1-13-2947/80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-13-2947 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2019 määrus Rainer Engeli vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Rainer Engel (ik 37409172732), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohus kohaldas 28.03.2013 R. Engeli suhtes loovutamisvahistamist ja vahistas R. Engeli tema suhtes välja antud Euroopa vahistamismääruse täitmise tagamiseks.
5. Harju Maakohtu 03.04.2013 määrusega rahuldati R. Engeli suhtes koostatud vahistamismäärus, nõustuti tema loovutamisega Soome Vabariigile tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetud karistus viiakse täide Eesti Vabariigis.
6. Helsingi I astme kohus karistas R. Engelit Soome kriminaalseadustiku ptk 50 § 2 ja ptk 7 §-de 1 ja 3 järgi (grupis narkootilise aine suures koguses käitlemine) 13 aasta pikkuse vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.03.2013 ja lõpeb 27.03.
8. Viru Vangla esitas 24.09.2019 maakohtule materjalid süüdimõistetu R. Engeli vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
9. Viru Maakohtu 29.10.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
10. R. Engelit on kriminaalkorras korduvalt karistatud, mistõttu ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ja varasem karistatus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, kuna isik jätkas kuritegude toimepanemist.
11. R. Engeli käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust korraldustele mitteallumise eest. Kuna R. Engel ei suuda isegi kinnipidamiskohas hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest, puudub maakohtul alus arvata, et ta ka vabaduses suudaks seaduskuulekalt käituda.
12. Vabanemise korral on R. Engelil olemas kindel elu – ja töökoht ning toetavad lähedased. R. Engelil on tasumata rahalisi nõudeid summas 900 873, mis kindlasti hakkab mõjutama tema igapäevast toimetulekut, mistõttu on tõenäoline, et majanduslike raskuste ilmnemisel asub R. Engel uuesti kuritegusid toime panema. Seda eriti olukorras, kus tema varasema kuritegeliku käitumise eesmärgiks oli just majandusliku kasu saamine.
13. Maakohus pidas negatiivseks R. Engeli poolt individuaalse täitmiskava täitmist – isik keeldub pidevalt majandustöödel osalemast, reaalselt ei ole vanglas töötanud ja ei soovi seda ka tulevikus teha. R. Engeli sõnul on koristaja ametikoht vähetasustatud ja pigem alandav. R. Engeli arvates on kinnipeetavate tööle „sundimine“ seadusevastane, kuna Soome vanglas, kus ta enne viibis, seda ei tehtud ja tema arvates peavad Eesti vanglas olema talle tagatud samasugused tingimused. Teisisõnu on R. Engel seisukohal, et ta ei pea töötama, kuna Soome vanglates ei ole see kohustuslik. Tööst keeldumisel viitab R. Engel ka kehvale tervisele, kuid vangla poolt on isik hinnatud töövõimeliseks. Maakohtu hinnangul on R. Engel töö suhtes valiv, alamate ametite suhtes üleolev ja tema suhtumine talle ebameeldivatesse kohustustesse viitab subkultuuriga seotud väärtushinnangutele.
14. Samuti nähtub asja materjalidest, et R. Engel ei oska analüüsida oma käitumist ja hoiakuid – ta saab küll aru, et toime pandud kuritegu ei olnud õige, kuna ta sattus vanglasse, kuid pigem kahetseb, et „vahele jäi“, mitte seda, et ta teo toime pani.
15. Positiivseks pidas maakohus asjaolu, et R. Engelil ei ole sõltuvusprobleeme ja et eelmine kriminaalhooldus lõppes seoses katseaja lõppemisega. Samas tuleb märkida, et karistust ei pööratud küll täitmisele, kuid R. Engel rikkus katseajal korduvalt liiklusseadust, mille eest sai väärteokorras karistada.
16. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemise korral ei kaalu üles tema käitumist enne vangistust ja käesoleva vangistuse ajal. Määruskaebus
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Engel, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist. Kokkuvõtvalt on R. Engeli poolt kaebuses toodud seisukohad järgmised.
