1-17-1115/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-17-1115 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. oktoobri 2019 määrus Aleksei Drožžini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksei Drožžini (ik 39712222250) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Muuta Viru Maakohtu
4. oktoobri 2019 määruse põhiosa, jättes sellest välja põhjendused, mille kohaselt isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on erand, mitte reegel.
5. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
6. Määruskaebus jätta rahuldamata.
7. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Irina Žurina poolt Aleksei Drožžinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot).
8. Mõista Aleksei Drožžinilt riigituludesse menetluskuluna välja 129,60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
9. Aleksei Drožžinil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
10. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
11. Viru Maakohtu 18.04.2017 otsusega tunnistati A. Drožžin süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka lugemisel jäi kandmisele kuuluvaks vangistuseks A. Drožžinile 2 aastat 3 kuud ja 29 päeva. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 28.04.2015 otsusega mõistetud 3 aasta 7 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuse võrra ja A. Drožžinile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks 2 aastat 5 kuud ja 29 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 5 kuud 26 päeva. Karistusaeg algas 22.05.2017 ja lõpeb 17.11.
13. Viru Vangla edastas 16.10.2019 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu A. Drožžini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
14. Viru Maakohtu 28.10.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
15. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on viis kehtivat kriminaalkaristatust erinevate kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas röövimise, varguste ja võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise eest. A. Drožžin viibib kinnipidamiskohas teistkordselt. Süüdimõistetul on kehtivaid distsiplinaarkaristusi, sealhulgas kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. Samuti sooritas A. Drožžom Viru Vanglas süütamisi. Seega ei suuda isegi kinnipidamiskohas viibimine tagada A. Drožžinit õiguskuulekust ja tema lubadused elada seadusekuulekalt on ebaveenvad. Samuti on A. Drožžin varasemalt ka viibinud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo, mistõttu ei ole A. Drožžin kriminaalhoolduse jaoks sobiv isik.
16. Vangistuses ei ole isik omandanud eriala ega motiveeritud edasi õppima riigikeelt. A. Drožžinil on rahalised võlgnevused. Samuti eksisteerib A. Drožžini puhul risk, et ta kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda, mis tõstab aga kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohus ei ole veendunud, et A. Drožžin on vabanemise korral võimeline iseseisvalt planeerima rahalisi vahendeid ja et ta majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Samas luges maakohus positiivseks, et A. Drožžinil on kindel elukoht, toetavad lähedased ja et tal on võimalik asuda tööle. Kinnipidamiskohas on A. Drožžin läbinud erinevaid programme ja osalenud vestlustel.
17. Maakohus pidas vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku ennetähtaegne vabastamine on reegel. Pigem on see erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. 2
18. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et käesolevalt ei kaalu A. Drožžinit iseloomustavad positiivsed asjaolud üles teda iseloomustavaid negatiivsed aspekte. Samuti ei ole maakohus veendunud, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik tagada A. Drožžini õiguskuulekust, millest tingituna tuleb viimasel jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Drožžini kaitsja vandeadvokaat I. Žurina, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ühtlasi taotleb kaitsja jätta käesolevas määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda, kuna isikule ei ole rahaliste vahendite puudumise tõttu menetluskulude tasumine jõukohane.
20. Maakohtu järeldused on pealiskaudsed ja ei tugine asja materjalidele. Maakohus tugines A. Drožžini vabastamata jätmisel tema kehtivatele distsiplinaarkaristustele ja korduvale kriminaalkorras karistatusele. Nimelt leidis maakohus, et A. Drožžinil on viis kehtivat kriminaalkaristust, kui tegelikkuses on neid kolm (vt ka RKKKm nr 1-14-10087, p 34). Samuti ei pea kõrgema astme kohtu praktikast tulenevalt isiku ennetähtaegse vabastamise jaoks tuvastama mingisuguseid erandlikke asjaolusid (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17). Kuna KarS § 76 lg-s 4 toodut tuleb hinnata kogumis, on ebapiisav viidata üksnes kuriteo toimepanemise asjaoludele ja/või süüdimõistetu varasemale elukäigule, kuna muud eeldused A. Drožžini ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud.
