleeme alkoholiga. Samas ei ole kuriteo raskusele isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel võimalik tugineda (vt RKKKm nr 1-09-14101, p 20). J. Toompuu kuritegu on süüdimõistva kohtuotsusega juba hinnatud, mille eest karistatud teda seitsme aasta pikkuse vangistusega, mis on sanktsiooni keskmisest määrast madalam.
15. Kohtupraktikas on muuhulgas leitud, et selliste süütegude puhul, mille toimepanemise tõenäosust on suurendanud või suurendab alkoholi tarbimise risk, saab KarS § 75 lg 2 p 8 kohaselt süüdlasele kohustuseks määrata ka sotsiaalprogrammi(de) läbimise. Lisaks on viimase aja kohtupraktikas hakatud rakendama KarS § 75 lg-s 4 toodud võimalust lasta isikul teha enda kulul laboratoorne vereanalüüs, tuvastamaks alkoholitarvitamist, või osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus. Kohustuse täitmise kohta peab isik kindlaks määratud tähtajaks esitama kriminaalhooldusametnikule uuringu tulemused. Ei saa välistada, et niisuguste meetmete rakendamise kaalumine aitaks ennetähtaegse vabastamise korral tagada ka süüdimõistetu resotsialiseerumise ja edasise õiguskuuleka käitumise.
16. Kuigi J. Toompuu avaldas valmisolekut võtta endale katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja selgitas, et tema tervislik olukord soosib sellise kohustuse täitmist (isikul on 2 maksatsirroos), ei kaalunud maakohus sellise lisakohustuse määramist ega selle täitmise kontrollimiseks täiendavate abinõude kohaldamist. Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus sellega eiranud Riigikohtu poolt kriminaalasjas nr 1-09-14104 avaldatud seisukohti. Koos määruskaebusega esitas kaitsja J. Toompuu kirjaliku taotluse, milles viimane kinnitab valmisolekut alluda täiendavale kontrollile, tagamaks alkoholikeelu täitmist.
17. Ühtlasi ei ole maakohus arvesse võtnud, et J. Toompuu on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid, osalenud tööhõives ja käitunud vangistuse ajal positiivselt. Vaatamata pikaajalisele karistusele on J. Toompuu säilitanud kontakti oma perekonnaliikmetega, kes on valmis teda toetama. Samuti on tal võimalik asuda tööle. Seega on süüdimõistetu teinud karistusest vajalikud järeldused ja suudab edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest.
18. Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 22.11.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu seisukoht
19. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et J. Toompuu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
20. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastupidiselt määruskaebuses toodule leiab ringkonnakohus, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (vt käesoleva määruse p 6), jõudes seeläbi õigele järeldusele, et J. Toompuu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
21. On õige, et J. Toompuu iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset. Samas tuleneb kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21), mistõttu on ekslik kaitsja poolt toodu, et süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude toimepanemise asjaoludele ei ole ühelgi juhul võimalik tugineda. Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui J. Toompuu on tõepoolest kinnipidamiskohas enda riskikäitumisega tegelenud, ei too see käesolevalt kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on seeläbi piisavalt maandatud.
22. Eelkõige räägib J. Toompuu vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik, mida ei kaalu üle temast lähtuvad positiivsed asjaolud nagu kindel elu – ja töökoht, kinnipidamiskohas läbitud sotsiaalprogrammid ja J. Toompuu arusaam, et alkoholiga tuleks teha lõpparve, mille kinnituseks ta on nõus võtma laboratoorse vereanalüüsi andmise kohustuse, tuvastamaks alkoholikeelust kinnipidamist. Nimelt omab süüdimõistetu kahte kehtivat kriminaalkaristust, viibides kinnipidamiskohas kuuendat korda. J. Toompuud on karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas ka vägivallaga seotud kuritegude eest. Kuritegusid on J. Toompuu toime pannud erinevalt põhjustel – majandusliku kasu saamise eesmärgil, tingituna alkoholi tarvitamisest ja grupi mõjul. Kõik eeltoodu muudab aga J. Toompuu sellevõrra 3 ettearvamatuks, kuna temalt võib vabaduses vanade harjumuste juurde naastes (nt alkoholi tarvitamise või majanduslike probleemide korral) oodata eriliigiliste kuritegude toimepanemist, sealhulgas ka raskeid vägivallakuritegusid.
23. Kaitsja on seisukohal, et J. Toompuule oleks võimalik määrata vereanalüüsi andmise kohustus, millega on nõus ka J. Toompuu ise ning mille kaudu saaks kontrollida tema alkoholikeelust kinnipidamist. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et vereanalüüsist võib küll kasu olla, aga samas, kui J. Toompuu peaks hetkeajendil alkoholi tarbima ja selle tulemusena enesekontrolli kaotama, mis päädiks kuriteo toimepanemisega, ei oleks edasisest kriminaalhooldusametnikule vereanalüüsi tulemuse esitamisest enam mingisugust kasu. Samuti, kuna J. Toompuu on vangistuses viibinud korduvalt, on ta ilmselt varemgi läbinud ka erinevaid rehabiliteerivaid sotsiaalprogramme, aga sellest hoolimata vabaduses alkoholi mõju all olles pannud toime uusi süütegusid ja vanglasse tagasi sattunud.
24. Samuti ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et J. Toompuust lähtuvaid riske oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada. Nimelt on maakohus õigustatult välja toonud, et varasemalt on J. Toompuu, viibides katseajal, toime pannud uue kuriteo. Seega ei ole kriminaalhooldusele allutamine J. Toompuu puhul midagi sellist, mis täie kindlusega tagaks tema õiguskuulekuse.
25. Kokkuvõtvalt ringkonnakohus küll hindab J. Toompuu pingutusi kinnipidamiskohas, kuid käesolevalt ei ole süüdimõistetu puhul veel uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud. Kokkuvõtvalt tuleb J. Toompuu jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
26. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 29.10.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkiri) (allkiri) (allkiri) Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4