← Eesti

2-17-8910/83

Obsah (7)§ 589§ 33§ 583§ 610§ 593§ 12§ 600

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Kaija Kaijanen, Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-8

§ 589lg 1 tähenduses ning kostja II ei ole hagejat tema juhatusest tagasikutsumisest informeerinud (ega võimaldanud 3

(11)hagejal osaleda otsuse hääletamisel). Äriregister rahuldas kostja II 29.05.2017 kandeavalduse ning kandis OO seisuga 01.06.2017 registrisse uue kostja II juhatuse liikmena. Äriregistrist nähtuvalt on 05.06.2017 seisuga seni 100% kostja II nimel olev osa kostjas I jagatud kaheks ning osa nimiväärtusega 1252 eurot (mis moodustab 49% kostja I osakapitalist) uue osanikuna on registrisse kantud Kollaps OÜ (kostja III). Kostja III on asutatud 02.06.2017 ehk paar päeva enne osaluse omandamist kostjas I. Kostja III asutajaks on kostja II isa NN (juhatuse liikmeks on aga kostja II). Äriregistrist nähtuvalt on 06.06.2017 esitatud kostja I suhtes järjekordne kandeavaldus, mis on registri infosüsteemi andmetel „vastuvõetud“ staadiumis. Hageja leiab, et kostja II on õigusvastaselt teinud kostja II formaalse ainuosanikuna otsuse hageja kostja II juhatusest tagasi kutsumiseks ning hilisemalt asunud äriühingu osalusi jagama ning võõrandama. Kõik eeltoodu viitab üheselt sellele, et kostja II sooviks on nimetatud sammude kaudu teha hagejal võimatuks kostja I juhtimises osalemine ning välistada hagejal tema varaliste nõuete maksmapanek kostja II suhtes. Kostja II käitumisest on näha, et ta teeb kõik, et teha hagejal oma õiguste makspanek võimatuks. Hageja leiab, et tegemist on seadusest tulenevat keeldu rikkuva tehinguga või alternatiivselt heade kommete vastase tehinguga, s.o tühise tehinguga. Hageja esitas 12.06.2017 hagi täpsustuse, milles tõi välja, et kostja II on kohtumenetluse kestel võõrandanud oma nimel olnud osa kostjas I (nimiväärtusega 1304 eurot) Navitrum OÜ-le (kostja IV), mistõttu esitab hageja nõuded ka kostja IV vastu. Kostja vastus
  1. Kostjad hagi ei tunnistanud, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
  2. Kostjad esitasid maakohtule 29.08.2018 taotluse (täpsustatud 12.11.2018) vaheotsuse tegemiseks. Kostjad paluvad teha vaheotsuse, millega tuvastada, kas kostja I osa kuulus hageja ja kostja II ühisomandisse tulenevalt seltsingulepingust või mitte. Juhul, kui kohus tuvastab, et kostja I osa ei kuulunud hageja ja kostja ühisomandisse, teha lõpplahend ja jätta hagi rahuldamata. Hageja nõuete eelduseks on kostja I osa suhtes ühisomandi tekkimine. Kui kostja I osa kuulus kostja II ainuomandisse, puudub õiguslik võimalus hageja esitatud nõuete rahuldamiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Ühisomand saab tekkida üksnes seaduses sätestatud alusel. Antud juhul puudub õiguslik alus, mis võimaldaks lugeda vaidluse all oleva vara hageja ühisomandisse kuuluvaks. Hageja ja kostja II vahel puudub seltsinguleping. Kostja II ja hageja vahel puuduvad kokkulepped Jägala Energy OÜ osa ja/või kostja I osa omandamiseks seltsinguvarasse. Kostja II pole omandanud enamusosalust Jägala Energy OÜ-s ega ka asutanud kostjat I ühegi seltsingu tarvis ega panusena seltsingusse. Jägala Energy OÜ ja kostja I osa puudutav seltsinguleping peab olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Hageja väidete kohaselt oli seltsingu eesmärgiks esmalt Jägala Energy OÜ osa enamusosaluse omandamine ja seejärel kostja I osa omandamine seltsingu varasse. Järelikult pidi ka väidetav seltsinguleping olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis (

§ 33lg 2, ÄS § 149 lg 4) mõlema varaeseme osas.