18. Kuna R. Engel on tegelikkuses süüdi mõistetud Soome Vabariigi I astme kohtu poolt, tuleb arvestada, et Soomes vabastatakse kinnipeetav automaatselt vangistusest tingimisi enne 2 tähtaega pärast poole karistusaja ära kandmist. Ühiskonnas ei ole aktsepteeritav, et karistuse kandmise ajal kinnipeetava olukord oluliselt halveneb. R. Engeli hinnangul on tegemist põhimõttelise kriminaalõigusliku rikkumisega. Soome Vabariigi kohtu poolt määratud vangistusele lisanduvad ühtlasi ka mõtestatud tingimused, kuhu hulka kuulub ka automaatne vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemine pärast poole karistusaja ära kandmist. R. Engel leiab, et tal on põhjendatud ootus eeltoodud seaduse mõtte rakendumisele.
19. R. Engel teadvustab endale toime pandud tegu ja kahetseb. Ta mõtestas enda jaoks lahti, kuidas jätkata elu seaduskuuleka kodanikuna. Samuti lõpetas ta suhtlemise endiste kuriteokaaslastega. Ta töötab, õpib ja tegeleb sihipärase enesetäiendamisega. Distsiplinaarkaristusi tal Soomes vangistust kandes ei olnud. 2015 augustis toodi ta Viru Vanglasse, kus praktiseeritavad resotsialiseeruvad tegevused erinevad oluliselt Soomes toimivatest põhimõtetest ja tingimustest. R. Engelile on eeltoodu mõjunud teistkordse karistusena.
20. Maakohus ei ole kaalunud ka KarS § 76 lg-s 4 toodud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise aluseid. Maakohtu otsustus rajaneb tõendite ja asjaolude osalisel ja valikulisel hindamisel. Maakohus tugineb määruses
21. a läbi viidud vestluse läbiviija hinnangutele ja tõlgendustele. Tegemist on kolme aasta taguse põgusa vestlusega inimesega, kellega R. Engel kohtus esmakordselt ja mille põhjal määratleti tema hoiakud, käitumine ja väärtushinnangud. Maakohus ei ole piisava põhjalikkusega hinnanud vangla iseloomustuses toodud andmeid. R. Engel tegeleb kinnipidamiskohas pideva enesetäiendamise, õppimise ja eesmärgipärase tegevusega, et edaspidiselt eluga paremini hakkama saada, olla tööturul konkurentsivõimelisem, luua pere ning saada lapsele eeskujulikuks isaks. Viru Vangla ei ole talle võimaldanud kõrghariduse omandamist või kutsehariduse täiendamist. Vabaduses omab R. Engel kindlat elu – ja töökohta. Tema puhul puuduvad riskid seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tervise ja emotsionaalse seisundiga.
22. Maakohus leidis, et narkootikumidega seotud kuriteod toovad õigustatult kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni. Samas on Riigikohus selgitanud, et KarS § 76 lg-s 1 ja 2 toodud tähtaegadest väljendub, et ka pikaajalise vangistuse kandmisest on ennetähtaegne vabastamine vastuvõetav ja isiku vabastamata jätmist ei saa põhjendada kuriteo raskusega (vt RKKKm nr 31-1-12-17, p-d 19 ja 21).
23. Ei ole arusaadav, millele tugineb maakohtu väide, et R. Engel toetab subkultuuriga seotud väärtushinnanguid. Kohtul lasub kohustus osutada konkreetsetele kuriteo tehioludele, mis tema hinnangul jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad (vt RKKKm nr 1-09-14104, p 21). Maakohus ei ole seega välja toonud, missuguseid potentsiaalseid riske R. Engeli varasem käitumismuster endas kätkeb. Samuti tuleb välja tuua, mis andmed annavad alust järelduseks, et pikaajaline vangistus ei ole isiku hoiakuid ja suhtumist muutnud (vt RKKKm nr 1-09-14104, p 22). Samuti ei nähtu maakohtu määrusest, millel tugineb uue kuriteo toimepanemise suur risk.
24. R. Engel on veendunud, et tema kuriteojärgne käitumine ja vangistuses toimunud muutused tõekspidamistes ning isikuomadustes ning vabastamist soodustavad tingimused kaaluva üle vangistusele eelnenud käitumise. Seega on igati põhjendatud ja õigustatud R. Engeli ennetähtaegne vangistusest vabastamine. Ringkonnakohtu järeldused
25. Ka ringkonnakohus ei vabasta R. Engelit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist. 3
26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, asjakohased ja ammendavad (vt käesoleva määruse pd 6-12). Ühtlasi ei ole maakohus vastupidiselt määruskaebuses toodule eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, mistõttu ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja R. Engeli ennetähtaegseks vabastamiseks.
