Tsiviilasi nr 2-18-118624 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-18-118624 Määruse tegemise aeg ja koht 02.08.2019.a, Tallinn Kohtukoosseis Kaupo Paal Kohtuasi Osaü

) § 415 lg 1 p-dest 1 ja 3 tulenevalt. Kostja ei saanud hagimaterjale kätte elektrooniliselt. Kostja asemel võttis need e-toimikus vastu kostja poeg, kes unustas kostjat nendest teavitada. Selle tõendamiseks esitas kostja enda poja selgituse. Samuti väitis kostja, et tagaseljaotsust ei saanud teha, kuna hagejal ei ole nõuet kostja vastu. Hagi esitati vale kostja vastu. Kostjale ei kuulunud sõiduautot, mille osas hageja kostja vastu nõude esitas. Kostja oli sõiduauto maha müünud, mida tõendab ka kostja esitatud müügileping. Lisaks eeltoodule ei olnud Harju Maakohtul kohtualluvust, et asja lahendada. Nimelt ei ela kostja aadressil XXX, kostja elab aadressil YYY. Füüsilise isiku korral võib hagi esitada tema elukohast lähtuvalt. 4. Hageja esitas enda seisukoha kostja kajale. Hageja väitis, et kostja sai hagimaterjalid kätte. Kostja võttis e-toimikus hagimaterjalid enda sertifikaate kasutades vastu. Vastupidist ei ole võimalik kontrollida, sõltumata kostja poja selgitustest. Hageja hinnangul esitati hagi õige kostja vastu. Hagiavalduse lisas esitas hageja kostja 14.11.2016.a vara välistamise taotluse. Eelnimetatud taotluse kohaselt oli Maksu- ja Tolliamet seadnud 25.04.2013.a sõidukile käsutamise keelu ning hiljem lisandus täiendavaid keelumärkeid. Samuti toodi taotluses välja, et 19.05.2016.a arestis kohtutäitur Kaire Põlts kostja sõiduki ning võttis selle kostja valdusest ära. Muu hulgas tõi kostja ise 14.11.2016.a taotluses välja, et on sõiduki omanik 30.04.2012.a müügilepingu alusel. Kohtualluvuse osas märkis hageja, et Harju Maakohtul on kohtualluvus.

§ 89

lg-1 alusel võib lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. Parkimisleping sõlmiti Tallinnas. Lepingu täitmise koht oli seega Tallinnas ning Harju Maakohtul oli kohtualluvus. Lisaks juhtis hageja tähelepanu sellele, et kostja ei vaidlustanud hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kostja elukoha aadressi XXX ega hagimenetluse üleminekut Harju Maakohtule. Kostja jättis vastuväites oma elukoha üldse välja toomata. 5. Harju Maakohus tegi määruse, millega jättis kaja rahuldamata. Maakohtu hinnangul ei olnud kaja rahuldamiseks alust. Kostja sai hagimaterjalid kätte. Isikut tõendavate dokumentide seadus (ITDS) § 181 lg 2 näeb ette, et dokumendi kasutaja isikusamasuse digitaalne kontrollimine toimub digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. Kui kostja poeg avas kostja nimel avalikus e-toimikus dokumente ja jättis need kostjale edastamata (sh ka teavitamata), kannab sellest tulenevaid tagajärgi kostja. Maakohus leidis, et tagaseljaotsuse tegemine ei olnud seadusevastane. Hageja esitas kohtule õiguslikult veenva hagi. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi. Selline nõue on õiguslikult võimalik. Täiendavalt märkis maakohus, et kostja ei muutnud usutavaks, et ta võõrandas 12.05.2012.a sõiduki kolmandale isikule. Kostja teatas ise varasemalt, et on sõiduki omanik alates selle ostmisest 30.04.2012.a. Vallasasjade puhul omandi üleminekuks ei piisa ainult asjaõiguslikust kokkuleppest, vaid üle tuleb anda ka 2

§ 77

, et kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutuvad. Käesoleval juhul said kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud kohtule teatavaks pärast hagiavalduse menetlusse võtmist (ehk alles kaja esitamisega 30.01.2019.a.). Seetõttu on

§ 77alusel Harju Maakohus pädev kohus tsiviilasja lahendama.

Veel märkis kohus, et kuna lepingu täitmise koht on Tallinnas, on Harju Maakohtul kohtualluvus ka tulenevalt valikulise kohtualluvuse sätetest.

