Obsah (10)

§ 477§ 457§ 173§ 172§ 174§ 138§ 139§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-14572 Tsiviilasi Tallinn, Puhangu tn 10 korteriühistu avaldus osaühing DO

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus märgib seoses puudutatud isiku tõstatatud küsimusega korteriühistu üldkoosoleku otsuse kohta, mille alusel oleks puudutatud isik kohtusse kaevatud, et korteriühistu poolt võlanõudes hagi esitamise tingimuseks ei ole sellekohase eelneva üldkoosoleku otsuse vastuvõtmine.

1. Kuni KrtS jõustumiseni 01.01.2018 tuleb kohaldada varem kehtinud regulatsiooni. KrtS rakendussätetest ei tulene uuele korteriomandeid ja –ühistuid reguleerivale seadusele tagasiulatuvat jõudu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 näeb ette korteriomaniku kohustused tasuda kaasomandil lasuvad maksud ning kanda avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused, koosmõjus KÜS (kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadus) § 15¹ lg 1, mille kohaselt majandamiskulud sama seaduse 2-19-14572 tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
2. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
3. Poolte vahel puudub vaidlus, et avaldaja on elamu asukohaga Puhangu 10 haldaja, kelle tegevuse eesmärgiks on Tallinn, Puhangu 10 asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa ühtne majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine (tl 13). Samuti puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on korteriomandi asukohaga Puhangu 10-M2 omanik (vt tl 7) ja seega korteriühistu liige.
4. Avaldaja põhikirja punkti 3.2.6 kohaselt (tl 13 pöördel) on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, 1 kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle maatükki korrashoidmine, üldelekter, maksed vee-, kanalisatsiooni-ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.
5. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevust ajavahemiku 09.08.2016 - 15.09.2019 eest, sh põhivõlgnevus summas 11067,88 eurot ja viivis summas 4283,98 eurot. Avaldaja on välja toonud oma nõude kujunemise, näidates ära, millise arve alusel, millise summa ja millisel maksetähtajal on puudutatud isik jätnud tasumata (vt tl 68-70, tl 8-12, tl 2637, tl 39-50, tl 52-60). Puudutatud isik ei ole avaldaja poolt esitatud nõude arvestusele vastuväiteid esitanud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Puudutud isik on esitanud vastuväited üksnes avaldaja arvetes märgitud halduskulu (valveteenuse) kirjete osas. Seejuures vaidlustab puudutatud isik enda kohustust valveteenuse eest tasumiseks põhjusel, et avaldaja üldkoosoleku otsus halduskulu osas kehtib puudutatud isiku arvates üksnes
6. aasta kohta, mitte aga edaspidiseks.
7. Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, nagu saaks avaldaja puudutatud isikult valveteenuse tasu nõuda üksnes
8. aasta eest. Avaldaja 20.10.2009 otsuse kohaselt arvestatakse halduskulud (kulutused korrapidamisele) vastavalt korteriomandi/mitteeluruumi reaalosa üldpinnale (tl 76). Puudutatud isik ei ole nimetatud otsust vaidlustanud. Nimetatud asjaolud on leidnud kinnitamist ka pooltevahelises vaidluses tsiviilasjas nr 2-10-42674 (vt tl 123-126), kus Tallinna Ringkonnakohus leidis oma 03.10.2012 otsuses, et valveteenuse näol 2-19-14572 on tegemist halduskuluga, millise vajaduse üle on korteriomanikud otsustanud 20.10.2009 üldkoosolekul, kus otsustati valvuri töötasu arvestada reaalosa üldpinna, mitte korterite arvu järgi. Ringkonnakohus kinnitas, et 20.10.2009 üldkoosoleku otsus on jõus. Kohus märgib, et ka tsiviilasjas nr 2-10-42674 vaidlustas puudutatud isik valveteenuse eest tasumise kohustuse, kuid jõustunud kohtuotsustega puudutatud isiku vastuväited kinnitamist ei leidnud. Seejuures mõistsid kohtud tsiviilasjas nr 2-10-42674 puudutatud isikult avaldaja kasuks välja halduskulu (valveteenuse tasu) ka
9. aastal esitatud arvete eest. Seega tsiviilasjas nr 2-10-42674 tehtud jõustunud kohtuotsuste kohaselt oli puudutatud isik kohustatud valveteenuse eest tasuma mitte üksnes
10. aastal, vaid ka hilisemalt.
11. Kohtul ei ole käesolevas tsiviilasjas alust asuda halduskulu (valveteenuse) eest tasumise kohustuse osas teistsugustele seisukohtadele võrreldes jõustunud kohtuotsustega tsiviilasjas nr 2-10-42674.