Pooltel, sealhulgas kostjal II, ei ole olnud hagejaga ühist tahet ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks seoses Jägala Energy OÜ ja/või kostjaga I, sealhulgas Jägala Energy OÜ-s täiendava osaluse omandamisel, kostja I asutamisel, Jägala Energy OÜ ainuosaluse võõrandamisel kostjale I. Väidetava seltsingulepinguga seonduvaid puudusi, mh tahte- ja vormipuudusi, ei ole võimalik tagasiulatuvalt kõrvaldada ka abielu hilisema sõlmimise faktiga. Samuti ei ole võimalik abielu hilisema sõlmimise kaudu järeldada ega tõendada 4

(11)tagantjärgi ühist tahet varaesemete suhtes, mille kostja II on omandatud enne abiellumist. Hageja vastupidised väited on ebaõiged. Asjaolu, et hageja ja kostja II abiellusid 24.07.2008, s.o aastaid pärast kostja II poolt enda isikliku äritegevuse raames osaühingute osade omandamist, ei tähenda, et kostja II lahusvaraks olnud ning kostja II ainuomandis olnud äriühingud peaksid hakkama kuuluma või oleksid kuulunud hagejale või hagejal tekiks nendele õigus. Poolte ühiseks tahteks ja kokkuleppeks ei ole olnud Jägala Energy OÜ-s ainuosaniku positsiooni saavutamine ja seeläbi ühisele majapidamisele tulu teenimine. Kostja II asutas Jägala Energy OÜ juba
  1. aastal koos WW-ga. Seega oli kostja II Jägala Energy OÜ 40% osanik juba aastaid enne seda, kui üldse algas kostja II ja hageja abielueelne kooselu. Kostja II omandas Jägala Energy OÜ-s ainuosaluse (s.o. 60% osaluse WW-lt) isiklikult enda nimel, enda huvides ning sellel ei ole puutumust hagejaga ega hilisema pereeluga. Jägala Energy OÜ 100% osalus oli kostja II ainuomandis, kuni selle võõrandamiseni kostjale I, mille järel oli kostja II 100 % kostja I ainuosanik. Asjaolu, et hageja kandis 12.08.2003 kostjale II raha summas 24 000 krooni ehk 1533 eurot makseselgitusega „XX Jägala energy OÜ osaluse ostuks“, ei tähenda ega tõenda, et hageja oleks selliselt panustanud seltsingusse või seltsingulaadsesse suhtesse või et OÜ Jägala Energy 60% osalus oleks omandatud hageja ja kostja II ühistel eesmärkidel. Kõnealuse summa ülekandmine kostjale II ei muuda kostja I osa ühisvaraks. Samuti ei tekita 1533 euro ülekandmine notariaalselt tõestatud vormis seltsingulepingut. 24 000 krooni ülekande puhul oli tegemist laenuga, mille kostja II on hagejale tervikuna tagasi maksnud koos intressidega
  2. aastal. Laenu andmist on hageja sõnaselgelt tunnistanud. Kuigi hageja laenas kostjale raha seonduvalt OÜ Jägala Energy osaga, ei kasutanud kostja II hagejalt 12.08.2003 saadud raha Jägala Energy OÜ osa omandamiseks, vaid kasutas seda muude jooksvate kulude katteks. Kostja II omandas OÜ Jägala Energy 60% osaluse alles 03.02.
  3. Kostjatele jääb selgusetuks, kuidas saab kostja II poolt Jägala Energy OÜ osa võõrandamisel kostjale I, muutuda kostja I osa seltsinguvaraks. Maakohtu otsuse põhjendused
  4. Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Äriseadustik (ÄS) § 1771 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja leiab, et kostja II poolt koostatud kostja I 29.05.2017 ainuosaniku otsusena vormistatud otsus on tühine, kuivõrd see on vastu võetud osanike koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikkudes ning kostjal II puudus sellise otsuse vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus. Kostja II ja kostja III vahelise 05.06.2017 äriregistrisse kantud kostja I osa võõrandamistehingu näol on tegemist seadusest tulenevat keeldu rikkuva ning seeläbi tühise tehinguga. Samuti on tühine kostja II ja kostja IV vaheline 09.06.2017 võõrandamistehing, kuivõrd see rikub seadusest tulenevat keeldu. Alternatiivselt leiab hageja, et tehingud on vastuolus heade kommetega ning seeläbi tühised. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja II on kostja I osa osanikud seltsingulepingu alusel. Kõikide hageja nõuete eelduseks on kostja I osa suhtes ühisomandi tekkimine, sh hageja õigus osaleda kostja I juhtimisküsimustes. Isik, kes ei ole äriühingu osanik (s.h äriühingu osa 5
(11)ühisomanik), ei saa vaidlustada äriühingu osanike otsuseid. Maakohus selgitas täiendavalt, et kui kostja I osa oli kostja II ainuomandis, siis võis kostja II nimetatud osa vabalt hallata, kasutada ja käsutada. Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lepingupooleks mitteolev isik ei saa tugineda tehingu tühisusele (vt RKTKo nr 3-2-1-140-07, 3-2-1-80-05). Riigikohus on jaatanud vaheotsuse tegemist ka muude õigusküsimuste kohta, mis asja läbivaatamisel tekivad. Riigikohus on pidanud põhjendatuks vaheotsuse tegemist hagi käigus tekkivate eeldusküsimuste suhtes. Üheks eeldusküsimuseks, mille puhul on Riigikohus jaatanud vaheotsuse tegemise põhjendatust, on küsimus sellest, kas vaidlusalune vara, mille osas toimub jagamine, kuulub abikaasade ühisvara hulka (RKTKo nr 3-2-1-10-08). Käesoleval juhul on tegemist sarnase olukorraga, kuna vaidluse objektiks on hageja võimalikud õigused esemele ning selle jagamise tulemile ning nende küsimuste eeldusküsimusena tuleb lahendada eelkõige küsimus eseme ühisomandist. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et vaheotsuse tegemisega võib ära hoida täiendavad menetluskulud. Hageja on oma menetlusdokumentides leidnud, et tema ning kostja II abieluvälisele kooselule (perioodil aprill 2001 - 24.07.2008) ja selle kestel omandatud varale saab kohaldada seltsingulepingu sätteid, m.h on hageja märkinud, et kostja I ja/või OÜ Jägala Energy osa kuulus seltsinguvara hulka. Võlaõigusseaduse (