1. Maakohtu määruse peale esitas kostja määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse, millega rahuldatakse kaja. Määruskaebuse kohaselt ei põhjendanud maakohus enda määrust, lähtus ainult hageja väidetest ja kopeeris neid, tõlgendas kostja väiteid meelevaldselt või jättis need üldse tähelepanuta. Kostja väitis, et kohus ei toimetanud hagimaterjale kostjale kätte elektrooniliselt. ID-kaart olid kostja poja valduses. Kui kostja majutaks enda elukohas kolmandat isikut ning hagimaterjalid toimetataks sellele kolmandale isikule kätte, ei saaks leida, et hagimaterjalid toimetati kätte kostjale. Ühtlasi esitati hagi vale kostja vastu. Kostja ei olnud sõiduki omanik. Sõiduki omand võib vahetuda korduvalt, lisaks otsesele valdusele on olemas ka kaudne valdus. Maanteeameti register ei oma õiguslikku tähendust. Kostja hinnangul ei ole Harju Maakohtul kohtualluvust. On ebaõige lähtuda valikulisest kohtualluvusest. Kostja elukoht ei ole XXX, kostja teatas kohtule oma elukoha aadressi YYY. Kostja elukoht oli teada ja selge ning kohus oleks pidanud sellest lähtuma. Kostja parkimine parkimisaladele Tartu mnt-l ei kinnita kostja elukohta. Kohatu on viidata maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud andmetele.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas selle hagejale. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta maakohtu määruse muutmata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
4. Määruskaebuses väidab kostja, et maakohtu määrus oli põhjendamata ning maakohus järgis (kopeeris) ainult hageja seisukohti. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Maakohtu määrus on põhjendatud ning jälgitav. See, et maakohus nõustub kostja teatud seisukohtadega, ei tähenda, et maakohtu õiguslik järeldus on väär. Samuti ei nähtu, et maakohus oleks jätnud kostja väited tähelepanuta, sh neid meelevaldselt tõlgendanud. Ka ei ole kostja määruskaebuses välja toonud, milliseid kostja kajas esitatud väiteid maakohus täpselt tähelepanuta jättis, millest tulenevalt oleks maakohus pidanud jõudma teistsuguse otsustuseni. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuses esitatud kostja konkreetseid etteheiteid maakohtu määrusele.
5. Määruskaebuses väidab kostja, et maakohtu lahend tuleb tühistada tulenevalt

§ 415lg 1 p-st 1, kuna kostja ei saanud hagimaterjale elektrooniliselt kätte.

Kostja väidab, et materjalid sai kätte tema poeg, kes unustas seda kostjale edasi öelda. Maakohus leidis, 3

§ 3111

tähenduses.

§ 3111

lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Kehtib eeldus, et isik, kes ID-kaarti kasutades e-toimikusse siseneb ning seal dokumente vastu võtab, on see sama isik, kellele ID-kaart kuulub. Kostja ei ole kõrvaldanud kahtlust, et menetlusdokumendid võttis kostja asemele vastu hoopis kostja poeg. Ainuüksi kostja poja selgitust ei saa kohus käesoleval juhul pidada piisavaks selleks, et teha järeldust, et kostja poeg võttis menetlusdokumendid vastu. Seega ei ole käesoleval juhul alust leida, et kostja ei saanud hagimaterjale elektrooniliselt kätte. 11. Ringkonnakohus märgib, et kostja poolt esile toodud võrdlus kättetoimetamisega kolmandale isikule, kes elab menetlusosalise elukohas, ei ole asjakohane. Kostja tõenäoliselt viitab kättetoimetamisele

§ 322lg 1 alusel.

Viidatud sätte kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

§ 322

lg 1 ei ole samastatav

§ 3111

lg 3 alusel kättetoimetamisega.

§ 3111

lg 3 alusel kehtib eeldus, et ID-kaardi kasutaja, kes e-toimikus avab dokumendi, on ID-kaardi omanik, s.t menetlusosaline. Seevastu

§ 322

lg-st 1 tulenevalt ei näe seadus ette, et isik, kes dokumendi vastu võtab, on menetlusosaline. Nimetatud kättetoimetamise viisid on olemuslikult ning nendes kehtivate eelduste mõttes erinevad ning neid ei saa samastada. 12. Kostja väidab määruskaebuses, et ta ei olnud hageja nõude aluseks olnud leppetrahvide esitamise ajal sõiduki omanik. Kostja hinnangul esitati hagi vale kostja vastu. Maakohus märkis, et

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja leppetrahvi nõue oli õiguslikult võimalik ning hagi veenev. Hageja väited loetakse kostja poolt omaks võetuks. Täiendavalt märkis maakohus, et kostja ei muutnud usutavaks seda, et sõiduk oli võõrandatud kolmandale isikule, mh ei nähtunud seda Maanteeameti registrist ning kostja ise väitis enda 14.11.2016.a taotluses vastupidist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Ringkonnakohus selgitab, et sisuliselt vaidlustab kostja hagis esitatud faktiliste asjaolude tõendatust, s.o et hageja ei olnud sõiduauto omanik. Tulenevalt

§ 407lg 1 ls-st 2 loetakse hageja faktilised väited tõendatuks.

