KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Kaija Kaijanen, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-4749 Tsiviilasi XX avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- juuni
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II QQ (isikukood XXXXXXXXXXXX) Puudutatud isikutele I-II määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Puudutatud isik III DD (isikukood XXXXXXXXXXX) Keila Linnavalitsus Mustvee Vallavalitsus RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu
- juuni
- a määrus muutmata.
- Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
- Jätta lastele määratud esindaja kulu riigi kanda. Ülejäänud määruskaebuse esitamisega seotud kulud jäävad XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
- Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli
- a määrusega määrati kindlaks XX (avaldaja, isa) suhtluskord WW, CC (poeg) ja QQ-ga (tütar)
- XX esitas
- jaanuaril 2018 Harju Maakohtule avalduse, milles märkis, et DD (ema) rikub kohtumääruse p-s 8 sätestatud kohustust hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Ema on asunud aktiivselt halvendama isa suhet tütre ning pojaga.
- jaanuari
- a avalduse täpsustuses märkis avaldaja, et soovib, et ema lõpetaks laste ja isa vahelise suhte rikkumise, kohustuks lõpetama omapoolsete tõlgenduste andmise lastele kohtuvaidluste osas ning tagama, et seda ei teeks ka tema sugulased. Samuti soovis avaldaja, et laste transpordikulud ema juurest isa juurde minnes kannaks ema.
- Lastele määratud esindaja leidis, et vajalik on kehtiva suhtluskorra muutmine. Laste huvides on kohtumääruse muutmine alljärgnevalt: punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Kooli ajal veedab QQ isaga iga kuu esimese nädalavahetuse ja CC isaga iga kuu kolmanda nädalavahetuse. Laste isa tuleb QQ-le tema koju järele laupäeva hommikul kell 11 ja toob ta pühapäeval kella 17 koju tagasi. CC läheb reede õhtul peale kooliürituste või treeningute lõppu isa juurde ja tuleb pühapäeval kell 17 koju tagasi. punkt 10 tühistatakse. Transpordiga seotud kulud on hõlmatud juba kohtumenetluses oleva elatise vaidlusega ja nende kulutuste kindlaksmääramine ei ole hagita menetluse ega lepitusmenetluse ülesanne. Ka ei ole võimalik suhtlemiskorraga reguleerida laste ema sugulaste suhteid laste isaga.
- Keila Linnavalitsus tõi kohtule esitatud seisukohas välja, et ema ning lastega peetud vestlustest on ilmnenud, et isa pole peale
- a novembrit ise proovinud tütrega kontakti saada. Avaldajal tuleb koostöös laste emaga proovida ja leida võimalusi tütrega suhte taastamiseks. Avaldajale oleks vaja perenõustamist eesmärgiga saada nõu, kuidas taasluua suhe tütrega, võimalusel kaasata nõustamisse ka tütar. Arvestades lapsevanemate aastaid kestnud äärmiselt konfliktseid suhteid, siis tuleks kohustada lapsevanemaid osalema perenõustamisel või perelepitusteenusel eesmärgiga õppida omavahel tegema koostööd ja lahendama elatisrahaga seonduvad probleemid. Kuna mõlemad lapsevanemad on kinnitanud, et määratud suhtluskord pole toiminud, siis tuleb antud suhtluskord valdavalt tühistada. Suhtluskord ei vasta enam tegelikule olukorrale ja laste vajadustele. Kehtima peaks jääma suhtluskorra p 8 ja tuleks muuta suhtluskorra p 10 nii, et, kui isal pole võimalik lastele järele tulla, siis võimalusel ja soovi korral lähevad lapsed ise ühistranspordiga isa juurde. Transpordikulude katmine peaks jääma endiselt isale nagu on ka kehtivas kohtumääruses. Arvestades laste vanust ja nende omi tegevusi, siis pole mõistlik määrata kindel isaga kohtumiste aeg vaid kohtumiste aeg tuleb lapsevanematel omavahel kokku leppida.
- Mustvee Vallavalitsus leidis, et on põhjendatud üle vaadata suhtluskord ning avaldaja ja puudutatud isikud vajavad perenõustamist.