) § 580 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

§ 583

lg 1 kohaselt seltsingulepinguga võib seltsingu juhtimise õiguse anda ühele või mitmele seltsinglasele. Sel juhul ei osale teised seltsinglased seltsingu juhtimises. Kui juhtimine on antud mitmele seltsinglasele, juhivad nad seltsingut ühiselt ning iga tehingu tegemiseks on vajalik kõigi juhtima õigustatud seltsinglaste nõusolek. Seltsing ei kujuta endast juriidilist isikut, vaid seltsinguna käsitletakse isikute teatud eraõigusliku lepingulise seotuse vormi. Seltsinguleping on oma olemuselt kestvusleping, mille kehtimine ei ole seotud kindla tähtajaga, kui seltsinglased ei ole kokku leppinud teisiti.

-i seltsingut reguleerivad sätted seltsingulepingule kohustuslikku vormi ei sätesta. Samas on seltsingulepingu vorm kohtu hinnangul oluline juhul, kui seltsingulepingu esemeks oleva eesmärgi saavutamiseks nõutakse konkreetset lepingu vormi. Seega seltsinguleping, mille eesmärgiks on konkreetse varaeseme omandamine seltsinglaste ühisomandisse, peab olema notariaalselt tõestatud (RKTKo nr 2-14-61664 p 15). Hageja on väitnud, et seltsingu eesmärgiks oli Jägala Energy OÜ osa enamusosaluse omandamine ja seejärel kostja I osa omandamine seltsingu varasse (kd I tl 4-5 p. 27-29). ÄS § 149 lg 4 kohaselt osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud.

