Obsah (6)

§ 29§ 155§ 19§ 132§ 120§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2019, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5094 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi Gretel Kõlli väärte

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku T K 18.09.2019 kiirmenetluse otsusega nr 10220172160091 väärteoasjas nr: 2590,19,004233 määrati menetlusalusele isikule Gretel Kõllile LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 33 trahviühikut, s.o 132 eurot, sest Gretel Kõlli 18.09.2019 kell 16.05 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Vilgu-Koonu tee
2. kilomeetril Kadila asulas, liikudes Koonu suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirusega 81+/- 6 km/h teelõigul, kus lubatud kuni 50 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Sellega rikkus Gretel Kõlli LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
3. 01.10.2019 esitas Gretel Kõlli Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kaebuse ühes lisaga kohtuvälise menetleja otsusele. Kiirmenetluse otsuse 10220172160091 kohaselt juhtis Gretel Kõlli mootorsõidukit kiirusega 81 +/6 km/h teelõigul, kus lubatud kuni 50 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning pannes toime LS § 227 lg 2 sätestatud teo. Väärteootsuse kohaselt tõendavad väärteo toimepanemist mõõteseadme protokoll ja videosalvestus. Liiklusseadus § 15 lg 1 p 1 ütleb, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h, see on ka õigusnormina protokollis kirja pandud. Karistati kaebuse esitajat kiiruse ületamise eest 81 +/- 6 km/h. Väärteootsuses toodud järeldused on vastuolus. Gretel Kõlli ei nõustu sellega, et ületas lubatud sõidukiirust ja ei ole nõus talle koostatud kiirmenetluse otsusega
4. Tema oli juba kiirust piirava märgi mõjupiirkonnast väljas. Kohtuvälise menetleja esindaja T K on otsuses ka kirja pannud õigusnormina LS § 15 lg 1 p 1, mis on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Seega 81 +/- 6 km/h ei ole antud juhul kiiruseületamine. Ta sõidab igapäevaselt töö ja kooli tõttu Eesti piires pikki vahemaid ja on olnud seaduskuulekas liikleja, siis ka praegusel juhul on ta endas kindel, et ei ületanud sõidukiirust asulasiseselt. Tal oli ka autos kaasreisija, kes samuti kinnitas, et ta oli kiirust piirava märgi mõjupiirkonnast väljas. Ta juhtis mootorsõidukit Vilgu-Väike-Maarja maanteel suunaga Väike-Maarja poole. Arusaamatuks jääb talle ka rikkumise ja otsuse tegemise koht, milleks on Vilgu-Koonu tee
5. km ja Kadila asula. Ta läbis asula lubatud kiirusega 50 km/h. Hakkas kiirendama, kui oli asula läbinud ja kiirusepiirang lõppenud. Talle sõitis vastu motopolitseinik T K ja peatas teda väitega, et ta oli kiirust ületanud. Videotõendit talle pole tutvustatud ega näidatud. Ta oli sellel hetkel talle esitatud süüdistusest jahmunud, ehmunud ja inimlikul kombel närvis, siis kirjutas allkirja paberitele kohta, kuhu politseinik näitas ning ütles, et trahv tuleb ära maksta 15 päeva jooksul. Muid menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi talle kohapeal ei tutvustatud.

§ 19kohaselt peab menetlusalust isikut tutvustama tema õiguste ja kohustustega.

Kaebuse esitaja on arvamusel, et

§ 19

lg 1 p 6 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus tutvuda menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- või videosalvestatakse. Lähtuvalt eeltoodust on kaebuse esitaja arvamusel, et õiguste selgitamata jätmise puhul ja menetlustoimingu heli- ja videosalvestise tutvustamata jätmise puhul on tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis piirab oluliselt isiku võimalusi saada täpselt aru tema suhtes toimuvast menetlusest ning selle raames teostatavate toimingute sisust. Tulenevalt ülaltoodust on Gretel Kõlli seisukohal, et menetlusnorme on oluliselt rikutud ja temale LS § 227 lg 2 alusel esitatud süüdistus on alusetu ning tõendamata. Riigikohus on 11.05.2015 lahendis nr 3-1-1-39-15 kirjutanud: „Mõõtmistulemuse jälgitavuse tõendatus ei tähenda veel seda, et mõõtetulemus on samal ajal ka usaldusväärne. Isegi kui 2 mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutas nõuetekohaselt taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, ei saa mõõtmisel täielikult välistada inimlikku eksimust või muid tegureid, mis mõjutavad mõõtmise tulemust.” Lisaks on Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-148-13 rõhutatud, et „Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et kohtuvälisel menetlejal tuleb vaidluse korral tõendada kiiruse mõõtmise tulemuse jälgitavust. Tõendamaks mõõtetulemuse jälgitavust, peab menetleja olema juba kohtuvälises menetluses valmis esitama menetlusalusele isikule mõõtetulemuse jälgitavust kinnitavaid dokumente (eeskätt mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus). Olukorras, kus menetlusalune isik või tema kaitsja vaidlustab kiirusmõõtevahendi näidu õigsust või mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust kohtumenetluses, lasub ka maakohtul kohustus uurida asjassepuutuvaid dokumente vahetult, mitte aga piirduda vastutava ametkonna kinnitusega selle kohta, et mõõtevahend oli näiteks töökorras või läbinud nõuetekohase kontrolli. Mõõtetulemuse jälgitavust tõendavate dokumentide uurimise tulemuseks ei saa pelgalt olla tõdemus, et mõõteseaduses märgitud asjakohased dokumendid (nt tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus) on kiirusmõõtevahendi kohta väljastatud. Oluline on, kas konkreetses väärteoasjas tuvastatud asjaoludel on mõõtetulemus jälgitav. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2012.a. otsus asjas nr 3-1-1-17-12, p-d 8.2-8.3).” Kuivõrd ilma vastavate tõenditeta ei ole väärteo toimepanek tõendatud, ei ole ka võimalik kaebuse esitajat karistada LS § 227 lg 2 nõuete rikkumise eest. Arvestades eelviidatud Riigikohtu lahendites toodud seisukohti, on põhjendatud, et kohus nõuab kohtuväliselt menetlejalt välja 18.09.2019.a. patrullpolitseiniku T K kasutuses olnud mõõteseadme taatlustunnistuse, tüübikinnituse, kasutusjuhendi, tõendi T K volituste pädevuse kohta ja 18.09.2019.a. patrullpolitseinik T K poolt tehtud antud liiklusrikkumise videosalvestise. Lähtuvalt eeltoodust palub kaebuse esitaja tema suhtes täiendavate tõendite mitteesitamisel kiirmenetlusotsus 10220172160091 lõpetada vastavalt

§-le 29 lg 1 p 1, kuivõrd kaebuse esitaja teos puuduvad väärteotunnused ning kiirmenetluse otsus täies ulatuses tühistada. Kaebuse esitaja palub nõuda Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnast välja tõendid, mis kinnitavad tema kiiruse ületamist antud kuupäeval, kellaajal ja kohas, mis on märgitud kiirmenetluse otsuses, samuti tõendid kiirusemõõteseadme õigusaktidele vastavuse kohta. Kaebuse esitaja palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada

§ 132

p 3 alusel ning tema suhtes väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse esitaja soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses.

1. 10.10.2019 kohtule saabunud vastuskirjas Gretel Kõlli kaebusele märgib kohtuväline menetleja, et nad on nõus Gretel Kõlli kaebuse otsusele väärteoasjas nr: 2590,19,004233 rahuldama, kuna täiendaval tõendite uurimisel selgus, et videotõendit ei ole, kuna motopolitseiniku motokiivrile paigaldatud videokaamera aku sai tühjaks ning seetõttu Gretel Kõlli sõidukiiruse fikseerimine ebaõnnestus. Politseinik kuuleb videokaamerat käivitades heli, misläbi ta adub, et salvestus hakkab tööle ja tekib videotõend. Paraku ei anna videokaamera heliga märku, kui kaamera aku saab tühjaks ja seeläbi salvestamine lõppeb. Seetõttu on nad nõus Gretel Kõlli kaebuse rahuldamisega ja otsuse väärteoasjas nr: 2590,19,004233 lõpetamisega. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 3 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 5.

§ 132

p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. 6.

§ 2

kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda

§-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja vastuses kaebusele avaldanud, et on nõus kaebuse rahuldamisega ja menetluse lõpetamisega väärteoasjas nr: 2590,19,004233

§ 29lg 1 p 1 alusel.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 2, 120 lg 1, 132 p 3, 133-134 on kohus seisukohal, et Gretel Kõlli kaebus tuleb rahuldada, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku T K 18.09.2019 kiirmenetluse otsus nr 10220172160091 väärteoasjas nr: 2590,19,004233, millega määrati Gretel Kõllile LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 33 trahviühikut, s.o 132 eurot, tuleb tühistada ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel Gretel Kõlli teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 4