← Eesti

1-18-5619/63

Obsah (7)§ 199§ 201§ 64§ 65§ 74§ 75§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 27. november 2019 Kohtuasja number 1-18-5619 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Rainis Tammiksaare kar

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 240 miinimumpäevamäära, s.o 2300 eurot. R. Tammiksaar tunnistati süüdi

§ 201

lg 2 p 1, 4 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära, s.o 1000 eurot.

§ 64lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti R.

Tammiksaare liitkaristuseks rahaline karistus 240 miinimumpäevamäära, s.o 2400 eurot.

§ 65lg-te 1, 3 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 11.

aprilli 2018. a kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta ja 3 kuud vangistust. R. Tammiksaare liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust ja rahaline karistus 240 miinimumpäevamäära, s.o 2400 eurot.

§ 64

lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 74

lg-te 1-3 alusel kuulus mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 4 kuud vangistust. Ülejäänud karistust 11 kuud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui R. Tammiksaar ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. R. Tammiksaarel oli kohustus järgida

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-dest 2, 5 ja 8 tulenevaid kohustusi.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

R. Tammiksaarele mõistetud osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o

  1. aprill
  2. a. Kohtuotsus jõustus
  3. augustil
  4. a.
  5. juulil
  6. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, kuna R. Tammiksaar rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu
  7. juuli
  8. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pikendati R. Tammiksaarele määratud 1 aasta ja 6 kuulist katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni
  9. novembrini
  10. Kohtumäärus jõustus
  11. augustil
  12. a.
  13. augustil
  14. a esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata R. Tammiksaare Viru Maakohtu
  15. juuli
  16. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. R. Tammiksaar on katseajal korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. MAAKOHTU MÄÄRUS
  17. Viru Maakohus pööras R. Tammiksaarele Viru Maakohtu
  18. juuli
  19. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5619 mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. R. Tammiksaare karistuse kandmise algust lugeda tema vahistamisest, s.o
  20. oktoobrist
  21. Tõkend vahistamine määrati tühistada kohtumääruse jõustumisel.
  22. Hinnates süüdimõistetu käitumist katseajal tervikuna leidis kohus, et erakorraline ettekanne on põhjendatud. R. Tammiksaar on korduvalt rikkunud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli R. Tammiksaare poolt
  23. augustil 2019 alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, mis on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Lisaks ei järginud ta
  24. augustil 2019 elukohta vahetades (minnes aadressile XXX ) kontrollnõuet kriminaalhooldusametnikult eelneva loa saamiseks elukoha vahetamiseks. Sama kontrollnõuet rikkus R. Tammiksaar ka
  25. oktoobril 2019, kui ta sõlmis üürilepingu ja asus elama aadressile XXX. Kohtul ei olnud võimalik
  26. septembril 2019 erakorralist ettekannet arutada, sest kohtule teatati sama päeva hommikul politseist, et R. Tammiksaar on KorS alusel alkoholijoobes kinni peetud (indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati tal alkoholijoove 1,25 mg/l). Samuti on erakorralise ettekande juurde kohtule esitatud veel indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et
  27. septembril 2019 tuvastati R. Tammiksaarel alkoholijoove väliste tunnuste põhjal (indikaatorvahendisse keeldus ta puhumast).
  28. Antud rikkumised ei ole esmakordsed. R. Tammiksaare suhtes on
  29. juulil 2019 kohtule esitatud erakorraline ettekanne põhjusel, et ta rikkus
  30. juunil 2019 alkoholi tarvitamise keeldu. R. Tammiksaar ei parandanud oma käitumist. Lisaks sellele nähtub kohtule esitatud erakorralisest ettekandest, et katseajal on isikule koostatud 2 kirjalikku hoiatust registreerimiskohustuse rikkumise tõttu.
  31. Registreerimiskohustust rikkus R. Tammiksaar ka
  32. oktoobril
  33. R. Tammiksaart ei ole võimalik leebemate kriminaalhoolduslike meetmetega mõjutada, kuna ta on oma kohustuste täitmisesse ilmselgelt hoolimatult ja ükskõikselt suhtunud. Olles teadlik kohtuotsuse sisust ning selle täitmisega seonduvatest kohustustest, on R. Tammiksaar üles näidanud ilmselget hoolimatust ja soovimatust oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. R. Tammiksaar ei ole motiveeritud karistust vabaduses lõpuni kandma, sest ta on suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Ehkki R. Tammiksaarele ei ole kohtuotsusega määratud

