1-17-1485/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1485 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Vladimir Kahhanovitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir Kahhanovitš määruskaebus (isikukood 38112142227) RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega tunnistati V. Kahhanovitš süüdi KarS 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
9. mai
10. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
11. detsember
12. a. Karistuse lõpptähtaeg saabub
13. detsembril
15. Viru Maakohtu
16. oktoobri
17. a määrusega jäeti V. Kahhanovitš vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
18. V. Kahhanovitšit on kriminaalkorras karistatud 8 korda (3 karistust on arhiveeritud). Ta kannab kolmandat vangistust. Eeltoodu viitab varasematest karistustest vajalikke järelduste mittetegemisele. Kinnipeetav on pannud toime erinevaid kuritegusid, mille põhjused on samalaadsed – grupi mõju, majandusliku kasu saamise eesmärk, käitumise kontrollimatus, impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Vangistuses keeldus V. Kahhanovitš koristajana töötamisest, keeldus huvi puudumise tõttu alkoholi ja narkootikumide teemadel vestlemast ning suhtles ametiisikutega manipuleerivalt ja impulsiivselt.
19. Positiivsena tõi kohus välja distsiplinaarkaristuste puudumise, sotsiaalprogrammi „Viha Juhtimine“ läbimise, vestlused sõprusringkonna mõjust süüdlase käitumisele ning pere ja paarisuhte vägivalla teemadel, samuti B1 tasemel riigikeele omandamise. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on kindel elukoht. Vabanemisel garanteerib töökoha endine tööandja. Samas ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused varasemast. Seetõttu ei ole need määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel.
20. Kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. Vaatamata vabanemisjärgsetele headele ja toetavatele elutingimustele, on tegemist varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga, kes ei ole teinud oma käitumisest vajalikke järeldusi. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Seetõttu puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine hoiavad ära uue kuriteo toimepanemise. MÄÄRUSKAEBUS
21. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Kahhanovitš, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
22. V. Kahhanovitš on individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid saavutanud: tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning tema käitumine on õiguskuulekas. Maakohus ei võtnud arvesse prokuröri tingimisi ennetähtaegse vabastamisega nõustuvat arvamust. V. Kahhanovitšil ei ole võimalik vanglas maksta menetluskulusid. Vabaduses oleks tal paremad võimalused tööl käia, sest endine tööandja kindlustaks teda töö ja sissetulekuga. V. Kahhanovitš on omandanud riigikeele B1 taseme ning end ise täiendanud, samuti omandanud keevitaja eriala. Tal on head võimalused töötada. V. Kahhanovitš mõistab, et on oma elu raisanud ning tulevikus ei ole kriminaalsetel isikutel tema elus kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
23. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud V. Kahhanovitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited kolleegiumi vastupidises ei veena.
24. Riigikohtu praktikat arvestades on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Praegusel juhul heidabki määruskaebuse esitaja maakohtule ette kaalutlusõiguse rikkumist, s.o prokuröri toetava arvamuse ning isiku vangistusaegsete pingutuste arvestamata jätmist.
25. Apellatsioonikohus möönab, et V. Kahhanovitši käitumist vangistuses iseloomustab tõepoolest kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Küll aga ei saa sellest teha järeldust, nagu oleks V. Kahhanovitši karistuse eesmärgid täielikult täidetud. Nimelt on maakohus peatunud isiku suhtumisel individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkidesse. V. Kahhanovitš on tõepoolest omandanud riigikeele, mis on positiivne. Küll aga ei saa ainuüksi sellest teha järeldust, nagu oleks individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid täidetud. Nimelt kajastub iseloomustuses sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ kokkuvõte, mille kohaselt ei ole V. Kahhanovitš nõus oma elus kasutama tunnis käsitletud käitumisviise ning ei näinud programmist endale kasu. Lisaks nähtub iseloomustusest, et V. Kahhanovitš ei ole üles näidanud huvi vestluste vastu narkootikumide teemal. V. Kahhanovitši puhul on täheldatud riske narkootikumide osas. Samuti on teda korduvalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude eest. Kui isik ei ole motiveeritud nende teemadega tegelema, ei saa ka väita, et uue kuriteo toimepanemise riskid oleksid maandatud ning individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid täidetud.
26. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Ka siinkohal ei saa apellatsioonikohtu hinnangul maakohtule kaalutlusvigu ette heita – I astme kohus on vaaginud V. Kahhanovitši elutingimusi lugedes need vangistusele eelnevatega sarnasteks, ning jõudnud järeldusele, et elu- ega töökoht ei ole varem V. Kahhanovitši õiguskuulekust taganud. Seega ei saa iseenesest positiivne asjaolu, nagu seda kahtlemata on kindel töökoht ja sissetulek, üksikult kaaluda üles negatiivset, millel kohus peatus.
27. Peaasjalikult räägib V. Kahhanovitši vabastamise vastu ohuprognoos, mis tuleneb tema varasemast elukäigust. Nimelt on maakohus peatunud V. Kahhanovitši korduval karistatusel. Samuti peatus maakohus V. Kahhanovitši käitumismustril, milleks on varasematest karistustest järelduse mittetegemine, kuritegude samalaadsus (grupi mõju, majandusliku kasu saamise eesmärk, käitumise kontrollimatus, impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus) ning varasemate kriminaalhoolduste luhtumine. Ringkonnakohtul ei tekkinud sarnaselt maakohtuga veendumust, et V. Kahhanovitš suudaks katseaja edukalt läbida uusi kuritegusid toime panemata.
28. Tuvastamata ühtki kaalutlusviga, jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus