Obsah (9)

§ 75§ 78§ 215§ 199§ 63§ 68§ 74§ 76§ 5

1-18-2547 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-2547 (17267001027) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Lju

) § 76 ja § 78 p-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426, § 383, § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Kert Kiirats tingimisi enne tähtaega temale Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 02.04.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Määrata Kert Kiiratsile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 05.12.2020 alates vanglast vabastamisest. Käitumiskontrolli jooksul peab Kert Kiirats kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kert Kiirats on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 1 1-18-2547 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 9) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata; 10) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille läbimisega saab maandada isiku puhul avastatud riske.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Kert Kiiratsi vangistusest vabanemisest. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 28.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kert Kiiratsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 02.04.2018 kohtuotsusega tunnistati Kert Kiirats süüdi

§ 215lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristusest raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, s.o 14.12.2017-16.12.2017. Seega kuulus kandmisele 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistus täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata, kui Kert Kiirats ei pane 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

toodud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati katseajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt valitavas sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 18.04.

2. Pärnu Maakohtu 08.10.2018 kohtumäärusega pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele Pärnu Maakohtu 02.04.2018 kohtuotsusega Kert Kiiratsile mõistetud karistus 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kert Kiiratsi karistusaja algust arvati alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest. Karistuse algust arvati alates 08.12.
3. 2 1-18-2547
4. Nähtuvalt Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 02.04.2018 otsusest tunnistati Kert Kiirats süüdi selles, et ta 14.12.2017 kella 18:30 ajal Pärnu maakonnas Pärnu linnas XXX Maksimarketi parklas istus töötava mootoriga seisma jäetud N K kuuluvasse sõiduautosse Audi A6 Läti registreerimismärgiga XXX väärtusega 2600 eurot ja sõitis sellega parklast ära. 14.12.2017 kella 20.00 ajal sõitis Kert Kiirats Maksimarketi parklast võetud sõiduautoga Pärnu maakonnas Lääneranna vallas XXX, 5-l kilomeetril kraavi. Kert Kiiratsi kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 nr ARDF-0056 mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,51 mg/l, lisaks puudus tal vastava kategooria juhtimisõigus. Seega tema, tahtliku tegevusega, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, isikuna kes on varem toime pannud varguse, pani toime

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tunnistati Kert Kiirats süüdi selles, et tema isikuna, kes on Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 01.06.2016 otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi, olles seega

§ 199

lg 2 p 9 täheldatud isik - võttis 08.02.2018 kella 17.31 ajal Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 asuvast Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvast Konsum kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe meeste lõhna EDT Ferrari, maksumusega 31.50 eurot; võttis 09.02.2018 kella 18.32 ajal Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 asuvast Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvast Konsum kauplusest ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe meeste lõhna EDT MEXX, maksumusega 34.50 eurot; võttis 13.02.2018 kella 17.22 ajal Haapsalu linnas XXX asuvast Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvast Konsum kauplusest ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe naiste lõhna EDT Golden Secret, maksumusega 40.50 eurot, tekitades kokku kuriteoga Haapsalu Tarbijate Ühistule varalise kahju 106, 50 eurot.

1. Kinnipidamisasutuses Kert Kiiratsi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist ja ei hakka mõtlema oma tegude tagajärgedele. Samuti kui isik ei muuda oma hoiakuid ja jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Oht on tõenäoline ka olukorras, kus isiku materiaalne seisund halveneb. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 74%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 36%. Arvestades Kert Kiiratsi ohtlikkuse taset ja ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (kõrge risk), siis Viru Vangla ei toeta Kert Kiiratsi ennetähtaega vabastamist.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohus peab otstarbekaks Kert Kiiratsi vabastada vangistusest ennetähtaegselt määrata kinnipeetav Kert Kiiratsile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll kuni 05.12.
3. Samuti tuleks käitumiskontrolli ajaks Kert Kiiratsit kohustada järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes

§ 75

lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel järgnevad kohustused: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoht või võtma ennast Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata; osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille läbimisega saab maandada isiku puhul avastatud riske. Arendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, mis aitavad elus rasketes olukordades toime tulla ilma kuritegeliku käitumiseta.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova nõustub oma kirjalikus 29.11.2019 arvamuses vanglaga ning ei toeta Kert Kiiratsi ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Kert Kiiratsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.
2. 02.12.2019 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja K. Kiiratsi motivatsioonikiri, milles ta tõi välja, et vangistuse jooksul täitis ta täies mahus vangla poolt koostatud täitmiskava. Vabaduses teda ootab pere, samuti vabaduses on talle garanteeritud ametlik töökoht. 3 1-18-2547 Süüdimõistetu seisukohad kohtuistungil
3. Kert Kiirats jäi 04.12.2019 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Ta teatas, et kinnipidamisasutuse iseloomustuses välja toodud andmed vastavad tegelikkusele ja ta nõustus ka kriminaalhooldusametniku arvamuses välja toodud kohustuste täitmisega. Ta tõi välja, et on nõus kriminaalhooldaja nõuetega, on nõus läbima sotisaalprogramme, mis kriminaalhooldaja määrab talle. Ta on valmis psühholoogi poole pöörduma kui on sellest abi või vajadus. Ta asub ametlikult tööle äriühingusse Katus ja F OÜ ja soovib jätkata, kus nad pooleli abikaasaga jäid, et kodus teda oodatakse ja neil suvel sündis tütar ja tänaseks laps poole aastaseks sai. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisest oli talle kasu. Ta sai oma probleemidele vaadata värske pilguga ja teinud järeldusi, et tema ja alkohol ei sobi absoluutselt kokku. Alkohol ei anna talle mitte midagi ja elus on nii palju muud. Ta ei soovi oma aega raisata selle peale. Ta peab hoolitsema oma tütre ja abikaasa eest, ta peab neid toetama ja nemad on talle toeks kui ta siin on. Nad suhtlevad iga päev telefonitsi. Poolvend ja ka abikaasa vanemad saavad vajadusel teda vabaduses abistada. Ta usub, et tema võlgnevus on võimalik likvideerida. Tasapisi ta hakkab tasuma ja kindlasti abikaasa saab teda toetada, maksegraafiku alusel on see võimalik. Tal on olnud kriminaalkorras karistatud tuttavaid, aga tänaseks on lõppenud need suhted. Ta suhtleb abikaasaga ja lapsepõlve tuttavatega. Ta sai aru, et peab oma suhtlusringkonda muutma. Tal on perekond, ametlik töökoht tagatud, tütar sündis suvel - eelnevalt tal ei olnud sellist kindlat platvormi, et seaduskuulekat elu alustada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu leiab, et Kert Kiiratsi tingimisi ennetähtaega vabastamine on põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 02.04.2018 otsusega tunnistati Kert Kiirats süüdi

§ 215

lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 9 järgi

§ 63

lg 2, § 64 lg 2 alusel talle mõisteti karistuseks tingimisi vangistus 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva katseaega 2 aastat ja 6 kuud. Pärnu Maakohtu 08.10.2018 kohtumäärusega pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele Pärnu Maakohtu 02.04.2018 kohtuotsusega Kert Kiiratsile mõistetud karistus 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse algust arvati alates 08.12.2018. 13.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on K. Kiirats temale mõistetud karistusajast 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva ära 4 1-18-2547 kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 14.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 15. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

16. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 17. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76

lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

5 1-18-2547 Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi Kert Kiiratsil ei ole.
2. Positiivse asjaoluna hindamaks Kert Kiiratsi käitumist kinnipidamisasutuses on põhjendatud tuua välja see, et alates 18.07.2019 töötab ta kaubakäitlejana. Samuti läbis ta 26.06.2019 sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Enda sõnul saab aru alkoholi mõjust käitumisele. Oskab välja tuua oma peamised riskitegurid ning viisid, kuidas neid vältida ja kuidas himuga toime tulla. Tarbimiskäitumist motiveerib muutma perekonna olemasolu. Positiivsete muutustena toob välja just abiellumise ja lapse sünni
3. Ka kohtuistungil tõi Kert Kiirats välja, et eeltoodud sotsiaalprogrammi läbimisest oli talle kasu. Ta sai oma probleemidele vaadata värske pilguga ja teinud järeldusi, et tema ja alkohol ei sobi absoluutselt kokku. Alkohol ei anna talle mitte midagi ja elus on nii palju muud. Ta ei soovi oma aega raisata selle peale.
4. Arvestades ülaltoodud andmeid Kert Kiiratsi käitumise kohta kinnipidamisasutuses, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et kinnipeetu käitumisele kinnipidamisasutuses etteheiteid teha ei ole võimalik. Seda seisukohta kinnitab see, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning seega on ta võimeline alluma kehtestatud korrale ning ta on osalenud ka kõikides senini toimunud tegevustes, mis talle individuaalses täitmiskavas on ette nähtud.
5. Kokkuvõtvalt leiab kohus seega, et kinnipeetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nähtuvalt tema suhtes koostatud individuaalsest täitmiskavast on riskihinnangust lähtuvad tegevused valdavas osas läbitud. Toimumata on küll mõned vestlused, kuid kohus leiab, et need võivad ka vajadusel toimuda kriminaalhoolduse ajal. Süüdimõistetu on ligi ühe aasta jooksul allunud vanglas kehtestatud reeglitele ja see annab aluse järeldada, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud enda eesmärgi ning kinnipeetu on võimeline elama seaduskuulekalt. Kohtuistungil selgus, et süüdimõistetul on kindel nägemus, kuidas tema edasine elu peaks edasi kulgema ning kohus loodab, et Kert Kiirats teeb teoks planeeritu ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Nimetatu teoks tegemisele aitab kindlasti kaasa ka tema poolt nimetatud platvorm, mis igati soodustab seda, et ta jätkab edaspidiselt enda elu selliselt, et õiguskaitseorganitel ei ole põhjust tema käitumisele etteheiteid teha. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
6. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kahtlustatavale on tagatud elukoht vabaduses. Ennetähtaegse vabanemise korral on Kert Kiiratsil võimalus asuda elama aadressile XXX. Peale vangistust on soov eeltoodud aadressile tagasi minna. Tegemist on kahetoalise elamiskõlbliku korteriga. Praegusel ajal on korter tühi ja Kert Kiiratsi abikaasa koos nelja lapsega elab oma isa juures, sest isa aitab laste kasvatamisega. Hiljem asutakse vabanemisjärgsele aadressile kokku elama. Korteri omanik ja kinnipeetava poolvend M A ei ela ülalnimetatud korteris. M A on nõus isiku vabanemisega XXX.
7. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et varasemalt Kert Kiirats on ametlikult töötanud Haapsalus XXX . Lisaks proovis erinevate juhutöödega raha juurde teenida. Töösse ise suhtub positiivselt ja vanglas töötab. Kinnipeetav toob välja, et enne vangistust olid sissetulekuallikad üsna kindlad, sest lisaks tema enda sisstulekule elati ka elukaaslase töötasust. Vangla andmetel on võlgnevusi 8 960,87 eurot ja vabanemisfondis 67,70 eurot. Suured võlad võivad hakata mõjutama toimetulekut. Kert Kiirats on teadlik võlgade olemasolust ja on motiveeritud neid tasuma. Vangistuses olles toetavad teda materiaalselt peamiselt tuttavad. 6 1-18-2547 Peale vangistust soovib asuda tööle K ja F OÜ. Firma juhataja on kriminaalhooldajale kinnitanud, et võtab isiku vabanedes tööle. Lisaks saab perekond tulu abikaasa sotsiaaltoetustest ja tätoveerimistöödelt saadud tuludest.
8. Kokkuvõtvalt eeltoodud andmete alusel leiab kohus, et kinnipeetava iseloomustuses olevad andmed süüdimõistetu elutingimuste kohta vabaduses olles on sellised, mis räägivad selle kasuks, et põhjendatud on Kert Kiirats vabastada vangistusest enne tähtaega. Kinnipeetul on olemas püsiv elukoht ja lähedaste tugi ning ka ametliku töö tegemise võimalus, kus on talle tagatud selline sissetulek, mis võimaldab ka maksegraafiku alusel tasuda võlgnevusi. Abikaasaga ja lastega on suhted head ning isik loodab, et head suhted jätkuvad ka pärast vangistust. Ka poolvend ja abikaasa vanemad saavad teda vajadusel vabaduses abistada. Eeltoodut arvestades leiab kohus seega, et käesoleval juhul esinevad sellised elutingimused, mis toetavad seda, et süüdimõistetu teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu, sest kohus nõustub süüdimõistetuga selles, et platvorm selleks on talle tagatud ning arvestades ka seda, et ta on saanud lapsevanemaks, siis ka nimetatud asjaolu peaks tooma kaasa selle, et isik enne midagi ebaseaduslikku toime pannes mõtleb ka sellele, millised tagajärjed võivad sellel olla tema lähedastele. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
9. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
10. Kert Kiiratsi iseloomustus näitab, et põhihariduse omandas isik ajavahemikul 01.09.201120.06.2013 Viru Vanglas (
11. ja
12. klass). Ajavahemikul 16.09.2013-20.03.2014 käis Viru Vanglas ka 10-ndas klassis, kuid seoses vabanemisega jäi klass pooleli. 10-nda ja 11-nda klassi lõpetas vabaduses. Varasemalt on olnud probleeme koolis käimisega ja esinenud puudumisi, mistõttu suunati Jõhvi Noortekeskusesse, kust lahkus peale paari kuud omavoliliselt. Kinnipeetava enda sõnul suhtub ta hariduse omandamisse aga positiivselt. Ajavahemikul 17.03.2012- 17.05.2012 läbis Viru Vanglas autojuhi B ja T kategooria kursused.
13. Karistusregistri andmetel on K. Kiiratsil viis kehtivat kriminaalkaristust, vanglas viibib ta neljandat korda. Kuritegude raskusaste on muutunud kergemaks lähtudes toimepandud kuritegude iseloomust (varasemalt vägivalla kasutus, rahvatervise vastane kuritegu, praegune vargus). Viimane karistus pöörati täitmisele, sest isik ei suutnud kriminaalhoolduse nõudeid järgida. Probleemiks olid alkoholi tarvitamine ja registreerimisele mitte ilmumine. Kriminaalse käitumise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja viimased kuriteod on toime pandud materiaalse kasu eesmärgil. Iseloomustuse kohaselt K. Kiirats tunnistab probleemi, on motiveeritud loobuma alkoholist ja kuritegelikust käitumisest. Ka tõi ta välja, et sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening" osalemine on olnud talle kasulik. Kohus leiab, et eeltoodut kogumis arvestades on põhjendatud anda süüdimõistetule võimalus näidata, et ta suudab enda eluviisi muuda ning ka