§ 33

lg 2 sätestab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled kirjalikku seltsingulepingut sõlminud. Hageja on 21.11.2018 menetlusdokumendi punktis 12 kinnitanud, et poolte vahel puudub notariaalselt vormistatud kokkulepe hageja ja kostja II vahel OÜ Jägala Energy ja/või kostja I osaluste osas. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud seltsinguleping, mis puudutab äriühingu osade võõrandamist ja omandamist pidi olema notariaalselt tõestatud vormis. Kohustusliku vormi puudumisel on seltsinguleping tühine. Käesoleval juhul puudub notariaalne leping nii kostja I osa suhtes kui ka OÜ Jägala Energy osa suhtes. Samuti ei ole hageja tõendanud, et Jägala Energy OÜ-s ainuosaniku positsiooni saavutamine ja seeläbi ühisele majapidamisele tulu teenimine oli poolte ühiseks tahteks ning kokkuleppeks. Maakohus asus seisukohale, et poolte vahel puudub kehtiv 6

(11)seltsinguleping, millest tulenevalt oleks kostja I ja/või OÜ Jägala Energy osa hageja ja kostja II ühisomandis. Hageja on viidanud ka vaikivale seltsingule.

§ 610

lg 1 kohaselt vaikiva seltsingu lepinguga kohustub vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele vastava osa kasumist. Vaikiva seltsingu lepingule kohaldatakse seltsingulepingu sätteid, kui ei ole sätestatud teisiti. Vaikiva seltsingu regulatsiooni eesmärgiks on fikseerida selline olukord, kus üks isik osaleb teisele isikule kuuluvas ettevõttes, ilma et ta oleks vastava ettevõtte osanik või aktsionär. Vaikiva seltsingu lepingu poolteks on ettevõtja ja vaikiv seltsinglane. Vaikiva seltsingu leping ei taga vaikivale seltsinglasele õigust osaleda ettevõtte juhtimises, vaid üksnes kasumi jaotamises. Juriidiliseks isikuks olevate ettevõtte pidajate puhul on reeglina võimalik pooltel valida, kas ettevõtte majandamises osaleda soovivale isikule antakse liikmeõigused (nt osalus osaühingus) või sõlmitakse temaga vaikiva seltsingu leping. Liikmeõiguste andmisel isikule ei ole reeglina võimalik välistada tema osalemist ettevõtte juhtimises. Liikmeõigustega kaasneb reeglina ka otsustusõigus ettevõtte tegevuse üle, vaikiva seltsingu lepingust sellist õigust vaikivale seltsinglasele ei tulene, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ettevõtte juhtimisena ei ole õiguskirjanduse kohaselt käsitletav ettevõtte tegevuse eesmärgi muutmine, ettevõtte võõrandamine, rendile andmine ega ka ettevõtte sulgemine. Nende toimingute tegemiseks on vajalik vaikiva seltsinglase nõusolek. Nõusoleku puudumine ei mõjuta aga vastavate toimingute kehtivust. Kui seltsinglasele antakse õigus osaleda ettevõtte juhtimises, kohaldub

§ 593(vt Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne, P.Varul jt, lk 710-713).

Maakohus tuvastas vaikiva seltsingu hageja ja kostja II vahel. Hageja oli kostja I juhatuse liige perioodil 13.12.2005-01.06.2017. Seda tõendab äriregistri väljavõte. Hagejale ei ole kunagi kuulunud osa kostja I osalusest, st hageja ei ole kostja I osanik. Hageja on panustanud kostja I äritegevusse ning tõendanud, et panustas 12.08.2003 rahaliselt Jägala Energy OÜ osaluse saamiseks. Samuti on hageja esitanud tõendeid, mis kinnitavad hageja panust kostja I äriühingus. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja on tegutsenud kostja I juhatuse liikmena ning vaikiva seltsinglasena. Hageja esitatud e-kirjad tõendavad, et hageja on tegutsenud juhatuse liikmena ning tegelenud äriküsimustega neid eelnevalt kostjaga II kooskõlastades, kuid e-kirjadest ega ühestki muust esitatud tõendist ei nähtu, et pooled on kokku leppinud ettevõtte juhtimisküsimustes s.o struktuurimuudatustega seonduvas. Vaikiva seltsingu puhul on panuse tegemise oluliseks erisuseks võrreldes seltsingulepinguga asjaolu, et panusena üleantav vara ei moodusta mitte seltsinguvara, vaid eeldatakse, et panus läheb üle ettevõtja omandisse (

§ 610lg 2).

