) § 79 lg 3 p 1 kohus m ä ä r a s: 1) Jätta R Ee kaebus Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2019 määruse peale rahuldamata. 2) Jätta muutmata Tallinna Linnavalitsuse 03.12.2019 määrus hoiatamismenetluses (trahviteade 215186). 3) Käesolev määrus edastada kohtuvälisele menetlejale, s.o Tallinna Linnavalitusele Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu ja kaebuse esitaja R Eele. Edasikaebamise kord: Määruse peale ei saa kaevata (alus:
Po) koostas 08.10.2019 kirjalikus hoiatamismenetluses trahviteate nr 215186 selle kohta, et xxx tn hoone juures parkis mootorsõiduk xxx, r/n xxx kõnniteel, kohas kus liikluskorraldusvahendite järgi ei olnud sõiduki parkimine lubatud. Menetleja hinnangul rikkus sõiduk LS §-des 20 lg 4 p 3 sätestatud nõudeid ja 14.10.2019 määras kohtuväline menetleja sõiduki xxx, r/n xxx vastutavale kasutajale R Eele
2 Mootorsõiduki XXX r/n xxx vastutav kasutaja R E esitas 26.10.2019 MuPo-le kaebuse kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi (trahviteade nr 215186) peale. R E taotles trahviteade tühistamist järgmistele argumentidele tuginedes: - - väärteo toimepanemise kohaks on märgitud Tallinn ning seega pole arusaadav, kus rikkumine toime pandi; märkimata on jäetud trahviteate väljastaja ametinimetus; puuduvad asjaolusid selgitavad tõendid. Ehituslikult parkimiseks loodud kohas peatumise või parkimise keeld on tõendamata, parkimine sellel alal on lubatud teiste parkimiskohale viitavate vahenditega; ei ole tõendatud, et jalakäijatele ei jäetud kasutamiseks vähemalt 1,5m laiust käiguriba. Samuti pole tõendatud, et tee servas on pidev joon, ja et tegemist ei ole parklaga; oht teistele liiklejatele puudus. Sõiduk oli pargitud kesklinna tsooni alates kell 13.29, MuPo on esitanud täiendavatele küsimustele vastates muuhulgas ka fotod, mis tõendavad, et nad olid sündmuspaigal juba enne esimese foto tegemist kell 13.29. Seega ei saa pidada usutavaks, et MuPo töötajad poleks saanud rikkumisel suusõnaliselt viidata. Kohtuväline menetleja jättis 14.11.2019 määruse alusel R Ee kaebuse läbi vaatamata. Määruse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: - - - - - - kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi ei saa vaidlustada mistahes alustel. Hoiatustrahvi saab omanik või vastutav kasutaja vaidlustada üksnes väärteomenetluse seadustiku § 54 5 nimetatud kolmel seaduslikul alusel, s.o väitega, et mootorsõidukit juhtis teine isik (lg 3) või esitades ametliku kinnituse, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või esitades tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta (lg 4). Muud seaduslikku alust trahviteate vaidlustamiseks fikseeritud parkimiskorra rikkumise korral ei ole; kaebaja on rikkunud LS § 20 lg 4 p 3 ja § 21 lg 4 p 2 sätestatud nõudeid (asulas võib parkida kõnniteel kohas, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend; parkida ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab); Menetluses kogutud fotodega on tuvastatud, et sõiduk pargib nelja rattaga kõnniteel. Sõiduki parkimise kohas puudub kõnniteele parkimist lubav liikluskorraldusvahend. LS § 2 p 25 järgi on kõnnitee jalakäijate liikumiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest eraldatud teeosa. Fotodega on tuvastatud, et kõnnitee on sõiduteest äärekiviga eraldatud. Kõnnitee ei ole jagatud liikluskorralduslikult sõidukite parkimise ja kõnnitee osaks. Väljaspool sõiduteed reguleeritakse parkimine liikluskorraldusvahenditega. LS § 20 lg 4 p 3 sätestab kõnniteel parkimise korra, mille järgi parkimiskorda täpsustava liikluskorraldusvahendi puudumisel kõnniteel parkimine ei ole lubatud. Parkimine kõnniteel reguleeritakse liikluskorraldusvahenditega nr 575a, 861b, 861c, 863a-864b ja/või teekattemärgisega. Selliseid liiklusmärke ega teekattemärgist sõiduki parkimise kohas ei ole. Seega ei oma tähtsust, kas sõiduki parkimisel on jäetud kõnnitee vabaks 1,5 meetrit või mitte; menetluses kogutud fotodega on tõendatud, et sõiduk pargib liiklusmärgi 361 (peatumise keeld, keelab sõiduki peatumise ja parkimise) mõjupiirkonnas. Märk on juhile nähtavas kohas ning sõiduki parkimiskohas on peatumise keelumärgid koos lisateatetahvlitega dubleeritud ja kahepoolsed; LS § 2 p 50 kohaselt on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Teemärgistega kehtestatakse liikluskord, mis aitab liikluses orienteeruda. Antud juhul ei ole tegemist parkimispiirkonnaga ehk parklaga, kus parkla on välja ehitatud või kus on maha joonitud parkimiskohad; -kaebaja ei ole oma kaebusega koos esitanud puudega inimese parkimiskaarti, seega puudus 3 - - kaebajal eriõigus antud kohas peatumise keelumärgi (märk 361) mõjupiirkonnas kõnniteel parkida;
1 lg 1 ja p 2 kohaselt, kui teo avastanud järelvalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti võib kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutavkasutaja, vastutavale kasutajale. Fotodega on tõendatud, et sõiduki juht ei viibinud rikkumise fikseerimise hetkel (fotode tegemise ajal) koha peal ning sõiduk oli pargitud liiklusseadusest tulenevaid sätteid rikkudes; sõidukile jäetav (kollane) leht on teavitus väärteo fikseerimise kohta ja selle koostab ametnik kohapeal. Informatiivne leht ei ole trahviteade ja see ei pea vastama trahviteate tunnustele. Trahviteade koostatakse 10 tööpäeva jooksul menetluses kogutud tõendite (fotode) alusel ja saadetakse füüsilise isiku registri järgsele aadressile tähtkirjaga. Trahviteatel on fikseeritud väärteomenetluse seadustikus sätestatud andmed (sh väärteo lühikirjeldus, aeg, koht, kvalifikatsioon jms) ja see vastab
54 2 sätestatule. Kaebuse saab esitada üksnes trahviteatele ja mitte informatiivsele teavitusele. Seega ei ole ametnik xxx koostatud informatiivne teavitus trahviteade ja sellele ei saa esitada kaebust. Sõiduki eest vastutavale isikule saadetud trahviteade (koostaja xxx) vastab kõigile seaduses ettenähtud nõuetele, liiklisrikkumise aadress on määratud õigesti (xxx tn) ning hoiatustrahvi tühistamiseks puudub alus. 26.11.2019 esitas R E kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse, leides, et MuPo on menetluse läbiviimisel rikkunud seadusest tulenevat vorminõuet ja seda järgmisel põhjustel: - - - - - - sõiduki tuuleklaasile asetatud dokumendil rikkumise aeg 13.31, sellel paberil puudub aadress ja ametniku nimetus. Tegemist on menetluses väljastatud dokumendiga, millele kehtivad vorminõuded, tegemist on sellele kantud andmeid tõlgendades kirjalikus hoiatusmenetluses väljastava trahviteatega vaatamata selle eksitavale nimele; seadus ei erista väärteomenetluses kahte dokumenti, kirjalik hoiatamismenetlus ja trahviteade, Samuti pole reguleeritud trahviteatele eelnevate dokumentide väljastamise kord. Seetõttu kehtivad mõlemale dokumendile samad vorminõuded; kuna trahviteade on väljastatud hiljem, siis võib seda pidada võltsimistunnustega ärakirjaks, milles on püütud kõrvaldada vormivigu algselt trahviteatelt; kohtuvälise menetleja poolt tõendamata ehituslikult parkimiseks loodud kohas peatumise või parkimise keelu mõju, kuna parkimine on lubatud teiste parkimiskohale viitavate vahenditega (osutusmärk 575d „Puudega inimese sõiduki parkimiskoht“); sõiduki juht oli kohtuvälise menetleja ametnikele menetluse asjaolude välja selgitamise ajal kättesaadav. Seda on võimalik tõendada fotodega ja MuPo enda filmidega. Menetleja ülesanne on tuvastada rikkumise kõik asjaolud, sh ka vähetähtis väärtegu. Kohtuväline menetleja peab võimalusel suhtlema sõidukijuhiga ja koguma ning kontrollima kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid; kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole määruses vaielnud kaebajale vastu, mille kohaselt vähemalt 1,5 m läiune käiguriba oli jäetud jalakäijate kasutamiseks, tee servas ei ole joont ja tegemist ei ole parklaga, on järelikult tegemist parkimisalaga: kohtuväline menetleja ei küsinud temalt, kas tal võib olla puudega isiku parkimiskaart; kaebaja on kaebusele lisanud tõendi, millest nähtub, et sõiduk pargiti Kesklinna tsooni alates 