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratav kohustus mitte tarvitama alkoholi katseajal peaks kaasa aitama tema edaspidisele õiguskuulekusele. Samuti ka keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kes võivad ahvatleda süüdimõistetut toime panema uusi kuritegusid.

1. Eelpool olevate andmete alusel on seega kohtu hinnangul Kert Kiirats tingimisi enne tähtaega vabastamise korral tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. Kohus tahab uskuda vaatamata sellele, et tegemist ei ole tema esimese vanglas viibimisega ning varasemalt ei ole ta kriminaalhooldust edukalt läbinud, et K. Kiirats on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et Kert Kiiratsi puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond ja püsiv eluase ning võimalus teenida vabaduses tulu legaalsel teel), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. 7 1-18-2547 Vanglas on ta olnud tööga hõivatud ning kohtule ei ole alust kahelda selles, et töökohustusi on ta korrektselt täitnud. Nimetatu aga näitab seda, et Kert Kiirats on võimeline teenima ka ametlikul teel tulu ning selle arvelt ära elama.
2. Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. Kert Kiirats loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab Kert Kiirats suhtuma temale määratud katseaega ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele allutamine räägib Kert Kiiratsi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui Kert Kiirats kaldub kontrollnõuetest kõrvale.
3. Kohus peab põhjendatuks määrata Kert Kiiratsile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 05.12.2020 alates vanglast vabastamisest. Samuti peab ta täitma ka järgmiseid kohustusi: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoht või võtma ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata; osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille läbimisega saab maandada isiku puhul avastatud riske. Arendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, mis aitavad elus rasketes olukordades toime tulla ilma kuritegeliku käitumiseta. Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. Kert Kiirats teatas, et eeltoodud kohustuste täitmine ei käi talle üle jõu ja seega ei ole need liialt koormavad.
4. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vangistusest vabanemise võimalike tagajärgede hindamise puhul on põhjendatud asuda seisukohale, et Kert Kiiratsi poolt ära kantud vangistus on saavutanud enda eesmärgi ning ka vabaduses olles allutatuna käitumiskontrollile ja täites määratavaid kohustusi on võimalik lisaks panustada sellesse, et Kert Kiirats ei naase enda kuritegeliku eluviisi juurde.
5. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Kert Kiirats karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega määrates talle

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 ja 8 sätestatud kontrollnõuded.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8