Vaikiva seltsingu puhul ei saa seega rääkida seltsinguvara olemasolust. Maakohus möönis, et ettevõtja on kohustatud hoiduma vaikiva seltsingu olemasolul nendest tehingutest, mis takistavad või teevad võimatuks ettevõtte edasise majandamise ning kahjustavad sellega vaikiva seltsinglase huve, eelkõige mitte võõrandama ettevõtet, mitte lõpetama selle tegevust ega teostama olulisi muudatusi ilma vaikiva seltsinglase nõusolekuta. Samas ei mõjuta nõusoleku puudumine vastavate toimingute kehtivust. Kuivõrd poolte vahel puudub kehtiv seltsinguleping, millest tulenevalt oleks kostja I ja/või OÜ Jägala Energy osa hageja ja kostja II ühisomandis ning hageja ei ole tõendanud, et tal oli vaikiva seltsinglasena õigus osaleda ettevõtte juhtimisküsimustes seoses struktuurimuudatustega (mis 7

(11)oleksid hageja nõuete, s.h alternatiivsete nõuete eelduseks), tuleb hageja esitatud hagi OÜ MK Holding, XX, Kollaps OÜ ja Navitrum OÜ vastu jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus 4. Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse (vaheotsuse) ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Alternatiivselt palub hageja ringkonnakohtul teha uue otsuse, millega rahuldada hagi 12.02.2018 menetlusdokumendi resolutsiooni punktides 2
  1. a)–
  2. c)toodud kujul. Hageja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti teinud asja lõpetava kohtulahendi olukorras, kus kohus ei ole eelmenetlust lõpetanud ega kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitanud, sh arutanud poolega õiguslikku kvalifikatsiooni ning uurinud tõendeid. Kohus saab teha vaheotsuse või lõppotsuse, mitte mõlemat korraga. Juhul, kui kohus peab haginõudeid põhjendamatuteks, siis tuleb teha lõppotsus. Antud juhul on maakohus otsuses teinud sisuliselt mõlemat, vaheotsuse kui ka lõppotsuse. Hageja leiab, et selline otsuse vorm ei ole menetlusõiguslikult võimalik. Maakohus ei saanud asjas teha lõppotsust. Maakohus ei ole asjas eelmenetlust lõpetanud. Maakohtu otsusest ei nähtu, milliseid tõendeid kohus asja lahendamisel uuris ja millele kohus tugines. Samuti ei nähtu otsusest kohtu seisukohti sellele, miks ei oma hageja poolt esitatud õiguslik käsitlus otsuse tegemisel tähtsust. Muu hulgas on kohus jätnud analüüsimata selle, kas antud juhul kuuluksid kohaldamisele seltsingu sätted nn analoogia korras (vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-109-14 toodud juhistele). Kohtuotsusest ei selgu, kuidas on võimalik samaaegselt nii seltsingu puudumine kui ka vaikiva seltsingu olemasolu. Hageja on seisukohal, et notariaalse lepingu puudumine ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmisel ja/või seltsingusuhte puudumise tuvastamisel. Hagejal ja kostjal II oli ühine majanduslik eesmärk ühise majandusliku väärtuse kestvaks loomiseks, mis seisnes Jägala Energy OÜ-s WW-le kuulunud 60% osaluse ostmises (milleks andis raha hageja ning mille kaudu omandati ainuosaniku positsioon äriühingus), hilisemalt sihtotstarbelise SPV (OÜ MK Holding) asutamises ning selle kaudu perele tulu teenimiseks. Kuivõrd hageja poolt seltsingusse panuste tegemise on kohus lugenud tõendatuks, siis järelikult tuleb hageja hagi rahuldada, kas siis hageja kostja I osanike nimekirja kostja I osade ühisomanikuna sisse kandmise või siis seltsinguvara jagamise nõudes, vastavalt hageja 12.02.2018 menetlusdokumendi resolutiivosas toodud haginõuete viisile ja järjekorrale. Kuivõrd vaikiva seltsingu eeltingimuseks on see, et üks seltsinglane on nn passiivne, siis antud juhul on nii hageja kui kostja II mõlemad aktiivselt osalenud ja panustanud OÜ MK Holding kui ka Jägala Energy OÜ juhtimisse ning kohus on selle ka tõendatuks lugenud. Seega on kohtu järeldus, et hageja on nn vaikiv seltsinglane, üllatuslik, vastuoluline ega rajane asjas esitatud tõenditel ega kohtu poolt tuvastatud asjaoludel. Kohus jättis ebaõigesti hageja taotluse I. Kompuse tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Menetluskulud paluvad kosjad jätta hageja kanda. Kostjad paluvad jätta maakohtu otsusest välja põhjendused vaikiva seltsingu tuvastamise kohta. Ringkonnakohtu seisukoht 8
(11)
  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  2. Maakohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - hageja ja kostja II elasid abieluväliselt koos aprill 2001 – 24.07.2008; - hageja oli kostja I juhatuse liige perioodil 13.12.2005-01.06.2017; - 12.08.2003 kandis hageja kostja II pangaarvele 24 000 krooni selgitusega maksekorraldusel „XX Jägala energy OÜ osaluse ostuks“; - hageja on tegutsenud kostja I juhatuse liikmena ning tegelenud äriküsimustega neid eelnevalt kostjaga II kooskõlastades; - hagejal ei olnud õigust osaleda ettevõtte juhtimisküsimustes seoses struktuurimuudatustega; - pooled ei ole sõlminud notariaalset seltsingulepingut Jägala Energy OÜ osaluse ja seejärel kostja I osa omandamiseks seltsinguvarasse.
  3. Osaliselt on põhjendatud hageja seisukoht, et maakohus on jätnud hindamata hageja õigusliku käsitluse seoses sellega, kas antud juhul on võimalik kohaldada seltsingu sätteid nn analoogia korras. Seltsingulepingu olemasolu korral lähevad selle alusel tehtud panused ja seltsingu jaoks omandatud vara seltsinguvarana