§ 457

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.

457 lg 3 kohaselt eeldatakse, et kohtuotsuse kirjeldav osa tõendab avaldusi, mida menetlusosalised menetluses tegid. Kuigi käesolevas tsiviilasjas on puudutatud isik oma vastuväiteid halduskulude osas täiendanud, et tingi see kohtu poolt teistsugusele järeldusele jõudmist võrreldes jõustunud kohtuotsustega tsiviilasjas nr 2-

1. Avaldaja poolt esitatud arvetest nähtub, et halduskulu (valveteenuse tasu) on püsinud muutumatus suuruses alates
2. aastast (vt tl 8-12, tl 26-37, tl 39-50, tl 52-60). Seetõttu on kohus seisukohal, et olukorras, kus valveteenuse tasu on püsinud muutumatuna samas suuruses alates
3. aastast, ei olnud vajalik samas küsimuses iga-aastaselt uue otsuse vastuvõtmine. Pealegi on avaldaja 20.10.2009 otsus, mille kohaselt arvestatakse halduskulud vastavalt korteriomandi/mitteeluruumi reaalosa üldpinnale (tl 76) deklaratiivse iseloomuga, sest kulude proportsionaalse jaotamise põhimõte tuleneb ka ilma avaldaja otsuseta nii seadusest kui avaldaja põhikirjast (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 22-25). Tallinna Ringkonnakohus märkis oma 03.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 2-10-42674, et „Korteriühistu Puhangu 10 põhikirja p-s 3.2 ei ole lepitud kokku seadusest erinevalt. Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väited, milles apellant ei nõustu tasuma üldelektri ja valveteenuse eest hagis nõutud alusel ja suuruses.“
4. Kohtu hinnangul kuuluks avaldaja nõue valveteenuse eest tasumiseks rahuldamisele alternatiivselt ka käsundite asjaajamise sätete alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 järgi on käsundita asjaajamisega tegemist siis, kui isik teeb midagi teise isiku, s.o soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks andnud talle õiguse või pannud kohustuse tegu teha. Seega saab õigussuhte kvalifitseerida käsundita asjaajamiseks, kui isik ajab teise isiku asja, olemata selleks lepingu või seaduse järgi kohustatud. Käsundita asjaajaja võib täita kolmanda isikuna teise isiku kohustuse (VÕS § 78) või teha muu teo teise isiku kasuks. VÕS § 1018 järgi kuuluvad käsundita asjaajajale seaduses sätestatud õigused ja kohustused mh juhul, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Muu hulgas on käsundita asjaajajal VÕS § 1023 lg 1 järgi õigus nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused, sh kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest. Kulutuste hüvitamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks.
5. Kohus on seisukohal, et valveteenus on eeldatavalt kõigi korteriühistu liikmete huvides. Seejuures ei ole oluline, kui puudutatud isik on sõlminud ka iseseisva valveteenuste lepingu (vt tl 93-95). Põhjendamatu on puudutatud isiku väide, et ta ei olevat saanud valveteenust kasutada ja ta ei soovi maksta teenuse eest, mida ta ei tarbi. Kohus selgitab, et seni kuni korteriühistu ei ole otsustanud teisti, on korteriühistu liikmed kohustatud tasuma ühiste kulutuste eest sõltumata 2-19-14572 sellest, kas see konkreetsele eriarvamusele jäävale ühistu liikmele meeldib või mitte. Vastasel korral võiks iga ühistu liige leida teenuseid, mida ta tarbib vähem kui teised või mille eest ta tasuda ei soovi. Näiteks elamu esimese korruse elanik võiks keelduda liftihoolduse või katuseremondi kulude tasumisest analoogse „teenuse mittetarbimise“ põhjendusega. Harju Maakohus märkis oma 13.01.2012 otsuses tsiviilasjas nr 2-10-42674 p-s 20 põhjendatult, et „Asjaolu, et kostjal I on sõlmitud endal valve leping vallas- ja