← Eesti

1-18-1839/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. november 2019 Kohtuasja number 1-18-1839 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Vladislav Sofjakovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. oktoobri
  3. a määrus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Vladislav Sofjakovi (Sofjakov, isikukood 38708250366) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Vladislav Sofjakovi kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
  5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge ja Uiga Vladislav Sofjakovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 43 eurot ja 20 senti (sealhulgas käibemaks 7 eurot ja 20 senti).
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vladislav Sofjakovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 43 eurot ja 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harju Maakohtu
  8. märtsi
  9. a otsusega tunnistati Vladislav Sofjakov süüdi Kars § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti V. Sofjakovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o
  10. jaanuar
  11. a. Kinnipeetava karistusaeg algas
  12. jaanuaril 2018 ja lõpeb
  13. jaanuaril
  15. Tartu Maakohtu
  16. oktoobri
  17. a määrusega jäeti V. Sofjakov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
  18. Maakohtu määruse kohaselt kannab V. Sofjakov karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Ta on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on V. Sofjakov andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused V. Sofjakovi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.
  19. V. Sofjakovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud (5 kehtivat karistust). Teda on karistatud varavastaste süütegude ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. V. Sofjakovi varasemast elukäigust nähtub, et kuritegude toimepanemise eest on talle mõistetud karistusi, mida on võimaldatud tal kanda ka vabaduses. Sellele vaatamata on V. Sofjakov jätkanud kuritegelikku käitumist. Talle anti võimalus karistust kanda vabaduses Harju Maakohtu
  20. veebruari
  21. a otsusega kriminaalasjas nr 1-
  22. Talle mõisteti suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, mida ei pööratud täitmisele KarS § 74 lg 1, 3 alusel 18-kuulise katseajaga.
  23. Sellele vaatamata jätkas V. Sofjakov kuritegude toimepanemist, kuid talle anti veelkord võimalus kanda karistust vabaduses. Harju Maakohtu
  24. veebruari
  25. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-972 mõisteti V. Sofjakovile varguste toimepanemise eest liitkaristuseks vangistus, mis asendati 538 tunni üldkasuliku tööga. Sellele vaatamata jätkas V. Sofjakov vaid mõned kuud pärast eelmise kohtuotsuse tegemist varguste toimepanemist (mis jäid katse staadiumisse). Viidatud kuritegude toimepanemise eest mõisteti Harju Maakohtu
  26. juuli
  27. a otsusega V. Sofjakovile karistuseks vangistus, mis kuulus reaalselt ärakandmisele (Harju Maakohtu
  28. jaanuari
  29. a otsusega kriminaalasjas nr 115-10643 mõisteti süüdi varguse toimepanemises, KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus). Siinkohal on aga oluline, et Tartu Maakohtu
  30. septembri
  31. a määrusega vabastati V. Sofjakov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
  32. aprillini
  33. Kuigi V. Sofjakov läbis katseaja edukalt, on ta siiski jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist, mille eest on teda varasemalt karistatud ja pannud toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud, et V. Sofjakovile on sellel korral mõistetud ja reaalselt ära kantud karistus avaldanud mingisugust mõju ning vabaduses suudaks V. Sofjakov hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
  34. V. Sofjakov on vangistuse jooksul osalenud majandustöödel. Ta on läbinud sõltuvusteemalise loengute tsükli ja tagasilanguse ennetamise tugigrupi. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on loengute ja tugigrupi läbiviija tagasiside kohaselt V. Sofjakovil motivatsioon ka metadooni tarvitamine lõpetada. Kohus peab positiivseks, et V. Sofjakov soovib ka vabanemise korral jätkata sõltuvusprobleemiga tegelemist. Nimelt on V. Sofjakov avaldanud soovi osaleda programmis „SÜTIK“. Siiski, arvestades V. Sofjakovi varasemat elukäiku ja sõltuvusprobleemiga seotud asjaolusid, ei ole kohus veendunud, et V. Sofjakov on suuteline vabaduses narkootiliste ainete või metadooni tarvitamisest lõplikult loobuma. V. Sofjakovil on viis kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse, ebaviisaka käitumise, ravimite ja isevalmistatud esemete valdamise eest. Lisaks 2

(5)on V. Sofjakovi suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna V. Sofjakov on eraldatud lukustatud kambris viibides jätkanud agressiivset käitumist ametnikega. Kuna V. Sofjakov on vangistuses olles jätkanud korda ja reegleid eiravat käitumist, ei ole kohtu hinnangul põhjust olla veendunud, et vabaduses oleks V. Sofjakov suuteline kehtestatud reeglitest nõuetekohaselt kinni pidama.