13.29. Kaebajale on esitatud fotod, millelt on näha, et ametnikud olid sündmuspaigal juba enne esimese foto tegemist 13.29. Seega ei saa pidada usutavaks, et ametnikud ei saanud kohapeal rikkumisele suusõnaliselt tähelepanu juhtida; Kaebaja palus esmase õiguskaitsevahendina eemaldada sündmuskohalt eksitav liikluskorraldusvahend või tõsta see kõrgemale ja lisada märgi alla mõjuala selgitus. Samuti taotles kaebaja otsuse tühistamist vormi- või põhistusvigade ning kõrvaldamata kahtluse tõttu. Trahviteate 4 alusel tasutud summa palus kaebaja tagastada selle tasujale ning hüvitada õigusabikulu 210 eurot. Kaebaja lepinguline esindaja, s.o R E kinnitas, et õigusabiteenus on osutatud ettevõtte xxx kasuks töötamise ajal. 03.12.2019 jättis kohtuvälise menetleja juht kaebuse rahuldamata ning selgitas, et kirjaliku hoiatamismenetluse puhul on tegu lihtsustatud menetlusega, kus on oluline menetluse lihtsus. Menetleja leidis, et kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et sõiduki tuulekaasile kojamehe vahele jäetava informatiivse dokumendi (nn kollase lehe) näol on tegemist enne trahviteate koostamist tehtava menetlustoiminguga, mitte trahviteatega
Menetlusdokumendiks kirjalikus hoiatamismenetluses on trahviteade, mis on vormistatud korrektselt. Rikkumise fikseerimisel tehtud fotodelt on selgelt näha, et mootorsõiduk XXX r/n xxx oli 08.10.2019 pargitud Tallinnas xxx ja xxx tänava nurgal xxx ees kõnniteel, kuid xxx hoone juures kõnniteel parkimist lubavat liikluskorraldusvahendit ei ole. Menetleja hinnangul on arusaamatu kaebaja väide, mille kohaselt osutusmärk 575d „Puudega inimese sõiduki parkimiskoht“, mis on paigaldatud hoone ukse kõrvale, on vastuoluline ja viitab ka parkla olemasolule. LS § 68 näeb ette puudega inimesele eriõigused. LS § 68 lg 1 kohaselt tohib liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijatele sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5meetri laiuse käiguriba. Antud asukohas on parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkond, seega puudega isikul on õigus seal kõnniteel parkida. Paigaldatud liiklusmärk osutab kohale, kus eriõigusega isiku sõidukiparkimine on soovitatav. Parkimisõiguse realiseerumiseks tuleb sõiduki esi-või tagaklaasi nähtavale kohale paigaldada parkimisõigust tõendav kaart. Kaebaja edastas foto, millega soovib tõendada, et viibis sõiduki juures ajal, kui MuPo ametnikud rikkumist fikseerisid ning seega poleks tohtinud kohaldada hoiatamismenetlust. Kaamerasalvestiselt on aga näha, et rikkumise fikseerija oli xxx kell 13.31 ning kaebaja rikkumise fikseerimise juures ei olnud. Kaebaja vestlus on salvestatud inspektorite xxx ja xxx kehakaameratega kell 15.45. Seega on tõendamist leidnud, et tegemist oli teise patrulliga, mis nähtub ka sõidukite numbritest ning erinevast sõidusuunast. Mis puutub mobiiltelefoni väljavõttesse parkimise alustamise kohta, siis parkimise algusaega on võimalik fikseerida ka hiljem sõiduki juurest lahkudes, mis ei tõenda, et kaebaja alustas parkimist, olles ise samal ajal sõidukis või selle juures. Kaitsja osas leiab menetleja, et vastavalt
lg 1 kohaselt peab kaitsja vastama loetletud tingimustele ning kaitsja vajadus võib põhjendatud olla juhul, kui menetlusalune isik ei oma piisavalt teadmisi enda õiguste kaitseks. Antud juhul on aga tegemist õigusteaduse magistriõppe õppekava läbinud isikuga. Selgitab, et nii seadusest kui tehingust tulenev esindusõigus eeldab kahe eraldiseisva õigussubjekti-esindaja ja esindatava olemasolu, antud juhul selline esindussuhe puudub ning kaitsjat valitud ei ole, vaid isik on määranud kaitsjaks iseennast. Kuivõrd füüsilise isiku tegevust oma õiguste iseseisval kaitsmisel ei käsitleta teenusena, millel on rahaliselt kindlaksmääratav hind, siis puudub alus menetluskulude hüvitamiseks. Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud esitatud kaebuse, väärteoasja materjali ja kohtuvälise menetleja juhi seisukohaga ning juhindudes
, asub seisukohale, et R Ee kaebus tuleb jätta rahuldamata.
