Tsiviilasi nr 2-16-5602 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2019, Ta

§ 2

lg 1 p 1 tähenduses täitemenetluse seadustiku alusel täidetav täitedokument, mis annab eelkõige sellest nähtuvatele pooltele õiguse nõuda vaidlusaluse kinnisasja kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel müümist ja enampakkumise tulemina saadud raha jaotamist. Kolleegium märgib, et kuigi kohtutäituri seaduse (KTS) § 8 lg 1 p 1 näeb ette kohtutäiturile võimaluse vastava taotluse alusel viia läbi kinnisasja enampakkumist ametiteenusena, ei ole asjas esile toodud, et Harju Maakohtu 7. mai 2013 kohtuotsuse järgi korteriomandi müümist nõudma õigustatud isikud oleks seda täiturilt taotlenud. Tuvastatud on, et hageja 1 15. veebruari 2016 täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 7. mai 2013 kohtuotsuse alusel on alustatud kostja 1 suhtes täitemenetlus, mistõttu on praegusel juhul tegemist

§ 2tähenduses täitedokumendi sundtäitmisega.

Kolleegium leiab, et kuna sissenõudjate kahjustamise eesmärgil tehtud tehingute vaidlustamiseks on ette nähtud erikord täitemenetluse seadustikus tehingute tagasivõitmiseks, ei saa sel põhjusel käsutustehingut lugeda TsÜS § 86 alusel tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Seega tuleb juhinduda täitemenetluse seadustikust, mis annab sissenõudjale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid. Sissenõudja võib nt esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks täitemenetluse seadustiku neljandas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (

§ 187lg 1 I lause).

Sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud 5

§ 187lg 2).

17. Osundatud sätete kohaselt on täitemenetluses võlgniku vara tagasivõitmise üldisteks eeldusteks, et sissenõudja täitedokumendist tulenev nõue on sissenõutav ning ta ei ole vaatamata sissenõude pööramisele võlgniku varale saanud oma nõuet täielikult rahuldada või eelduslikult ei vii selline sissenõude pööramine nõude rahuldamiseni. Kuna hagejatel on täitedokument, mille alusel saab sundtäitmisele esitatud nõude täitmine toimuda vaid vaidlusaluse korteriomandi tervikuna enampakkumisel müümise teel ning asjas on leidnud tuvastamist, et vaidlusaluse asjaõiguslepingu tõttu ei ole korteriomandi tervikuna enampakkumisel müümine võimalik, on alust eeldada, et sissenõudja nõude rahuldamine on muutnud võimatuks. Seega on kolleegiumi hinnangul

§ 187

lg-s 2 sätestatud eeldused sissenõudja poolt võlgniku vara tagasivõitmise nõude esitamiseks täidetud. 18.

§ 188

lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse PankrS § 117 kohaselt. Tuvastatud asjaolud võimaldavad järeldada, et

§ 188

lg-s 1 tehingu kehtetuks tunnistamise eeldusena sätestatud ajaline kriteerium on täidetud.

§ 188

lg 1 kohaldamiseks tuleb tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine (RKTKo 18.11.2009, 3-2-1-113-09). Arvestades, et vaidlusaluse lepinguta oleks võimalik sissenõudjatel (hagejatel) oma nõue rahuldada, võib kolleegiumi arvates olla tegemist hagejate huvide kahjustamisega.

§ 188

lg 1 kohaldamise kolmandaks eelduseks on, et tehingu teine pool teadis või pidi teadma võlausaldajate huvide kahjustamisest. Hagejad on väitnud, et täitedokumendiks olev kohtuotsus ei kehti kostja 2 suhtes, sest eelduslikult ei teadnud ta asja omandamise ajal kohtuotsusest (tl 136 pöördel). Kostjate väitele, et kostja 2 ei teadnud Harju Maakohtu

1. märtsi 2013 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-12-50518 ega hagi esitamisest, hagejad vastu vaielnud ei ole (tl 110 pöördel). Samuti kinnitas ringkonnakohtu istungil hagejate esindaja, et puuduvad andmed, et kostja 2 oleks vaidlusalusest kohtuotsusest või hagi esitamisest teadnud (
2. oktoobri 2019 istung 00:13:11). Seega on

§ 188lg 1 eeldus täitmata.

Eelnevast tulenevalt ei ole tuvastatud asjaoludel alust pidada korteriomandi mõttelise osa käsutamist täitemenetluses tühiseks ning sellega seotud hagejate tagasinõue tuleb jätta rahuldamata.

1. TsMS § 442 lg 5 järgi peab kohus otsuse resolutsioonis lahendama mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu
2. aprilli 2016 määrusega rahuldas kohus hagejate hagi tagamise avalduse osaliselt ning seadis XX ja YY kasuks käsutamise keelumärke OSAÜHINGULE Euroshipping Group kuuluvale mõttelisele osale kinnisasjast (registriosa number 2516301) aadressil Kakumäe tee 251, Tallinn. Kuna hagi jääb rahuldamata, tühistab ringkonnakohus TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise.
3. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus rahuldas hagi, jättis 6