, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada DENIS LOMAKIN temale Harju Maakohtu 16.05.2018 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 23.10.2018 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Denis Lomakini elektroonilise valve pikkuseks 2 (kaks) kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Denis Lomakinile katseaeg kuni 01.07.2020 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada Denis Lomakini katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. 1 Kohustada Denis Lomakinit katseajal ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Denis Lomakinit katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) jätkama õpinguid keskhariduse omandamiseks, asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 4) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mis on suunatud narkootikumide tarvitamisega seonduvate riskide maandamiseks. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Määrata Denis Lomakin kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Denis Lomakin karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
lg 1 p 4 alusel välja mõista Denis Lomakinilt menetluskuluna kaitsjatasu 160,80 (ükssada kuuskümmend eurot ja 80 senti) eurot v.adv. Liis Suiki poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse.
S § 66 lg 3 alusel võimaldada Denis Lomakinil tasuda kaitsjatasu summas 160,80 eurot ositi 3 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 53,60 eurot. Kaitsjatasu osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga
lg 1,2 ja § 432 lg 31 alusel täitmisele Denis Lomakinile Harju Maakohtu 16.05.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 6 kuud vangistust. Denis Lomakini karistuse kandmise alguseks loeti tema vahi alla võtmise aeg 01.01.2019. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoreid, toetab Denis Lomaniki tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Denis Lomakini vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta soovib naasta ühiskonda seadusekuuleka isikuna, naasta oma lähedaste juurde ja mitte kunagi vangi tagasi sattuda. Selgitab, et sõitis Xxxxle, et raha teenida ning ta ei teadnud kriminaalvastutusest ega kohustustest. Nüüd on talle arusaadav kontrollnõuete täitmine. Ta oli ametlikult tööle vormistatud ja tal oli ka elukoht, sellepärast läks Xxxxle. Varem tarvitas alkoholi ja narkootikume, kuid vabanedes enam ei hakka tarbima. Praegu ei ole tal töökohta, kutsekool jäi pooleli ning vabanemisel läheb kooli tagasi. See on tema esimene kriminaalkaristus. Distsiplinaarkaristusi tal vanglas ei ole. Elama hakkab koos ema, isa ja vanaemaga. Perekond toetab teda ning on valmis teda alguses ka materiaalselt aitama, et ta järjele saaks. Peale vanemate toetuse hakkab tööl käima ning Xxxxl teenitud raha on ka alles, et saaks rahalisi nõudeid täita. Kaitsja arvamus ühtib täielikult vangla ja prokuratuuri seisukohaga, et Denis Lomakin on isikuks, keda saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kui vaatame Denis Lomakini senist elukäiku, siis võib näha, et ta sattus vanglasse oma nooruse rumalusest. Ta kohtuistungil avaldas, et ei osanud hinnata kriminaalhooldus nõuete täitmise kohustust, ta ei saanud aru selle tähendusest täies ulatuses, kui oluline on neid nõudeid ikkagi järgida. Vanglasse ei viinud teda mitte uus kuritegu, vaid see, et ta soovis teha tööd, et hakata tema vastu suunatud võlgnevusi tasuda. Mõtlematult ja kriminaalhooldajaga kooskõlastamata läkski Xxxxle tööle. Vangistuses olles on tal olnud piisavalt selle kõige üle järele mõelda, ta saab aru, et kriminaalhooldus nõuete järgimine on väga oluline. Juhul, kui kohus peaks isiku vabastama, siis on kaitsja täiesti veendunud, et Denis Lomakin täidab täpselt kõiki 3 kontrollnõudeid. On näha, et kinnipeetav suudab normidele alluda, tal puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused. Samuti on tal konkreetsed eesmärgid, sihid, millega ta hakkab vabaduses tegelema – ta soovib edasi õppida kutsekoolis tõstukijuhiks, et sellealast tööd hiljem leida. Tal on lähedased inimese, kes aitavad teda alguses nii moraalselt kui ka materiaalselt. Ennetähtaegne vabanemine on oluline, sest sellega kaasneb kriminaalhooldus ja kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mis ühtlasi tagab selle, et isikul oleks üha kergem vabaneda kunagisest narko- ja alkoholisõltuvusest, mida ta tunnistab. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et kinnipeetava puhul on olemas kõik alused selleks, et isikut ennetähtaegselt vangistusest vabastada, tema mõttemaailmas on toimunud suured korrektuurid, ta saab oma eksimust aru, kahetseb seda ja kindlasti tuleks anda talle võimalus tõestada, et ta suudab ühiskonnas normikuulekalt ja kriminaalhooldus nõudeid järgides käituda. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadusliku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Denis Lomakin ära kandnud üle 11 kuu vangistust, mis on üle poole tema mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 1 kehtiv kriminaalkaristus ning vangistuses viibib ta samuti esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Kuigi talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustega alustada ei ole ta veel jõudnud, alustas ta septembrikuus keskkooli läbimist ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused toetavad samuti tema vabastamist. Tal on vabanemisel kindel elukoht vanaemale kuuluvas korteris, kus ta hakkab elama koos vanaemaga, kes on nõus, et kinnipeetav tema juurde elama asub ning elektroonilise valve kohaldamisega tema elukohas. Enne vangistust kinnipeetaval enda sõnul majanduslikke probleeme ei olnud. Ta käis Xxxxl ametlikult tööl ja omas sissetulekut. Kuigi vabanemisel tal garanteeritud töökoht puudub, on perekond nõus teda esialgu materiaalselt toetama. Isik tunnistab, et tema tutvusringkonnas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid end nende poolt mõjutatavaks ei pea. Seega puudub uue kuriteo toimepanemise risk seoses kinnipeetava vabanemisjärgse elustiili ja suhetega. Kinnipeetav tunnistab alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Seni ei ole ta seda probleemiks pidanud, kuid vangistuses olles 4 on mõelnud sõltuvusainete tarvitamise ja selle tagajärgedele üle järele ning jõudnud järeldusele, et enam ei soovi tarvitada. Kuigi kinnipeetavale mõisteti algselt vangistus tingimisi katseajaga, kuid karistus pöörati täitmisele, sest ta ei täitnud kontrollnõudeid, tuleks kohtu hinnangul siiski anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on esimesel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Ta on kinnitanud, et mõistab nüüd käitumiskontrolli olemust ning lubab järgida vabanemisel kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetaval on motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks olemas, tal on kindlad eesmärgid tulevikuks, milleks on tööle asumine ja võlgnevuste tasumine ning ta on teadlik, kuid neid saavutada. Lisaks on ta alustanud õpinguid kutsehariduse omandamiseks, et seeläbi suurendada oma võimalusi tööturul osalemiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Täiendavalt märgib kohus, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus isik viibib ning kontrollida lisakohustuste ja kontrollnõuete täitmist kinnipeetava poolt. Samuti, vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Denis Lomakini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Liis Suik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 211,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud ja kuulub vähendamisele. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 lg 1 p 2 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 20 eurot, kui vahemaa on 51–100 kilomeetrit. Kaitsja on tasutaotluses märkinud tasu sõidule kulutatud aja eest, arvestades Rakvere kaugust Tallinnast 200 km summas 35 eurot. Kohus sellega ei nõustu. Arvestades ühte sõidusuunda Tallinn-Rakvere, milline vahemaa on 100 km, kuulub tasu sõidule kulutatud aja eest hüvitamisele summas 20 eurot. Lisaks on kaitsja märkinud kohtuistungil osalemise ajavahemikul kell 11.00-12.00, s.o 60 minutit summas 54 eurot. Videokohtuistungiprotokollist nähtub, et kohtuistung algas kell 10.58 ja lõppes 11.18, kestes seega 20 minutit. Korra § 5 kohaselt on tasu miinimummääraks poole tunni tasu. Seega kuulub tasu kohtuistungil osalemise eest väljamõistmisele 30 minuti eest summas 27 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub tasu ja kulud advokaadile hüvitamisele summas 160,80 eurot, sealhulgas käibemaks 20% summas 26,80 eurot.
Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kinnipeetava majanduslikke võimalusi vanglast vabanemisel, määrab kohus kaitsjatasu summas 160,80 eurot tasumise ositi 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 53,60 eurot. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.