- Ema vaidles avaldusele vastu. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Harju Maakohus tunnistas
- juuni
- a määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja muutis Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli
- a määrusega kindlaksmääratud suhtluskorda pojaga suhtlemise osas. Suhtlemiskorda tütrega maakohus sisuliselt ei muutnud. Muuhulgas peab maakohtu määruses üle korratud suhtluskorra p 8 kohaselt vanem hoiduma tegevusest, 2
(5)mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Maakohus ei märkinud määruses, milliseid sunnivahendeid võib selle täitmiseks kasutada. Maakohus leidis, et tulenevalt vanemate konfliktsetest omavahelistest suhetest, uue kokkuleppe mittesaavutamisest ja ema keeldumisest lasta end nõustada perenõustajal, tuleb lepitusmenetlus tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 lg 7 kohaselt ebaõnnestunuks. Avaldaja on kohtule kinnitanud, et probleemne on vaid suhtluskorra p 8: „Vanem hoidub tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.“ Ülejäänud osas avaldaja kehtivat korda muuta ei soovi. Samuti ei soovi kehtivat korda muuta laste ema. Ei ole põhjendatud rakendada kehtiva suhtluskorra p 8 täitmise osas sunnimeetmeid, kuna suhtluskorra p 6 võimaldab vanematel leppida kokku täpsemat suhtluskorda, arvestades selle juurde lapse soove. Tütar on 14-aastane, kes on arengutasemelt küps avaldama oma soovi suhtlemise ulatuse osas. Ta kinnitas mh kohtule, et suhtleb isaga harva ja teda selline kord rahuldab. Vanemad on ärakuulamisel kohtule kinnitanud, et nad ei soovi kehtivas suhtluskorras täiendavaid muudatusi sisse viia. Eelnenust tulenevalt ei ole põhjendatud muuta isa ja tütre vahelist kehtivat suhtluskorda. Kuna Tartu Ringkonnakohtu
- veebruari
- a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-6574 anti isale üle poja varahooldusõigus ja elu- ja viibimiskoha määramise osas hooldusõigus, siis puudub vajadus antud menetluse raames vanemate hooldusõiguse ulatust muuta TsMS § 563 lg 7 p 3 mõttes. Samuti tuleb seetõttu lõpetada isa ja poja vaheline suhtluskord, kuna poeg elab isa juures. KAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uus lahend, millega sisustatakse suhtluskorra p 8 selliselt, et selle täitmine on kontrollitav ja rikkumise korral saab rakendada sunnimeetmeid. Avaldaja leiab, et maakohus jättis põhjendamata, miks ta jättis suhtluskorra p 8 reguleerimata ja sisustamata. Suhtluskorra p 6, millele kohus viitas ei lahenda olukorda, kuna vanemate läbisaamine on konfliktne ja kokkuleppele nad ei jõua. Avaldaja ja tütre suhted on normaliseerunud ajal, kui laps on olnud isa juures, kuid hooti ei ole tütar tahtnud isaga suhelda, kui ta on olnud ema juures.
- Lastele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Esindaja arvas, et määrus on laste huvides. Tütar on saanud isaga suhelda ka pärast kohtumääruse tegemist ja päevadel, mida suhtluskord ei hõlmanud, seega on ema hoidunud tegevusest, mis kahjustab suhet teise vanemaga.
- Keila Linnavalitsus palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse käigus toimunud vestlustest tütrega ei nähtu, et ema kahjustaks teadlikult tütre suhet isaga. Suhtluskorra p 8 täitmise kontrollimine eeldaks regulaarseid vestlusi tütrega, mis häiriks teda ja oleks vastuolus lapse huvidega.
- Ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja jutt, et ema kahjustab tütre suhet isaga on vale. Arusaamatu on, milliste sunnimeetmete rakendamist avaldaja soovib.