21. A. Drožžin on võtnud aktiivselt osa individuaalses täitmiskavas toodud eesmärkide täitmisest. Ta on kinnipidamiskohas olnud hõivatud tööga ja töötab käesoleva ajani. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „EQUIP“ ning osales Corrigo tugigrupis. Ühtlasi on A. Drožzin läbinud kümme erinevat vestlust eluliste probleemidega seotud teemadel nagu näiteks riskeeriv ja hooletu eluviis, ühiskonnas kehtivad normid ja probleemide lahendamise oskuste arendamine. Samuti vastupidiselt maakohtu määruses toodule on A. Drožžin läbinud Ida-Viru Kutsehariduskeskuses köögiviljade kasvatamise eriala (vastavad tunnistused lisatud). Nõustuda ei saa ka maakohtu määruses tooduga, et A. Drožžin ei ole motiveeritud riigikeelt edasi õppima. Nimelt peeti temaga motiveerivaid vestlusi riigikeele õppimise osas. Veel enam, A. Drožžini individuaalne täitmiskava ei näinudki üldse ette eesti keele kursuste läbimist. A. Drožžin selgitas kohtuistungil, et ta alustas 2019 oktoobris eesti keele õpinguid tasemel B
22. Ühtlasi on vabanemise korral A. Drožžinil olemas kindel elu – ja töökoht ning toetavad lähedased.
23. Lisaks leiab kaitsja, et kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu ei saa kõrvale jätta A. Drožžini pingutusi individuaalse täitmiskava läbimisel. Samuti on tegemist ebaoluliste rikkumistega. Mis puudutab A. Drožžinist lähtuvaid uue kuriteo toimepanemise riske, siis leiab kaitsja, et kuna viimane läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „EQUIP“ ning osales Corrigo tugigrupis, siis sellest tulenevalt on uute kuritegude toimepanemise risk minimaliseeritud. Samuti on tema käitumist võimalik korrigeerida kriminaalhoolduslike vahenditega. Lisaks vähendavad tema võimalused vabaduses tema varasemast elukäigust lähtuvaid riske.
24. Kokkuvõtvalt leidis kaitsja, et ära kantud karistus on täitnud A. Drožžini puhul oma eesmärgi ja läbi kriminaalhooldusele allutamise saaks kontrollida tema oskusi vabaduses toime tulla ja tegeleda temast lähtuvate riskidega.
25. Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 22.11.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. 3
26. A. Drožžin esitas seisukoha, milles märgib, et ta on vanglas läbinud kõik vajalikud programmid ja täitnud täitmiskava nõuded. Samuti on ta teinud majandustöid. Ennetähtaegsel vabanemisel on ta nõus täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Ta lubab olla seadusekuulekas. Ringkonnakohtu järeldused
27. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Drožžinit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
28. Esmalt nõustub ringkonnakohus kaitsjaga selles, et isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei sõltu tõepoolest mingisugustest erandlikest asjaoludest (vt ka RKKKm nr 3-11-12-17, p 19). Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus sellekohased maakohtu põhjendused määrusest välja. Samas ei too eeltoodud vastuolu kõrgema astme kohtu praktikaga siiski kaasa A. Drožžini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
29. Nimelt on A. Drožžini puhul siiski täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab A. Drožzin kahte kehtivat distsiplinaarkaristust, millest saab järeldada, et viimasel on mõningasi probleeme kehtivale korrale allumises. Muuseas karistati A. Drožžinit kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest kümne päeva pikkuse kartserikaristusega, mistõttu on ainetu kaitsja poolt toodu nagu oleks tegemist ebaolulise rikkumisega. Muuseas nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et A. Drožžin on vangistuse kandmise ajal rünnanud korduvalt ka vanglaametnikke. Seega ei ole isegi vanglakaristus A. Drožžini agressiivsust, kui retsidiivsusriski suurendavat asjaolu, vähendanud. Kuna A. Drožžinil on korrale allumise ja oma vägivaldse käitumise ohjamisega probleeme isegi kinnipidamiskohas, ei ole kriminaalkolleegium sugugi veendunud, et vabaduses suudaks A. Drožžin käitumiskontrolli probleemideta läbida. Juba ainuüksi sellest tulenevalt on A. Drožžini ennetähtaegne vabastamine välistatud.