  1. Vabanemise korral soovib V. Sofjakov elama asuda ema juurde. Kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt on täidetud justiitsministri
  2. veebruari
  3. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §-st 51 tulevad nõuded. Kohus peab positiivseks, et lisaks elukoha olemasolule on V. Sofjakovil vabaduses ka toetavad lähedased, s.o vanemad (kes vajavad V. Sofjakovi abi seoses halva tervisliku seisundiga) ja tüdruksõber. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub V. Sofjakovil kindel töökoht. V. Sofjakovi enda selgituste kohaselt on tal vabaduses vähemalt kolm töökohta, kuid kohtule vastavat garantiikirja esitatud ei ole. Tartu Vangla andmetel on V. Sofjakovil tasumata nõudeid 7 131 eurot. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et V. Sofjakovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et V. Sofjakovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused ning tema isik. MÄÄRUSKAEBUS
  4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Sofjakovi kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja V. Sofjakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
  5. Kaitsja märgib, et V. Sofjakovil on vabanemisel olemas kindel elukoht ja lähedaste isikute toetus. Kinnipeetav on täitnud individuaalse täitmiskava. V. Sofjakov on vangistuse jooksul osalenud majandustöödel ning läbinud sõltuvusteemalise loengute tsükli ja tagasilanguse ennetamise tugigrupi. Tema iseloomustusest nähtuvalt on loengute ja tugigrupi läbiviija tagasiside kohaselt V.Sofjakovil motivatsioon ka metadooni tarvitamine lõpetada. V. Sofjakov soovib vabanemise korral jätkata sõltuvusprobleemiga tegelemist. Ta on avaldanud soovi osaleda programmis „SÜTIK“. V. Sofjakov on kohtule avaldanud, et tal on vabaduses vähemalt kolm töökohta. Tal soovib hüvitada tasumata nõuded ning tal on kindel nägemus sellest, kuidas seda teha.
  6. Karistuse täielik ärakandmine ei ole garantii, et isik ei soorita tulevikus uusi kuritegusid. Pigem just koostöö kriminaalhooldusega ning ranged nõuded, on need, mis võivad ära hoida uute kuritegude toimepanemise. Tartu Vangla on toetanud V. Sofjakovi vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Vangla on teinud ettepaneku allutada kinnipeetav 8-kuulisele käitumiskontrollile. Elektroonilise järelevalve pikkuseks võib olla ka 12 kuud. Selleks ajaks ettenähtud kohustuste maht on piisavalt suur ning kasutegur neist kindlasti suurem kui lihtsalt vanglas karistusaja lõpuni istumine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et V. Sofjakovi kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 3
(5)
  1. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  2. või
  3. peatüki sätteid, arvestades
  4. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  5. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatüki
  7. jao sätteid, sh KrMS §
  8. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. aprilli
  10. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  11. Kolleegiumi hinnangul on V. Sofjakovi kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebustes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. aprilli
  13. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  14. Maakohus on V. Sofjakovi vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates V. Sofjakovi uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-7). Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
  15. Maakohus on õigesti märkinud, et V. Sofjakovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemise eest. Kohus on varem andnud V. Sofjakovile korduvalt võimaluse kanda karistust vabaduses, kuid ta on sellegipoolest samalaadsete kuritegude toimepanemist jätkanud. Ka V. Sofjakovi distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et ta ei ole suuteline kehtestatud reeglitest kinni pidama. Kuigi V. Sofjakovil on vabaduses elukoht ja lähedaste toetus ning ta on vanglas töötanud ja sõltuvusprobleemiga tegelenud, annab tema isikust ja varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
  16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus V. Sofjakovi kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu
  17. oktoobri
  18. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
  19. Kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebusega koostamiseks kokku 39 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 43 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 7 eurot ja 20 senti eurot). 4
(5)
  1. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
  2. juuli
  3. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu, 43 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 7 eurot ja 20 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel V. Sofjakovilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.