§ 589lg 1 järgi seltsinglaste ühisomandisse.

Ühisvara ei ole aga seltsingu vältimatu tunnus. Seltsingulepinguga võivad pooled kokku leppida, et vara omandatakse asjaõiguslikult nende kaasomandisse või ka ühe poole ainuomandisse. Sel juhul võib olla sõlmitud kokkulepe kasutada vara seltsingu eesmärgil, st majanduslikus mõttes ühisvarana (RKTKo 3-2-1-109-14, p 17).

  1. Kuivõrd maakohus tuvastas õigesti, et puudub kehtiv kokkulepe vara omandamiseks seltsingule ja vara on omandatud kostja II nimele, võib seltsingu olemasolu korral olla tegemist seltsinglaste kokkuleppega soetada vara asjaõiguslikult seltsingu kasuks kostja II ainuomandisse. Pooltevahelises suhtes (sisesuhtes) saab vara eelkirjeldatud tingimustel lugeda ühisvaraks, mille saab kooselu lõpetamisel jagada.
  2. Maakohus tuvastas, et Jägala Energy OÜ-s ainuosaniku positsiooni saavutamine ja seeläbi ühisele majapidamisele tulu teenimine oli poolte ühiseks tahteks ning kokkuleppeks. Kolleegiumi arvates ei oma see asja lahendamisel tähendust. Hageja nõuet ei saaks rahuldada ka siis, kui hageja oleks nimetatud asjaolu tõendanud.
  3. Vaidlustamata asjaolude kohaselt ei kuulu vara enam kostjale II, vaid kostja I osa on 05.06.2017 jagatud kaheks, millest üks osa on võõrandatud kostjale III ja teine osa võõrandatud kostjale IV. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hageja ei saa tugineda kotja II ning kostja III 05.06.2017 sõlmitud ja kostja II ning kostja IV 09.06.2017 sõlmitud võõrandamislepingute tühisusele, kuna ta pole lepingu pooleks. Lepingu kehtivust ei mõjuta ka asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust (

§ 12lg 1).