kohaselt, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 2 p 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustava määruse kättesaamisest. R E on kaebuse kohtule esitanud 10.12.2019 kohtuvälise menetleja juhi 03.12.2019 määrusele.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes on see esitatud.
lg 3 p 1 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades jätta kaebus rahuldamata, rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam 5 kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
1 lg 1 p 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja seaduses sätestatud juhtudel mootorsõidukiga toimepandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale, kui teo avastanud järelvalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Sama paragrahv 2 kohaselt määratakse hoiatustrahv isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. Kohus märgib esmalt, et antud juhul on sõiduki XXX r/n xxx registrijärgseks omanikuks R E, so kaebaja. Viimane ei vaidlusta asjaolu, et ta parkis sõidukit trahviteates märgitud ajal ja kohas.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule juhul, kui vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kaebuse esitaja etteheited kohtuvälise menetleja tegevuse peale on kokkuvõtalt järgmised: - - - - - Sõiduki tuuleklaasil oleval dokumendile tuleb märkida ka täpne aadress ja ametniku nimi. Nimetatud dokumenil kehtib kindel vorminõue; Kuivõrd trahviteade on väljastatud hiljem, siis saab pidada seda võltsimistunnustega ärakirjaks, milles on püütud kõrvaldada vormivigu algselt trahviteatelt; kohtuvälise menetleja poolt on tõendamata, ehituslikult parkimiseks loodud kohas peatumise või parkimise keelu mõju, kuna parkimine on lubatud teiste parkimiskohale viitavate vahenditega (ostusumärk 575d „Puudega inimese sõiduki parkimiskoht“); sõiduki juht oli kohtuvälise menetleja ametnikele menetluse asjaolude välja selgitamise ajal kättesaadav ning seetõttu oleks pidanud koguma ja kontrollima kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, sh suhtlema sõidukijuhiga; kohtuväline menetleja ei ole määruses seadnud kahtluse alla väidet, mille kohaselt oli vähemalt 1,5 m laiune käiguriba jäetud jalakäijate kasutamiseks. Tee servas ei ole joont ja kui tegemist ei ole parklaga, siis on tegemist parkimisalaga; Kohtuväline menetleja ei küsinud temalt, kas tal võib olla puudega isiku parkimiskaart; Kaebaja on kaebusele lisanud tõendi, millest nähtub, et sõiduk pargiti Kesklinna tsooni alates 13.
Dokumenti on märgitud hoiatustrahvi määramise aeg ja koht, kohtuvälise menetleja nimetus, trahviteate koostanud kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, trahviteate saanud füüsiline isiku nimi, elukoha aadress ning isikukood, samuti väärteo lühikirjeldus, sealhulgas teo toimepanemise aeg ja koht, väärteo kvalifikatsioon, hoiatustrahvi määramise alus ja määr. Kuivõrd esmase dokumendi näol on tegemist väärteo fikseerimisega ning tegemist on informeeriva lehega, mis ei ole trahviteade, siis informeeriv leht ei pea sisaldama samasuguseid nõudeid nagu on ettenähtud trahviteate koostamiseks. Informeeriva lehe eesmärk on anda infot rikkumise kohta ning nimetatud dokument jäetakse klaasipuhastaja ja klaasi vahele eesmärgiga, et isik saaks viivitamatult teada õigusrikkumise toimepanemisest ning sündmuskohale naastes oleks võimalik koheselt sellega tutvuda ning seisukoht kujundada. Kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette seda, et väärtegu ei ole tõendatud. Kohus kaebajaga ei nõustu: asjas kogutud materjalide kohaselt on rikkumine tõendatud – sündmuskohal tehtud fotod kinnitavad seda, et sõiduk on pargitud selleks mitte ette nähtud kohta.
kohaselt lähtub kohtuväline menetleja tõendeid kogudes
5. peatüki sätetest.
lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis, mille täitmisel tuleb juhinduda
5.peatüki sätestatust, süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et kohtuväline menetleja peab koguma kõik vajalikud tõendid ja seda nii süüdistavate kui ka õigustavate tõendite osas. Tulenevalt
-st on väärteomenetluses kohtuvälisel menetlejal tõendite kogumise osas kaalutlusõigus, s.o diskretsiooniõigus, mis tähendab, et kohtuväline menetleja on väärteoasja menetlemisel ja tõendite kogumisel iseseisvalt pädevalt otsustama, milliseid tõendeid on menetleja meelest vajalik koguda. Kaebaja heidab ette kohtuvälise menetleja poolt tema selgituste mitte võtmist ning puudega parkimiskaardikohta küsimist. Kohus märgib esmalt, et asja materjalidest nähtuvalt menetlusalune isik rikkumise fikseerimise juures ei viibinud. Toimikus olevatest materjalidest, sh fototabelist ei nähtu, et menetlusalune isik oleks fikseerimise hetkel sündmuskohal olnud. Fototabelist nähtub, et informatiivne leht on pandud kojamehe vahele, kuid kedagi sõidukis ega ka selle juures ei viibi. Kohtu hinnangul on kaebaja väited selle kohta paljasõnalised ning menetlejal ei olnud võimalust sõidukijuhilt selgitust võtta ning küsida parkimisõigust tõendava kaardi kohta. LS § 20 lg 4 p 3 kohaselt tohib asulas alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida kaosaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Toimikus olevatest tõenditest, so fototabelist nähtub üheselt, et eelpool nimetatud mootorsõiduk pargib nelja rattaga kõnniteel ja sõiduki parkimise kohas puudub kõnniteel parkimist lubav liikluskorraldusvahend. LS § 20 lg 4 p 3 sätestab kõnniteel parkimise korra, mille järgi parkimiskorda täpsustava liikluskorraldusvahendi puudumisel kõnniteel parkimine ei ole lubatud. Kohus märgib, et kõnniteele parkimist ei õigusta liikluse mittetakistamine, nagu on viidanud kaebaja oma kaebuses, ja piirkonnas parkimiskohtade puudumine. Parkimine kõnniteel reguleeritakse liikluskorraldusvahenditega nr 575a, 861b, 861c, 863-864b ja/või teekattemärgiga. Fotodest nähtuvalt sellised märgid sõiduki parkimise kohas aga puuduvad. LS § 84 kohaselt võivad eritalituse sõidukid kõrvale kalduda liiklusreeglite täitmisest. Kaebuse esitaja 7 ei ole tõendanud, et tema sõiduki näol oleks tegemist eritalituse sõidukiga. LS § 68 lg 1 kohaselt tohib liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijatele sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5meetri laiuse käiguriba. Kohus märgib, et asjas materjalidest nähtuvalt on antud asukohas parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkond ning kaebaja ei ole tõendanud seda, et tal oleks liikumispuue või et nimetatud sõiduk teenindas pimedat inimest. Sõiduki klaasile ei paigaldatud nimetatud parkimiskaarti. Arvestades, et menetlusaluse isiku käitumine ei olnud kooskõlas LS § 20 lg 4 p 3 sätestatuga, on R Ee rikkumine õigesti tuvastatud ning isiku poolt toimepandud väärtegu tõendatud. Kaebaja on esitanud taotluse tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja nimelt vormi- või põhistusvigade ja kõrvaldamata kahtluse tõttu. Kohus ei tuvasta antud asjas menetlejapoolset rikkumist
Kohtu hinnangul on kaebuse esitajale hoiatusmenetluse trahvialused õiguspärased ja menetleja oma tegevusega menetlusnorme rikkunud ei ole. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et menetleja oleks väärteomenetluse seadust valesti kohaldanud ning seetõttu puudub alus
lg 3 p 2 või 3 lahendi tegemiseks ning eeltoodu alusel tuleb R Ee kaebus jätta rahuldamata. Kuigi käesolevat menetlust ei lõpetatud ning puuduvad alused menetluskulude välja mõistmiseks, peab kohus vajalikuks siiski märkida, et seaduse sätted ei näe ette õigusteenuse hüvitamist olukorras, kus menetlusalune isik iseennast esindab, vaatamata sellele, et kaebusele koostatud aeg on tulnud isiku tööajast.
Kohus nõustub menetleja poolt öelduga, et kaitsja kaasamiseks on alus sel juhul, kui menetlusalune isik ei oma piisavalt teadmisi enda õiguste kaitseks ning tegemist on keeruka ja mitmeti tõlgendava väärteoasjaga. Kohus märgib, et
lg 3 kohaselt on kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Esindusõigust sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 117, mille kohaselt loetakse esindusõigust õiguste kogumiks, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Sama seaduse lg 2 sätestab, et esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus märgib, et kuivõrd füüsiline isik ei saa seadusest tulenevalt olla iseenda lepinguliseks esindajaks või nõustajaks, ei saa nimetatud kulusid lugeda ka esindus- või nõustamiskuludeks ning kaebuse rahuldamise ja menetluse lõpetamise korral hüvitamisele need ei kuuluks. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.