- Mustvee Vallavalitsus tähtaegselt seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 3
(5)- Määruskaebusest nähtub, et avaldaja soovib vaidlustada maakohtu määrust üksnes osas, milles maakohus jättis muutmata suhtluskorra p 8 ning kindlaks määramata sunnivahendid, mida selle punkti rikkumise korral võib kohaldada. Muus osas määruse vaidlustamise soovi määruskaebusest ei nähtu. Seega kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määrust üksnes vaidlustatud osas, st suhtluskorra p 8 täpsustamata jätmise ja selle täitmiseks sunnivahendite määramata jätmise osas.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendustest tuleb välja jätta osa, milles maakohus põhjendas suhtluskorra p 8 osas sunnivahendite rakendamata jätmist sellega, et vanematel on võimalik suhtluskorra p 6 alusel sõlmida suhtlemise osas kokkuleppeid. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et see põhjendus on vastuolus maakohtu otsuses tuvastatuga, et vanemad on konfliktsed, millest võib järeldada, et kokkulepete saavutamine nende vahel on raskendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi see siiski maakohtu määruse tühistamist vaidlustatud osas.
- Vaidlusaluse suhtluskorra p 8 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Nimetatud punkt kattub sisuliselt perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 2 sõnastusega, st selline kohustus tuleneb vanematele juba seadusest. TsMS § 563 lg 1 alusel saab viia läbi lepitusmenetluse juhul, kui vanem teatab, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust. Ringkonnakohtu hinnangul ei reguleeri suhtluskorra p 8, vaatamata sellele, et see sisaldub suhtluskorras, otseselt seda, kuidas lahuselav vanem lapsega suhtleb. Tegemist on vanemate üldise kohustusega suhetes lapsega. Seega ei kuulu vaidlus selle kohustuse täitmise üle oma olemuselt TsMS § 563 järgse lepitusmenetluse esemesse. Lepitusmenetluse ebaõnnestumisel saab eelkõige kohaldada täitemenetluse seadustiku § 179 järgseid sunnivahendeid, mis on suunatud lapse ja lahuselava vanema suhtlemise tagamiseks. Ringkonnakohus märgib, et igal juhul eeldaks efektiivne mehhanism selle kontrollimiseks, kas ema ütleb tütre kuuldes midagi isa kohta halvasti, ebaproportsionaalset eraellu sekkumist, mistõttu see ei oleks mõistlik ega põhjendatud.
- Eelmises punktis märgitu ei tähenda seda, et vastav vanema kohustus, mitte kahjustada lapse suhet teise vanemaga, oleks sisutühi. Eelduslikult on lapse huvides suhelda mõlema vanemaga. Seega, kui vanem kahjustab lapse suhet teise vanemaga ja mõjutab teda teise vanemaga mitte suhtlema, tegutseb ta vastuolus lapse huvidega. See on asjaolu, mida saab nt arvestada lapse hooldusõiguse kuuluvuse üle toimuva vaidluse lahendamisel. Äärmuslikel juhtudel võib see olla aluseks lapse ainuhooldusõiguse üleandmisel ühelt vanemalt teisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest siiski, et ema oleks pahatahtlikult mõjutanud tütart isaga mitte suhtlema. Ainuüksi sellest, et tütar mingitel aegadel isaga suhelda ei ole soovinud, sellist järeldust teha ei saa. Ringkonnakohus märgib, et tütar on praeguseks juba 14-aastane. Sellises vanuses lapsed on üldjuhul võimelised juba ise langetama otsuseid ja kujundama oma arvamust, sh suhetes vanematega. Samuti ei ole nad võrreldes väikelastega kergelt ühe vanema poolt mõjutatavad. Ka seadusandja on leidnud, et selles vanuses laps on piisava arengutasemega, et osaleda iseseisvalt enda elu üle otsustamisel. Sellele viitab asjaolu, et PKS § 137 lg 1 p 2 ja § 138 lg 1 järgi välistab vähemalt 14-aastase lapse vastuväide ainuhooldusõiguse üleandmise ühele vanemale. Seega on tõenäoline, et tütar on ise otsustanud kohati isaga suhtlemisest keelduda.
- Ringkonnakohus jätab lastele määratud esindaja kulu TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna menetlusosalised on määruskaebemenetluses osalenud isiklikult ja asja materjalidest ei nähtu, et nad oleksid menetluskulusid kandnud, siis selles osas kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
- Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab kohtukoosseisu liiget Liis Arrakut Kaija Kaijanen. 4
(5)20. TsMS § 696 lg-st 3 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin Kaija Kaijanen Ande Tänav 5
(5)