) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt
lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust 2 ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).
lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. KÜS §-s 151 lg 1 kohaselt (kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsioon) on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15 lg 1 järgi (kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsioon) korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Tulenevalt KÜS § 15 lg 1 p-st 1 ja § 151 lg-st 1 (kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsioon) võib korteriühistu liikmete üldkoosolek koguda liikmetelt majandamiskuludena raha lisaks juba teada olevate (majandustegevuse aastakava järgi otsustatud) kulutuste katmisele ka ettenägematuteks juhtudeks ning korteriühistu aastakavas on võimalik ette näha ka seda, et majandamiskulusid ei kaeta korteriühistu liikmete igakuiste maksete arvel, vaid nõutakse iga kord sisse korteriühistu liikmelt. Korteriomandi- ja korterühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja KrtS § 40. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isikute kohustus tasuda elamu majandamiskulude eest tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ja ühistu otsustest. 3 6. Maakohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada kuna puudutatud isikule määratud eestkostja, A. K. tunnistab G. V.i võlgnevust Kohtla-Järve Sinivoore tn 13 korteriühistu ees summas 1209,09 eurot. Sisult on antud juhul kohaldatav
Asja materjalide kohaselt esitas avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu, et välja mõista korteriomandi asukohaga Sinivoore 13-x Kohtla-Järve võlgnevus ajavahemiku 01.11.2017 – 01.07.2019 eest 209,09 eurot sh põhiosa 1128,86 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 80,23 eurot. 7. Kuna avaldus kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud
lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 400 eurot sh tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 315 eurot sh hagiavalduse koostamine 2h – 200 eurot, valmistumine 09.10.19 toimuvaks kohtuistungiks, esindamine kohtus 1h – 100 eurot, 02.12.2019 kohtuistungil osalemine 10 min -15 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud kokku riigilõivu 200 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. Avaldajal on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks.
lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagita menetluses osalemise eest 315 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud 315 eurot. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 365 eurot s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 315 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt
lg 4.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.