§ 75

lg 2 p 21 sätestatud kohustust – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, nähtub karistusregistri õiendist, et teda on

  1. novembril 2018 (tegu on toime pandud
  2. novembril 2018) ja
  3. augustil 2019 (tegu on toime pandud
  4. augustil 2019) karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi. Seegi iseloomustab negatiivselt tema käitumist katseajal. MÄÄRUSKAEBUS
  5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Tammiksaare kaitsja vandeadvokaat H. Kuningas, kes palub kohtumääruse tühistada ja teha uus määrus, millega pikendada R. Tammiksaarele määratud katseaega.
  6. Kaitsja leiab, et R. Tammiksaar ei ole rikkunud kohustust elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks oli märgitud XXX. Sellele viitamine kohtumääruses ei ole põhjendatud.
  7. Kohus peab määruse tegemisel arvestama isiku enda suhtumist tema rikkumistesse. R. Tammiksaar tunnistab talle ette heidetud rikkumisi, ei õigusta end ja kahetseb. See loob eelduse võimalusele, et rikkumised on tulevikus välistatud. Kohtuistungil andis R. Tammiksaar nõusoleku ampulli paigaldamiseks ning nõustus mistahes lisatingimustega. Ta on nõus asuma ka ravile, kui selline kohustus määratakse ja peab seda ka vajalikuks. Kohus ei ole R. Tammiksaare suhtumist rikkumistesse arvestanud.
  8. R. Tammiksaar sõlmis uue üürilepingu
  9. oktoobril
  10. a, millest pidi kriminaalhooldajale teatama, kuid tema kohtumine kriminaalhooldajaga pidi toimuma
  11. oktoobril
  12. a. Kaitsja hinnangul tuleb vahet teha elukoha vahetuse teatamata jätmisel üldse või sellest teatamisel hilinemisega. Kui teatamine toimub hilinemisega, ei saa see olla aluseks karistuse täitmisele pööramisel. Kohus on sellele rikkumisele andnud ebaproportsionaalselt suure kaalu.
  13. R. Tammiksaar selgitas ka, et kohtuistungile ilmumast takistas teda hirm. Inimlikult on see mõistetav ning kohtul ei ole keelatud seda asjaolu arvestada.
  14. Kokkuvõtlikult ei ole määruse tegemisel kaalutud kõiki võimalusi erakorralise ettekande rahuldamisel, mis on viinud ebaõige lahendini. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  15. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseisu leiab üksmeelselt, et R. Tammiksaare kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  16. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  17. või
  18. peatüki sätteid, arvestades
  19. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  20. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  21. peatüki
  22. jao sätteid, sh KrMS §
  23. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  24. aprilli
  25. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  26. Kolleegiumi hinnangul on R. Tammiksaare kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on R. Tammiksaare karistuse täitmisele pööramist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt. Määruskaebuses ei ole ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis annaks alust ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja R. Tammiksaare karistuse täitmisele pööramata jätta.
  27. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvale alkoholi tarvitamise keelule reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Kohus arvestas, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumine oli toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul mitmel korral. Isik rikkus ka kohustust saada luba elukoha vahetamiseks ja ka registreerimiskohustust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus R. Tammiksaare kohtuistungil antud selgitusi ja rikkumiste asjaolusid piisavalt arvestanud ning veenvalt ära põhjendatud, miks oleks kriminaalhoolduse jätkamisel perspektiivi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, ega näe vajadust hakata neid uuesti üle kordama.
  28. R. Tammiksaare kaitsja H. Kuningas on ringkonnakohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsjal on kaitsealuse seisukoha tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kulunud 80 minutit. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 86,40 eurot (sh käibemaks 14,40 eurot).
  29. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  30. juuli
  31. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi R. Tammiksaare kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.