KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-119564

) § 423 lg 1 p-le 13 avalduse läbi vaatamata, põhjendades seda kohtualluvuse puudumisega. Kohtunikuabi asus seisukohale, et võlgniku alaline elukoht ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg-st 1 tulenevalt Eestis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I bis määrus) art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas
2. märtsil 2019 määruskaebuse. Avaldaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et võlgniku elukoht on Soomes ning sellest tulenevalt ei allu asi Eesti kohtule. Avaldaja leiab, et kohtualluvuse kokkulepe tuleneb laenulepingust, milles on kokku lepitud, et kohaldatakse Eesti õigust ja asi lahendatakse Tartu Maakohtus (lepingu p-d 22.1 ja 22.2). Samuti on laenusaajal vastavalt laenulepingu p-le 12.1.b) kohustus teavitada laenuandjat mh oma elukoha ja postiaadressi muutmistest. Selline pretsedent muudab võlgniku laenuandja jaoks tabamatuks ja annab piiramatud võimalused petuskeemide väljatöötamiseks. MENETLUSE EDASINE KÄIK
3. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse
4. märtsi 2019 määrusega rahuldamata ning andis selle

§ 663lg 6 alusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu kohtunikule.

1. Pärnu Maakohus võttis
2. märtsil 2019 määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle
2. aprillil 2019 määrusega lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Kohtunikuabi määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendusega ega pea vajalikuks seda korrata (

§ 659ja § 654 lg 6).

1. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist. 9.
2. Kohtunikuabi on õigesti kohaldanud Brüsseli I bis määruse art 18 ja leidnud, et poolte vahel laenulepingu p-s 22.2 kokku lepitud kohtualluvuse kokkulepe on tühine ning kuna võlgniku alaline elukoht ei ole Eestis, siis ei ole Eesti kohus pädev vaidlust lahendama. Brüsseli I bis määruse art 62 lg 1 järgi, et teha kindlaks, kas poole alaline alukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Kohtunikuabi tuvastatud asjaoludel ning ka ringkonnakohtu poolt täiendavalt välja selgitatud asjaoludel (võlgnik elas Eestis registreeritud aadressil kuni
3. oktoobrini 2016, võlgniku elukohana registreeritud kinnistu omanikud on muutunud, Soome rahvastikuregistri järgi on võlgniku elukohaks Soome) ei ole võlgniku elukoht Eestis. Nendest asjaoludest saab järeldada võlgniku tahet viia oma elukoht Soome (TsÜS § 14 lg 3). Selle hindamisel, kas võlgniku elukoht on Soomes, tuleb lähtuda Soome õigusest. 9.
4. Kohtualluvus ei saa tuleneda Brüsseli I bis määruse art-st
5. Maksekäsuosakonna andmetel on võlgnikule makseettepanek kätte toimetatud, kuid võlgnik pole kohtule vastanud. Viidatud sättest ei tulene liikmesriigi kohtule pädevust, kui teise poole elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. 2

§ 106lg 1 p 1 alusel tühine.

Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477

lg 1).

§ 104

lg 1 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtu ette toodud asjaoludel ei ole praegune vaidlus seotud võlgniku majandus- või kutsetegevusega. Kohtualluvuse kokkuleppe tühisust ei välista praeguses asjas ka

§ 104

lg 3 p 2, mille kohaselt on lubatud erandina sama paragrahvi lõikest 1 kohtualluvuse kokkulepe, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Selle sätte kohaselt peab kohtualluvuse kokkulepe selle kehtimiseks olema sõlmitud just sättes nimetatud juhuks. Laenulepingu p 22.2 kolmanda lause kohaselt, kui alalise vahekohtu tegevus on peatatud või lõpetatud või asi ei allu vahekohtule või kui esineb mõni muu asjaolu, mis takistab vahekohtul vaidluste lahendamist, lahendatakse poolte vahel tekkindu vaidlused Tartu Maakohtus. Seega ei ole see sõlmitud spetsiaalselt

§ 104lg 3 p-s 2 nimetatud juhuks (vt Riigikohtu 21.

novembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 10). Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et tegemist on halva pretsedendiga, mis oluliselt kitsendab laenuandja õigusi. Nagu kolleegium selgitas, siis nii Euroopa Liidu õigus kui ka Eesti siseriiklik menetlus lubab tarbijalepingute puhul kohtualluvuse kokkulepete sõlmimist, kui täidetud on

§ 104lg-s 3 sätestatud tingimused.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna võlgnikule ei ole menetlusdokumente seisukoha küsimiseks kätte toimetatud. Seega puuduvad võlgnikul praeguses menetlusetapis hüvitatavad menetluskulud. 11. Käesoleva määruse peale saab edasi kaevata

§ 427alusel. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 3