Hageja väitis hagis, et kostja oli sõiduauto omanik. Seega

§ 321

lg 2 alusel loetakse nimetatud asjaolu tõendatuks ning selle üle enam vaidlust olla ei saa. 13. Määruskaebuses esitatud etteheidete osas seonduvalt sõiduauto omandiga selgitab ringkonnakohus, et maakohus leidis esitatud tõendite kogumist tulenevalt, et kostja ei näidanud veenvalt, et sõiduauto temale ei kuulunud. Sõltumata Maanteeameti registrikande õiguslikust staatusest, oli sellest kande puudumine üks asjaoludest, millele maakohus tugines. Veel enam aga oli kostja ise enda 14.11.2016.a vara välistamise taotluses märkinud, et on sõiduauto omanik alates 30.04.2016.a ning kinnitas, et kõik müügilepingust tulenevad põhikohustused olid täidetud, s.t omand oli kostjale üle läinud. Ainuüksi kostja väide, et sõiduauto siiski temale ei kuulunud, jättes sh selgitamata enda 14.11.2016.a taotluses esitatud vastupidise väite, ning kirjalik müügileping, pole piisav, et asuda seisukohale, et kostja ei olnud sõiduauto omanik. 4

§ 415lg 1 p-st 3 ning § 407 lg 5 p-st 22 tulenevalt.

Kostja leiab määruskaebuses, et valikulise kohtualluvuse järgi kohtualluvuse määramine on ebaõige ning maakohus tuletas ekslikult kostja elukoha sellest, kuhu kostja sõidukit parkis. Samuti tõi kostja välja, et kohatud on viited maksekäsu kiirmenetluse avaldusele. Maakohus leidis, et Harju Maakohtul on kohtualluvus. Maakohtule nähtus, et kostja elukoht oli Tallinnas, kostja ei vaielnud varasemalt sellele ka vastu, sh Harju Maakohtu kohtualluvusele, kuigi tal oli selleks võimalus vastuväite esitamisel makseettepanekule. Makseettepanek toimetati kostjale kätte aadressile XXX, Tallinn. Samuti märkis maakohus, et kuna lepingu täitmise koht oli Tallinnas, on Harju Maakohtul kohtualluvus valikulise kohtualluvuse sätete järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. 15. Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus, et valikulise kohtualluvuse sätted (sh

§ 89

) on alternatiiv üldise kohtualluvuse sätetele (sh

§ 79lg 1).

Hagejal on seega alternatiivselt kostja füüsilisele elukohale võimalik esitada hagi lepingu täitmise koha kohtule. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et lepingu täitmise koht oli Tallinn. Seega oli käesoleval juhul Harju Maakohtul sõltumata kostja elukohast, kohtualluvus

§-st 89 tulenevalt. Maakohus ei tuginenud ainult sellele, kuhu kostja sõiduautot parkis või mis oli maksekäsu kiirmenetluse avalduses kirjas. Maakohus tugines asjaolude kogumile, sh et kostja sai makseettepaneku kätte aadressil XXX (Tallinn), ta ei esitanud vastuväidet avalduses märgitud elukoha aadressile ega seal märgitud Harju Maakohtu kohtualluvusele ning ei toonud makseettepaneku vastuväites ka teistsugust elukoha aadressi välja. Arvestades, et kostja oli sõiduauto omanik, oli ühe asjaoluna asjakohane arvestada, kuhu sõiduautot pargiti. Kostja väide, et ta teatas kohtule oma elukoha aadressi YYY, on väär ja kohut eksitav. Toimikust ei nähtu, et kostja oleks seda teinud enne kaja esitamist. 16. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väidete alusel ei ole võimalik määruskaebust rahuldada, maakohtu määrust tühistada ja kaja rahuldada. 17. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

Kuna ei nähtu, et hagejal oleks tekkinud menetluskulusid, pole alust menetluskulusid kindlaks määrata. Kohtunik Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 5