27. Mis puudutab R. Engeli viiteid Soomes kehtivatele, vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist reguleerivatele sätetele, siis siinkohal leiab ringkonnakohus, et sellekohased pretensioonid on ainetud. R. Engel kannab vabadusekaotuslikku karistust Eestis, millest tingituna kuulub kohaldamisele Eesti karistusseadustik, mis reguleerib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise tähtaegu (KarS § 76 lõiked 1-3) ja korda (KarS § 76 lõiked 4-8). Teisisõnu ei võimalda karistusseadustik kinnipeetava automaatset vabastamist pärast poole karistusaja ära kandmist.
28. Põhjendades aga R. Engeli vangistusest tingimisi enne tähtaega mittevabastamist, leiab kriminaalkolleegium sarnaselt maakohtuga, et R. Engeli puhul on siiski täitmata ka ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab R. Engel seitset kehtivat distsiplinaarkaristust töökohustuse täitmisest keeldumise eest. Ka siinkohal toob R. Engel paralleele Soomes karistuse kandmisega, leides, et kuna Soome vanglas tal ei olnud kohustust töötada, peaksid talle ka Eesti vanglas kohalduma samasugused tingimused. Ringkonnakohus rõhutab veelkord, et R. Engel kannab karistust Eestis, millest tingituna kohalduvad tema suhtes Eesti seadused, s.o kõnealuses küsimuses Vangistusseadus. Nimelt sätestab VangS § 37 lg 1, et kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Kuna R. Engel ei täida temale määratud töökohustust, on tal probleeme kehtivale korrale allumisega. Tööst keeldumine põhjendusel, et majandustöödel osalemine on väikesest töötasust tingituna alandav, ei ole ringkonnakohtu hinnangul aktsepteeritav. Siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et ka vabaduses võivad mõningad kriminaalhooldusalased kohustused osutuda R. Engelile n-ö vastumeelseks, millest tingituna võib isik jätta määratud korraldused hoopis täitmata. Seega, kui R. Engelil on probleeme tema jaoks ebameeldivate kohustuste täitmisega isegi kinnipidamiskohas, ei ole kriminaalkolleegium sugugi veendunud, et vabaduses suudaks R. Engel käitumiskontrolli probleemideta läbida. Juba ainuüksi sellest tulenevalt on R. Engeli ennetähtaegne vabastamine välistatud.
29. Ühtlasi on R. Engeli suhtes jätkuvalt olemas ka uute kuritegude toimepanemise risk. Nimelt kannab ta karistust narkootilise aine suures koguses käitlemises eest, mis on toime pandud grupis (Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 09.04.2014 otsusega leidis tuvastamist, et R. Engel käitles erinevatel perioodidel kokku 80 kg hašišit, 20 kg narkootikume, 222 000 ecstasy tabletti ja 30 kg amfetamiini). Kuriteo pani R. Engel toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Asja materjalidest nähtub, et R. Engelil on küll vabaduses olemas kindel töökoht, kuid samas puudub R. Engelil pikaajaline ametliku töökoha omamise kogemus. Samuti saab tema käitumise põhjal vanglas öelda, et tal puudub ka töödistsipliin. Seega ei ole välistatud, et kui garanteeritud töökoht ei peaks tagama talle vajalikku sissetulekut, asub R. Engel taas enda majanduslikku heaolu tagama ebaseaduslikke vahendeid kasutades (ka asja materjalidest nähtub, et R. Engel tegutseb enda vajadustest lähtuvalt, läbimõeldult ja ei mõtle sellele, mida tema teod teistele kaasa tuua võivad). Eeltoodud riski ei vähenda ringkonnakohtu hinnangul ka R. Engeli vabanemisjärgsed elutingimused nagu toetavate lähedaste ja kindla elukoha olemasolu. Ka varasemalt oli R. Engelil olemas perekonna tugi, kuid sellest hoolimata ei 4 teadnud R. Engeli pere, millega viimane tegeleb ja kuidas endale sissetulekut tegelikkuses teenib. Seega ei tagaks perekonna olemasolu vabaduses tema õiguskuulekust.
30. Kokkuvõtvalt, arvestades R. Engeli isikut, tema poolt toime pandud kuritegusid ja käitumist kinnipidamiskohas, ei ole võimalik R. Engelit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna temal puhul on olemas uute kuritegude toimepanemise oht.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 29.10.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5