← Eesti

2-19-10942/7

Obsah (9)§ 142§ 317§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-10942 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. november 2019.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi PlusPlus Capital A

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

  1. PlusPlus Capital AS esitas hagi N. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja N. K. 09.05.2013 väikelaenulepingu nr 13029453-VV. Kostja oma lepingujärgseid kohustusi ei täitnud, Swedbank AS loovutas nõude PlusPlus Capital AS-le. PlusPlus Capital AS ja N. K. sõlmisid 10.10.2017.a. kompromissilepingu/võlatunnistuse, mille järgi võlgneb N. K. võlausaldajale 4 882, 60 eurot. Kostja rikkus kompromissilepingut, ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostja tasus esimese osamakse 30 eurot, millest hageja loeb tasutuks lepingu sõlmimise tasu 20 eurot (lepingu p 5.1) ja 10 eurot põhiosa katteks. Kostja võlg hageja ees on 3 825, 39 eurot (3835, 90 -10). Lepingu p 3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 0,060% päevas viivituses olevalt kompromissisummalt. Hagiavalduse esitamise ajaks on kostja põhivõlg 3825,39 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja enne 10.10.2017 sissenõutavaks muutunud viivised 1 047,21 eurot ning viivised põhinõudelt alates 11.01.2018 kuni 22.07.2019 summas 1 280,74 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates kostjaga lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõla tasumiseni (3 825, 39 x 0,06% = 2 295 eurot x 365 päeva = 837, 76 eurot) Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 6 183,34 eurot (sh põhivõlg 3825,39 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja enne 10.10.2017 sissenõutavaks muutunud viivised 1 047,21 eurot ning viivised põhinõudelt alates 11.01.2018 kuni 22.07.2019 1 280,74 eurot) ning lisanduva viivise 0,06% määras päevas alates 23.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja 895 eurot (sh riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 420 eurot).
  2. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. 2

(4)Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.09.2019.a.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 11.10.2019.a. Kohus kohustas kostjat 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 6.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 578 lg 1, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1,

§ 367

. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 7. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 895 eurot 8. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tavapärase mahu ja keerukusega võlaõiguslikus vaidluses on 2 lk hagiavalduse koostamise eest tasu taotlus 420 ilmselgelt ülepaisutatud ega vasta õigusabitoimingu tegemiseks eeldatavalt vajaminevale ajakulule ja töömahule. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 1 tund. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 595 eurot. 3

(4)9. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.