30. A. Drožžini iseloomustamiseks on võimalik küll välja tuua mõningaid positiivseid asjaolusid (läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud sõltuvusteemalisel nõustamisel, läbinud vestluseid teemadel nagu sõltuvuskäitumine, seaduskuulekus ja suhted lähedastega, vestelnud psühholoogiga, osalenud majandustöödel), kuid samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Drožžin on tõepoolest kinnipidamiskohas enda riskikäitumisega tööd teinud (mis arvestades kehtivaid distsiplinaarkaristusi on kaheldav) ja läbinud temale koostatud individuaalset täitmiskava, ei too eeltoodu käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on seeläbi piisavalt maandatud.
31. Eelkõige räägib A. Drožžini vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik, mida ei kaalu üle teda iseloomustavad positiivsed asjaolud. A. Drožžinit on kriminaalkorras karistatud korduvalt (kaitsja hinnangul omab kokku kolme kehtivat kriminaalkaristust), ühtlasi viibib isik kinnipidamiskohas teistkordselt. A. Drožzini poolt toime pandud kuritegude tunnusjooneks on olnud vägivalla kasutamine, mis ei ole eeltoodust tulenevalt ka karistuse kandmise ajal kinnipidamiskohas sugugi vähenenud. Samuti on A. Drožžin kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, mida on soodustanud omakorda narkootiliste ainete tarvitamine, suutmatus lahendada probleeme seaduskuulekalt ja impulsiivne käitumine. Kõik eeltoodu muudab aga A. Drožžini sellevõrra ettearvamatuks, kuna temalt võib vabaduses 4 vanade harjumuste juurde naastes (nt mõnuainete järjekordse tarvitamise või majanduslike probleemide korral) oodata eriliigiliste kuritegude toimepanemist, sealhulgas ka vägivallakuritegusid.
32. Mis puudutab aga A. Drožžini sõltuvust narkootikumidest, siis leiab kriminaalkolleegium, et viimase poolt kinnipidamiskohas läbitud rehabiliteerivate tegevuste põhjal ja A. Drožžini enda soovist sõltuvusest vabaneda ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et viimane on narkootilise aine sõltuvusest täielikult vabanenud. Vabaduses tarvitas A. Drožžin igapäevaselt kanepit, vahetevahel ka ecstasyt. Kanepijoobes olles pani toime ka röövimisi, kuna vajas uue doosi hankimiseks raha. Samas on isik ka varasemalt Viru Vangla noorte osakonnas viibides läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni, kuid sellest hoolimata jätkas tarvitamist ja kuritegude toimepanemist.
33. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Drožžinist lähtuvaid riske ei ole suure tõenäosusega võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada, s.o A. Drožžini puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud ja isik tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 28.10.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
35. Kaitsja vandeadvokaat I. Žurina taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 129,60 eurot A. Drožžini kanda. Määruskaebuses taotletakse määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude riigi kanda jätmist, kuna isikule ei ole menetluskulude tasumine jõukohane. Ringkonnakohus jätab esitatud taotluse rahuldamata. Nimelt nähtub asja materjalidest, et A. Drožžin osaleb vangla tööhõives, mistõttu on A. Drožžinil mingisugunegi sissetulek. Ühtlasi oli 19.09.2019 seisuga A. Drožžini vabanemisfondis 228,94 eurot. Seega on isikul sissetulek, mille arvelt menetluskulusid tasuda. (allkiri) (allkiri) Mati Kartau Tiit Lõhmus 5 (allkiri) Aarne Sarjas