Obsah (8)

§ 187§ 633§ 238§ 173§ 162§ 190§ 179§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-18306 Tsiviilasi V Bi hagi J tunnis

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima (

§ 633lg 7).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue V B esitas 03.12.2018 hagi J Ba vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 026/2004/

1. Täitedokumendiks on Tallinna Linnakohtu 17.11.2003 tagaseljaotsus (jõustus 19.01.2004), millega kohus mõistis hagejalt välja elatise J Ba kasuks 500 krooni, tütar J Ba (sünd. xxx) alates 22.05.2002 kuni 29.10.2003, 1000 krooni poeg D Bi (sünd. xxx) ja D Bi (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 17.11.2003 kuni D Bi ja D Bi täisealiseks saamiseni. Hageja arvates on esitatud nõue tema suhtes aegunud. Kohtuotsus pärineb aastast 2003, s.o. üle viieteistkümne aasta vana ning TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Hageja leiab, et kuivõrd nõue on aegunud, siis tuleb ka sundtäimine antud nõude osas tunnistada lubamatuks. Hageja ei nõustu kostja tõlgendusega ning leiab, et antud juhul tuleks lähtuda ka TsÜS § 154 lg 4, mille kohaselt on aegumistähtaeg saabunud, sest kõigi ülalpeetavate täisealiseks saamisest on möödunud rohkem kui 10 aastat. Hageja taotles lisaks menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus rahuldas 10.01.2019 vastava taotluse. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja esitab vastuväitena järgmised argumendid. Kostja märgib, et kehtiv TsÜS § 157 lg 1 jõustus 05.04.2011 ning kooskõlas Riigikohtu seisukohaga lahendis nr 3-2-2-1-116-13 hakkas uus 10-aastane aegumistähtaeg kulgema alates 01.03.2011 ning 10-aastne tähtaeg saaks ümber alles 01.03.
2. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte väidete, asjas esitatud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjale kuuluv nõue on aegunud või mitte ning kas sellest johtuvalt on pooleliolev täitemenetlus lubatav või mitte. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:  Täitedokumendiks on Tallinna Linnakohtu 17.11.2003 tagaseljaotsus (jõustus 19.01.2004) tsiviilasjas nr 2/33-4456/03, millega kohus mõistis hagejalt välja elatise;  Täitemenetlus on pooleli. Pooled vaidlevad selle üle, kas möödunud on nõude täitmise aegumistähtaeg või mitte. TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. 2 Antud redaktsioon on jõustunud 05.04.2011, st pärast Tallinna Linnakohtu 17.11.2003 tsiviilasjas nr 2/33-4456/03 tagaseljaotsuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt on esmalt oluline tuvastada, kuidas antud sätet tuleb tõlgendada käesoleval juhul, sh millist tagasiulatuvat mõju kehtiv TsÜS § 157 lg 1 omab. Kehtiv võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 4 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
3. aasta
4. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
5. aasta
6. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
7. aasta
8. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget
9. Eelnimetatud kehtiv VÕSRS § 9 lg 4 on jõustunud 21.03.
10. Enne 21.03.2016 kehtinud VÕSRS § 9 lg 4 oli jõustunud 05.04.2011 ja oli sõnastatud järgmiselt: „Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
11. aasta
12. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
13. aasta
14. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
15. aasta
16. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget 1.“ Alates 05.04.2011 jõustunud ja 21.03.2016 jõustunud VÕSRS § 9 lg 4 sõnastus erines üksnes kuupäeva osas (01.03.2011 vs 05.04.2011) ning selle sätte kirjeldatud kujul muutmise tingis vastava eelnõu seletuskirja (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3c646e4b-594e4de8-99a5-4c6caebb3299) järgi olukord, et reguleerimata olid ajavahemikus 01.03.2011 – 05.04.2011 tekkinud nõuded. Seega muud sisulist tähendust 21.03.2016 jõustunud muudatus VÕSRS § 9 lg 4 kaasa ei toonud. Riigikohus on tõlgendanud lahendis nr 3-2-1-116-13 (p 13) VÕSRS § 9 lg 4 (jõust. 05.04.2011) ning vastav tõlgendus on kohaldatav ka praegu kehtiva sätte suhtes, sest eespool on selgitatud, et 21.03.2016 muudatus antud sätte sõnastuses tõi kaasa üksnes kuupäevalise täpsustuse. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-116-13 (p 13), et VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes on võimalik järeldada, et enne
17. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
18. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Eeltoodut aluseks võttes on kohus seisukohal, et kehtiva TsÜS § 157 lg 1 järgi lõpeb Tallinna Linnakohtu 17.11.2003 tsiviilasjas nr 2/33-4456/03 tehtud tagaseljaotsusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 05.04.2021, kui möödub 10 aastat VÕSRS § 9 lg 4 sätestatud kuupäevast 05.04.
19. Kohus ei nõustu hageja tõlgendusega, mille kohaselt TsÜS § 157 lg 4 ja TsÜS § 154 lg 2 järgi tuleks antud elatisnõuded lugeda aegunuks. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kehtiv redaktsioon TsÜS § 157 lg 4 jõustus 05.04.2011 ning kehtiv redaktsioon TsÜS § 154 lg 2 jõustus 01.10.
20. Seega pärast vaidlusaluse täitedokumendi jõustumist. Seadusandja ja Riigikohus on selgitanud üheselt mõistetavalt, et TsÜS § 157 lg 1 omab tagasiulatuvat mõju ning kohtu hinnangul ei saa tekkida olukorda, kus täitedokumendiks olevast kohtuotsusest tulenevaid nõudeid on justkui üheaegselt võimalik sundtäita, kuid nõuded tuleks siiski aegunuks lugeda. 3 Kohus on seisukohal, et lähtuda tuleb antud juhul täitedokumendiks olevast kohtuotsusest tulenevate nõuete täidetavusest ning vastavate nõuete suhtes hakkas alates 05.04.2011 jooksma uus 10-aastane aegumistähtaeg VÕSRS § 9 lg 4 alusel. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja nõuded ei ole aegunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib tulenevalt

§ 238

lg 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte poolt lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus on määranud hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Käesolevas menetluses kuulus tasumisele riigilõiv summas 300 eurot ning kohus vabastas hageja selle tasumisest 10.01.2019 määrusega.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd hagi jäi rahuldamata ning menetluskulud jättis kohus hageja kanda, siis mõistab kohus lähtuvalt

§ 190

lg 4 hagejalt välja riigi tuludesse maakohtus tasumata riigilõivu summas 300 eurot. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 179

lg 9 tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama sätte lõike 5 järgi, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus leiab, et summa tuleb hüvitada 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfot sisaldav dokument on lisatud käesolevale kohtuotsusele. Kohus juhib hageja tähelepanu makseinfos sisalduvale unikaalsele viitenumbrile, mis tuleb menetluskulude tasumisel kindlasti ära märkida. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest (

§ 174lg 2, lg 4 ja § 177 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4 Otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK 13.11.2019 lahendiga. 5