12. Isegi, kui kostja II osa kuuluks seltsinguvara hulka hageja ja kostja II sisesuhtes, ei omanud see õiguslikku tähendust kostja II osa võõrandamisel kostjatele III ja IV. Kolmandatele isikutele (sealhulgas osaühingule) nähtuvalt oli ainuosanik kostja II. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest tulenevalt pidi seltsingu olemasolu olema kostjatele III ja IV äratuntav. Kostja II on eitanud seltsingulepingu sõlmimist hagejaga ja hageja ei ole kantud osanike nimekirja. Seetõttu ei saa osa kuulumist seltsinglaste ühisvara hulka eeldada kostja II olemisest ühtlasi kostja III juhatuse liikmeks. Nimetatut ei saa eeldada asjaoludest, et kostja III asutati 9

(11)vahetult enne kostja I osa võõrandamist ja selle osanikuks on kostja II isa NN või et kostja IV osanikuks on kostja II sugulane.
  1. Vastava nõude - kanda end kostja I osanike nimekirja kostja I osa ühisomanikuna - on hageja esitanud alles käesolevas tsiviilasjas (ÄS § 165 lg 1 III lause alusel). ÄS § 165 lg 1 I ja II lause kohaselt, kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Osa ühisest kuuluvusest peab osaühingule teatama isik, keda osaühing on seni kas asutamislepingu või osanike nimekirja alusel pidanud osanikuks, osa ühine kuuluvus peab olema tõendatud tema tahteavaldusega või kohtuotsusega. Seega ei ole võimalik väita, et tegemist on ühise osaga, mille suhtes said hageja ja kostja II teostada oma õigusi hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumisel või osa võõrandamisel kostjale III ja IV üksnes ühiselt ja tegemist on seadusest tulenevat keeldu rikkuva tehinguga.
  2. Hageja on tuginenud ka sellele, et kohustus- ja käsutustehingud on heade kommetega vastuolus, kuna tegemist ei olnud mingit majanduslikku eesmärki kandva tehinguga, vaid hageja õiguste maksmapanemise välistamise katsega. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 32-1-80-05 (p 23) märkinud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Nõuet kohustustehingu tühisuse tuvastamiseks ei saa rahuldada põhjusel, et hageja ei olnud selle pooleks. Võõrandamistehingu pooleks kolmandate isikute suhtes oli üksnes kostja II. Riigikohtu praktika, mille kohaselt võib heade kommetega vastuolus olla ka üldjuhul õiguslikult neutraalne käsutustehing (nt kui selle eesmärgiks on hääleõiguse piirangu vältimine, kui soovitakse otsustada nõuete esitamist äriühingu organi liikme vastu) (vt RKTKo 2-1618531), on tehtud teistsugustel asjaoludel ja pole kohaldatav käesolevas menetluses. Hageja seltsingulepingust tulenevate õiguste maksmapanemine ei ole välistatud ka osa võõrandamise korral.
  3. Arvestades, et vara ei kuulu enam kostjale II ja hageja on oma nõuetes vaidlustanud üksnes vara võõrandamistehinguid, ei ole võimalik asjas kohaldada

§ 600

lg 1 II lauset, mille järgi kohaldatakse seltsingu lõppemisel eelduslikult kaasomandi jaotamise sätteid (eelkõige asjaõigusseaduse § 77 asja jagamise viiside kohta). Esitatud asjaoludel saab seltsingusuhte likvideerimise sätete kohaldamisel kostja I osale kõne alla tulla esmajoones selle võõrandamisest saadud raha jaotamine

§-de 602-604 kohaselt. Vastavat nõuet ei ole aga hageja esitanud.