kinnisvara valveks ja kaitseks (tl 117) ei tähenda, et kostjatel ei tule täita üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, millised on vastavalt KÜS § 13 lg 4 täitmiseks kohustuslikud. Samuti on valveteenuse puhul tegemist asja valitsemisega seotud kulutustega, mille eest tasumisel tuleb vastutada vastavalt oma osa suurusele. Kohus soovib märkida, et kostja tegevus tema omandis olevate ruumide kasutamisel kaupluse ja baarina tingib vajaduse elamu valve tõhustamist. Maja üldvalve ja selle eest tasumine ei ole samastatav korteriomandite sh mitteeluruumi valveteenuse saamise ja tasustamisega. Iga omanik korraldab oma vara valve ise (tl 117), mis ei vabasta elamu terviku valveteenuse eest tasumisest vastavalt osa suurusele. Samuti nähtub Põhja Prefektuuri 02.12.2011 järelpärimisest hagejale (tl 243), et hageja paigaldatud videokaamerad on suunatud ka kostja kauplusele. Seega tuleb kostjatel tasuda valveteenuse eest vastavalt oma osa suurusele, milline tuleneb hageja 20.10.2009 üldkoosoleku otsusest ja põhikirjast“ (tl 125).
6. Arvestades eeltoodut, leiab kohus kokkuvõtlikult, et avaldaja nõue halduskulude (valveteenuse) eest tasumiseks on põhjendatud. Muude avaldaja nõuete osas ei ole puudutatud isik põhistatud vastuväiteid esitanud, märkides üksnes seda, et „halduskulud on vägagi suur kuluartikkel“ ja kuna puudutatud isik ei olevat aru saanud arvetes esitatud halduskuludest, siis ei olevat tal jäänud muud üle, kui „asuda protestiks streikima“ (tl 91 – 91 pöördel). Kohus leiab, et puudutatud isiku käitumine n-ö „streikimisel“ ei ole heauskne, sest keskmiselt moodustas halduskulu puudutatud isikule esitatud arvetel ligikaudu ühe neljandiku arve kogusummast. Seega valdavas ulatuses jättis puudutatud isik talle esitatud arved tasumata ilma igasuguse põhjuseta. Kohus märgib, et korteriühistu kui juriidilise isiku liikmetele kehtib TsÜS § 32, mille järgi juriidilise isiku liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seetõttu märkis avaldaja õigustatult, et kui vaidlus seisneb valveteenuste eest tasumises, jääb avaldajale arusaamatuks, miks puudutatud isik ei tasunud ülejäänud osa arvetest.
7. Arvestades eeltoodut ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Avaldaja on esitanud nõuet ja selle suurust kinnitavad tõendid ja puudutatud isik ei ole esitanud põhistatud vastuväiteid avalduse lisaks olevatele arvetele või nõude aluseks olevate asjaolude kohta, sh nõude arvestuse ja kujunemise kohta. Kohus on seisukohal, et korteriühistu võlglastelt võlgnevuse väljamõistmine iseenesest lihtsates vaidlustes, kus puudub alus eeldada korteriühistu poolt pahatahtlike nõuete esitamist, ei tohiks olla takistatud ebamõistlikult kõrge tõendamisstandardi tõttu. Korteriühistu näol ei ole tegemist kasumit teeniva ettevõttega. Ühistu saab rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks vaid ühistu liikmetelt. Olukorras, kus üks ühistu liige, st antud juhul puudutatud isik, otsustab keelduda korteriühistu arvete tasumisest või tasuda neid vastavalt enda äranägemisele, peab avaldaja siiski täitma oma kohustusi. Kui üks ühistu liikmetest oma kohustusi ei täida, siis kannatavad selle tõttu teised ühistu liikmed.
8. Avaldaja nõuab puudutatud isikult ka sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 4283,98 eurot. Kohus leiab, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud. Viivisenõude kujunemine 2-19-14572 nähtub avaldusest (tl 68-69) ja puudutatud isik ei ole selles osas arvutuslikke vastuväiteid esitanud. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt võis korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Avalduse kohaselt on viivist määraga 0,07% päevas arvestatud kuni
9. aasta lõpuni. Alates 01.01.2018 jõustunud KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Seega saab avaldaja alates 01.01.2018 puudutatud isikult viivist nõuda vastavalt VÕS §
10. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
11. Puudutatud isik on oma vastuses väitnud, et „Lõpuks ometi on avaldaja asunud kommunikatsiooniprobleemi lahendama või vähemalt näib see nii. Seepärast peab puudutatud isik ka viiviseid mitteõigustatuks ja palub kohtul neid vähendada“ (tl 91). Kohtu hinnangul on puudutatud isiku taotlus viivise vähendamiseks alusetu. Võimalik, et poolte vahel on ka kommunikatsiooniprobleem, kuid see ei anna puudutatud isikule alust keelduda avaldaja õigustatud nõuete tasumisest. Kuivõrd avaldaja on viivist arvestanud seadusjärgses suuruses, siis ei ole viivis kohtu hinnangul ülemäärane ja selle vähendamiseks alust ei ole.
12. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et esitatud avaldus kuulub tervikuna rahuldamisele ning osaühingult DORIINE tuleb välja mõista Tallinn, Puhangu tn 10 korteriühistu kasuks ajavahemiku 09.08.2016 - 15.09.2019 eest põhivõlgnevus summas 11067,88 eurot ja viivis summas 4283,98 eurot. 36.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse ja viivise, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 37. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas 27.11.2019 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub määrata kindlaks ning mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud summas 1025 eurot (tl 109-110). Avaldaja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 50 eurot ja õigusabikulust summas 975 eurot. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. 38. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Vaatamata sellele peab kohus

§ 175

lg 1 kohaselt hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldaja kinnitusel on talle osutatud õigusabi kokku 6,25 tunni ulatuses tunnitasuga 156 eurot (koos käibemaksuga). Võttes arvesse mh asjaolu, et hageja esindaja ei ole vandeadvokaat, leiab kohus, et käesolevas vaidluses on õigusabi tunnitasu 156 eurot/tund ülemäärane. Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise 2-19-14572 esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas asjas koos käibemaksuga 120 eurot. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude ajaline maht on vajalik ja põhjendatud 5,75 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetluskuluks avaldaja poolt näidatud juriidiline konsultatsioon enne hagiavalduse koostamist mahus 0,5 h. Oma 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-7714 p-s 12 selgitas Riigikohus, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 06.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Seega ei saa hagiavalduse koostamisest varasemad kulud kuuluda menetluskuluna hüvitamisele. 39. Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on käesolevas asjas koos käibemaksuga 690 eurot (5,75 x 120). Avaldaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud

§ 174lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga.

Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 740 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 690 eurot). Vastavalt avaldaja taotlusele märgib kohus

§ 177

lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (740 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 40. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik