) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
lg 4 tulenevalt vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 3. Käesoleval juhul on taotluse esitaja esitanud Tallinna Vanglale vaide, milles ta taotleb tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse lõpetamist, kuna taotleja leiab, et vaidlusalune juhtum on lahenenud jooksvalt ning puudub huvi distsiplinaarasja menetleda ning edasine distsiplinaarmenetlus on ka perspektiivitu. Kohus selgitab esmalt, et distsiplinaarmenetluse algatamise näol on tegemist haldusmenetluse toiminguga. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 2 haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega). Vaidlust ei ole selles, et käesolevaks ajaks sellist sisulist otsust veel tehtud ei ole. Taotluse esitajale on hetkel antud võimalus esitada kirjalikus vormis omapoolsed selgitused võimaliku distsiplinaarsüüteo kohta. Taotluse esitajal ei ole õigust esitada vaiet ka distsiplinaarmenetluse algatamisele ning Tallinna Vanglal on õigus vaie tagastada HMS § 79 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et vaie tagastatakse, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotluse esitajal puudub käesoleval ajal õigus vaide esitamiseks, sest vaie on esitatud ennatlikult menetlustoimingu peale, mis ei ole aga vaide korras vaidlustatav. Samuti on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud kohtule ajal, mil see
kohaselt lubatud ei ole (
Kohus märgib siinkohal selgituseks, et A. V.l on õigus esitada vaie distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale juhul, kui see üldse välja antakse. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldusega. Kuivõrd selline puudus ei ole (praegusel hetkel) kõrvaldatav, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmiseks (
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.V. esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.