  1. Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et maakohtu otsus on tehtud olukorras, kus kohus ei ole eelmenetlust lõpetanud ega kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitanud, sh arutanud pooltega õiguslikku kvalifikatsiooni ning uurinud tõendeid. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millist otsuse tegemiseks vajalikku asjaolu ei ole kohus välja selgitanud enne otsuse tegemist. Pooltega õigusliku kvalifikatsiooni arutamine on kohtu kohustus siis, kui kohus leiab, et asi tuleb lahendada poolte käsitlusest erinevalt, et vältida üllatusliku otsuse tegemist. Maakohus on käesolevas asjas tuginenud asjaoludele ja õiguslikule käsitlusele (mh vaikiva seltsingu osas), mida pooled on oma menetlusdokumentides käsitlenud.
  2. Maakohtu otsusest on selge, et otsus on tehtud lõppotsusena. Kuigi maakohus kasutas formuleeringut „vaheotsus lõppotsusena“, ei muuda see otsust ebaõigeks ega ka vaheotsuseks, mis ei oleks edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kuna asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja nõuded olid maakohtule vaheotsuse tegemisele minekul selged, ei tulnud pidada enam sisulist kohtuistungit, jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses või teatada eelmenetluse lõppemisest. 06.09.2018 protokolli kohaselt (III kd, tl 31-32) on maakohus 10

(11)selgitanud, et lahendab vaheotsuse tegemise taotluse 12.10.2018 kirjalikult ja määrab määruses kuupäeva, millal vaheotsus teatavaks tehakse. Tingimuslikult määras kohus ka kohtuistungi
  1. novembriks 2018, kui peaks rahuldama tunnistaja ülekuulamise taotluse. 31.10.2018 määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse tunnistaja Ilmar Kompuse ülekuulamiseks, tühistas 12.11.2018 määratud istungiaja ja andis pooltele võimaluse täpsustada vaheotsuse taotlusega seonduvat konkreetseteks tähtaegadeks. Juba 06.09.2018 kohtuistungil pidi olema pooltele selge, et maakohus ei pea vaheotsuse tegemisel rohkem istungeid, teeb vaheotsuse kirjalikus menetluses ning pooltel on võimalik esitada vaheotsuse tegemiseks seisukohti kohtu määratava tähtaja jooksul. Kui hageja nimetatuga rahul ei olnud, tulnuks esitada vastuväide kohtu tegevusele või selgitada, et hagejal on veel täiendavaid taotlusi juhuks, kui kohus peaks minema vaheotsust tegema. Vastavaid taotlusi oleks apellant saanud esitada vajadusel ka apellatsioonimenetluses, kuid ei ole seda teinud. Üksnes asjaolu, et kohus ei teatanud otsuse kuulutamise kuupäeva, ei ole aluseks otsuse tühistamisele, kui sellega ei kaasnenud hageja õiguste rikkumist.
  2. Maakohtu otsusest nähtub, milliseid tõendeid maakohus asja lahendamiseks uuris ja millele tugines (hageja poolt kostjale II tehtud pangaülekandele kui ka poolte e-kirjavahetusele). Muus vaidluse lahendamiseks olulistes asjaoludes puudus poolte vahel vaidlus, mistõttu ei pidanud kohus uurima selleks täiendavaid tõendeid. Apellatsioonkaebuses ei viidata ka tõenditele, mille uurimata jätmist saaks maakohtule ette heita.
  3. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata tunnistaja UU ülekuulamise taotluse, kuna taotlus oli üldsõnaline. Maakohus ei pidanud hagejale selgitama, millised on kohased tõendid seltsingulepingu sõlmimise tõendamiseks. Sellise lepingu sõlmimine on raskesti tõendatav, kuna lepingul puuduvad vorminõuded ja seda võib sõlmida ka konkludentselt. Samas ei oma nimetatu asja lahendamisel tähendust, kuna isegi seltsingulepingu olemasolu korral ei ole võimalik hageja nõudeid esitatud viisil rahuldada.
  4. Eelnevalt leidis ringkonnakohus, et hageja nõudeid ei saa rahuldada ka analoogia korras seltsingulepingu sätete kohaldamisel. Nagu maakohus õigesti leidis, ei saaks hageja tuvastusja sooritusnõudeid rahuldada ka vaikiva seltsingu olemasolu korral. Seetõttu puudus maakohtul vajadus hinnata, kas poolte vahel oli vaikiv seltsing ja vastavad põhjendused tuleb jätta maakohtu otsusest välja.
  5. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanus maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.