1-15-311/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. november 2019 1-15-311 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Vladimir Botško (isikukood 35803110065) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Süüdimõistetu Vladimir Botško, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alar Häidberg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja Vladimir Botško määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega tunnistati Vladimir Botško süüdi kriminaalkoodeksi (KrK) § 1151 lg 2, § 117 ja § 101 p-de 3 ja 6 järgi. Talle mõisteti karistuseks surmanuhtlus. Tallinna Linnakohtu
9. mai
10. a määrusega asendati V. Botško surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega. Harju Maakohtu
11. veebruari
12. a määrusega jäeti V. Botško karistus muutmata. Tema karistusaeg algas
13. augustil
16. juulil 2019 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Botško vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Vaidlustatud kohtumäärus
17. Tartu Maakohus jättis
18. oktoobri
19. a määrusega V. Botško vangistusest vabastamata.
20. Maakohus tõi V. Botško osas positiivsena välja, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Uus suund“, õppinud eesti keelt A1 ja A2 tasemel, osalenud vangla tööhõives, võlgu tal ei ole ning vabanemisfondis on 1620 eurot. Eelmärgitust maakohtu hinnangul V. Botško vabastamiseks ei piisa. Kohus leidis, et V. Botško tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist ei võimalda kuritegude asjaolud, vabanemisjärgsed elutingimused ja tema isik. V. Botškol on üks kehtiv kriminaalkaristus. Ta kannab karistust isikuvastaste kuritegude eest – tapmine raskendavatel asjaoludel, sugukõlvatu tegevus alla 16-aastase isiku suhtes, lapsealise vägistamine, alla 16-aastase isiku ebaloomulikul viisil vägistamine. V. Botško kuritegude asjaolud on äärmiselt rasked. Ta on kõik kuriteod, mille eest karistust kannab, pannud toime sama kannatanu vastu. Kannatanu oli üksnes 5-aastane laps, kelle suhtes pani V. Botško kuritegusid toime eriti piinaval ja jõhkral viisil. Süüdimõistetu meelitas lapse enda juurde korterisse, võttis riidest lahti, üritas suguühendusse astuda, kasutas vägistamiseks vägivalda ja kuritegude varjamiseks tappis lapse. Kuritegude eest mõisteti V. Botškole surmanuhtlus, mis hiljem asendati eluaegse vangistusega. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub V. Botškol kindel elukoht. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetul poeg ja vend, kes ei ole nõus teda enda juurde elama võtma ega saa teda rahaliselt toetada. Korter, kus V. Botško elas enne vangistust, on lammutatud. Kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tuleb kohtul määrata kindlaks alaline elukoht, aga V. Botškol see puudub, ei ole teda võimalik kriminaalhooldusele allutada. MÄÄRUSKAEBUS
21. V. Botško esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles ta palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, samuti palub ta jätta temalt vaidlustatud määrusega välja mõistetud menetluskulu riigi kanda.
22. V. Botško etteheite kohaselt jättis maakohus arvestamata, et ta on osalenud kuriteo riski vähendavates tegevustes ning on nõus osalema sellistes tegevustes ka käitumiskontrolli ajal. Vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Uus suund“ ja õppinud riigikeelt. Veel märgib V. Botško, et põhimõtteliselt ei lange uue kuriteo riskid ära ühegi isiku puhul ka pärast seda, kui karistus lõpuni kantakse. Samas on riske võimalik maandada kinnipeetava vabastamisega riigi järelevalve alla. Kriminaalhooldus oleks distsiplineeriv meede.
23. V. Boško toob ka välja, et talle määratud tugiisikut ei ole ta kunagi näinud. Tugiisiku kohustuseks on otsida ennetähtaegselt vabastamiseks esitatule elu- ja töökoht. Seega on tema tugiisiku tegevusetus mõjutanud olulises osas maakohtu põhjendusi ja kohtumäärust tervikuna. Samuti on oluline märkida, et rahalised nõuded tema vastu puuduvad ja vabanemisfondis on kolme kuu toimetulekumiinimum. Seega kõiki asjaolusid kogumis hinnates on tema vabastamine karistuse kandmiselt igati põhjendatud.
24. V. Botško märgib, et talle jääb arusaamatuks tema kaitsja roll maakohtu istungil. Kaitsja ei teinud kohtuistungil vähimatki tema kaitsmiseks ja mingit kasu tal kaitsjast ei olnud. Seetõttu ja ka majanduslikust seisundist tulenevalt palub ta jäta menetluskulu tervikuna riigi kanda.
25. V. Botško on kaebusele lisanud K-Raha väljavõtte ning ka
26. novembri
27. a kuupäeva kandva garantiikirja, millest selguvalt MTÜ Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti kindlustab V. Botškole ennetähtaegselt vabanemisel elamispinna XXX ja ka tugiisiku. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. aprilli
30. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) 2