← Eesti

2-19-15471/9

Obsah (8)§ 444§ 459§ 475§ 122§ 173§ 168§ 174§ 468

2-19-15471 KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-15471 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2019, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuas

) § 440 lg 1 ja 3, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu

  1. novembri 2018 otsuse kohaselt tsiviilasjas nr 2-17-8989 maksab kostja hagejale elatis summas 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud 1/5 elatise minimaalmäärast kuus, alates
  2. juunist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohtuotsus jõustus
  3. detsembril 2018.

§ 459

lg 1 p l ja 2,

§ 459

lg 2, perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96, PKS § 97 p 1, PKS § 100 lg 1, 2 ja PKS § 101 lg 1 ja 2 alusel ning lähtuvalt Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega, muudab Viru Maakohtu
  2. novembri 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-8989 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist ja mõistab kostjalt välja elatis hageja kasuks alates
  3. oktoobrist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 270 eurot. Kostja poolt hagejale elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel tuleb arvestada hageja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. 2

(4)2-19-15471 Kostja taotluse lahendamine Koos vastusega hagiavaldusele esitas kostja kohtule taotluse, milles palub tühistada kohtuasjas nr 2-17-14347 lõpplahendi suhtlemiskorra määramise osas. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-17-14347 rahuldas kohus
  1. mai 2018 määrusega hageja ema avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapsega suhtlemise korra määramiseks, lõpetas hageja ema ja kostja ühise hooldusõiguse osaliselt hageja osas ja andis hageja emale otsustusõigus hageja viibimiskoha määramise osas ja raviotsuste tegemisel ning määras kindlaks hageja ja kostja suhtlemiskorra. Kohtumäärus jõustus
  2. juunil
  3. Kooskõlas

§ 475

lg 1 p 8 ja 550 lg 1 p 2 lahendatakse lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad) hagita menetluses. Elatise nõue lahendatakse hagimenetluses. Seega käesoleval juhul on tegemist kahe erinevate menetluse liikidega, s.o hagimenetluse ja hagita menetlusega ning järelikult ei ole elatise nõude hagi seotud suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega. Kohus selgitab, et kui kostja ei ole nõus kindlaksmääratud suhtlemiskorraga, peab ta esitama kohtule vastava avalduse hagita menetluses, kuna kohus ei lahenda hagita perekonnaasju hagimenetluses. Kohus jätab kostja taotluse suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas läbi vaatamata. Hagi hind Tulenevalt

§ 122

lg 1, § 129 lg 2 ning taotletava elatise suurusest on hagi hinnaks 486 eurot (270-216)*9). Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 6 alusel kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja enne hagiavalduse kohtusse esitamist ülalpidamiskohustust oma lapse eest täies ulatuses. Pärast hagi esitamist võttis kostja hagi elatise nõudes õigeks. Kohus leiab, et kostja põhjustas oma käitumisega hagiavalduse kohtusse esitamist, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja ei esitanud kohtule määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja, kuid hageja ei esitanud kohtule määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja 3

(4)2-19-15471 oleks teinud muid toiminguid, millega kaasnevad hagejale kohtukulud. Seega hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468lg 1 p 1 kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.