2-19-13181 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13181 Tsivi

) § 413 lg 1 alusel. Hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 09.09.

Kostja esitas 26.09.2019 kohtule vastuse, milles tunnistas võlgnevust summas 16,41 eurot, viiviseid summas 11,84 eurot, sissenõudekulusid summas 25 eurot ja riigilõivu summas 75 eurot. Hageja teise nõude osas kostja oma seisukohta ei esitanud. Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise tagajärgi ja tegi pooltele ettepaneku sõlmida tsiviilasjas kompromiss. Kostja ei olnud hagejale kompromissi läbirääkimisteks kättesaadav. Kohus määras tsiviilasjas istungi 19.11.
Kostja on kohtuistungi kutse isiklikult 25.10.2019 kätte saanud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja tegi istungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3).

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 150 eurot ning õigusabikulud summas 960 eurot (käibemaksuga), sõidukulu 19.11.2019 istungile summas 71,43 eurot ning viivise menetluskuludelt. Hageja esitas oma nõuded eraldi hagides, millised kohus menetlusse võtmisel omal algatusel

§ 374alusel liitis.

Mõlemas hagis hageja nõue tulenes samast lepingust ja sama kostja vastu. Sisuliselt samasuguste asjade eraldi menetlemisega kulutatakse põhjendamatult nii kohtu kui ka poolte aega ja tekitatakse lisakulutusi. Tsiviilasjas nr 2-19-13215 (arve nr 2017192010) oli tsiviilasja hind hagi esitamisel 40,47 eurot ning tsiviilasjas nr 2-19-13181 (arve nr 2016694998) oli tsiviilasja hind hagi esitamisel 57,44 eurot. Hageja tasus hagide esitamisel riigilõivu kokku 150,00 eurot (75 eurot hagilt). Pärast hagide liitmist on tsiviilasja hind, arvestades hageja nõudeid, summas 97,91 eurot, milliselt riigilõivu täismäär on 75,00 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivust riigilõiv summas 75,00 eurot. Kostja ei pea kandma neid kulutusi, mida hageja on kunstlikult suurendanud. Kohus on pooli menetluse käigus suunanud kompromissile, kuid kostja ei ole soovinud hagejaga läbirääkimisi pidada. Kuna kostja vastas hagile ainult osaliselt ning ei soovinud pidada hagejaga läbirääkimisi ei pidanud kohus võimalikuks antud asja lahendada kirjalikus menetluses ning määras kohtuistungi. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hagejale kaasnesid kohtuistungile tulemisega sõidukulud summas 71,43 eurot, mis kohtu hinnangul on

§ 144

p 2 alusel põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ja kuuluvad kostjalt välja mõistmisele. Kohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatuks menetluskulu, mis ületab hagi hinda. Riigikohtu 2

(3)2-19-13181 6.05.2015 määruse nr 3-2-1-4-15 punktis 14 on selgitatud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Praegusel juhul oli asi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga. Kuivõrd praeguses asjas ületab juba riigilõiv ja kulud transpordile hagi hinda, ei saa täiendavate menetluskulude kandmist pidada põhjendatuks. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega 146,43 eurot. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416

nõuetele.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (digitaalallkirjaga) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-19-13181/12