) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 29.05.2015 ning sellest möödub 5 aastat 29.05.2020.
lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Võlausaldaja Swedbank AS esitas 22.10.2019 seisukoha (varasemalt esitas 06.12.2017), milles taotleb jätta võlgnik kohustusest vabastamata. Kohus lahendab käesolevaga võlausaldaja taotluse otsustada võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumine enne viie aasta möödumist. 4.
lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
MS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 4 kohaselt tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui 2
lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 5.1. Võlausaldaja Swedbank AS hinnangul on võlgnik rikkunud kohustust tegeleda tulutoova tegevusega. Võlausaldaja selgitab, et võlgnik töötab esitatud informatsiooni kohaselt osalise tööajaga osaühingus X OÜ alates 05.09.2016 ning teenib töötasu alla miinimummäära. 5.2.
mõtte kohaselt peab võlgnik olema aktiivne ja otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud tasuvama töökoha otsimiseks. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt tasuvamat tööd otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tööd, mis võimaldanuks lisaks igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tõendanud ka mingeid asjaolusid, mis õigustaksid tema võimatust töötada tasuvamal tööl või tasuvamat tööd otsida. Võlgnik 09.06.2017 kohtuistungil viitab tervise piirangutele, kuid vastab eitavalt töövõimetuse määramise kohta. Kohus on võlgnikule 09.06.2017 istungil selgitanud, et kui tervisega on probleeme ja piiratud on mingi töö tegemine, tuleb esitada arstitõend. Võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et võlgniku töövõimet oleks ametlikult vähendatud ja võlgnikul oleksid sellised tervislikud probleemid, millest saaks järeldada, et võlgnik ei ole võimeline töötama tasuvamal tööl. Samuti ei ole eluliselt usutav, et võlgniku ainuke sissetulek on väidetav miinimumtöötasust väiksem töötasu 250 eurot kuus vastavalt SEB pangakonto nr EExxx väljavõttele. Ainuüksi võlgniku 19.06.2017 avaldatud igakuised eluasemekulud ja sidekulud moodustavad 260 eurot (mitte arvestades toidukulusid ja transpordikulusid). Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on nõudnud menetluse kestel nõuetekohaseid aruandeid koos tõenditega, mida ei esitatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud
lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. 6.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 6.
Mittetäieliku aruande esitamine ja aruannete vormides märgitud tõendite esitamata jätmine kahjustab võlausaldajate huve, kuna võlausaldajatel peab olema võimalus kontrollida võlgniku kohustuste täitmata jätmise põhjendatust, et vajadusel esitada taotlus menetluse lõpetamiseks. 7. Võlgnik on rikkunud kohustust tasuda võlausaldajatele võlgnevusi. Võlausaldajatele maksmisele kuuluv osa võlgniku tulust arvestatakse
lg 3-6 järgi ning võlausaldajatele tehakse maksed üks kord aastas vastavalt jaotusettepanekus määratud proportsioonile (
Sisuliselt arvestatakse võlausaldajatele töötasust väljamakstav osa: palk – töötasu alammäär – töötasu alammäärast 1/3 iga alaealise ülalpeetava kasuks. Saadavast summast 75% kuulub võlausaldajatele väljamaksmisele ja 25% jääb võlgnikule. Kohus on menetluse kestel korduvalt selgitanud võlgnikule võlgade tasumise kohustus ja korda ning palunud kohtule teada anda, kui võlgnik ei oska teha vastavaid arvutusi. Võlgnik ei ole kohtule vastanud. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on võlgnikul üks alaealine laps. Kohus on vaadanud üle võlgniku pangakontode väljavõtted ning teinud nende põhjal järgmised kokkuvõtted. 7.1. 2015.a sissetulekud. Kohus arvestab sissetulekuid alates 2015.a juunist. Juunis 2015 sai võlgnik töötasu 536,96 eurot. Töötasust oli võlgnikul õigus endale jätta töötasu alammäär 390 eurot enda kohta ja 130 eurot alaealise ülalpeetava kohta (2015.a oli töötasu alammäär 390 eurot kuus). 536,96-520=16,96 eurot. Kogutulu, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, on seega 16,96 eurot. Nimetatud summast oli võlgnikul õigus endale jätta 25%, s.t 4,24 eurot. Seega on võlgnikul kohustus 2015 juuni sissetulekutest rahuldada võlausaldajate nõudeid 12,72 euro arvelt (16,96-4,24=12,72). Juulis 2015 sai võlgnik töötasu 860,89 eurot. 860,89-520=340,89 eurot. Kogutulu, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, on seega 340,89 eurot. Nimetatud summast oli võlgnikul õigus endale jätta 25%, s.t 85,22 eurot. Seega on võlgnikul kohustus 2015 juuli sissetulekutest rahuldada võlausaldajate nõudeid 255,67 euro arvelt (340,89-85,22=255,67). Augustis 2015 sai võlgnik töötasu 518,46 eurot. 518,46-520=-1,54 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul 2015 augustis sissetulek, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Septembris 2015 sai võlgnik töötasu 514,27 eurot. 514,27-520=-4,30 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul 2015 septembris sissetulek, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Oktoobris 2015 sai võlgnik töötasu 492,29 eurot. 492,29 -520=-20,72 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul 2015 oktoobris sissetulek, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Novembris 2015 sai võlgnik töötasu ja töövõimetushüvitist 559,66 eurot. 559,66-520=39,66 eurot. Kogutulu, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, on seega 39,66 eurot. Nimetatud summast oli võlgnikul õigus endale jätta 25%, s.t 9,92 eurot. Seega on võlgnikul kohustus 2015 novembri sissetulekutest rahuldada võlausaldajate nõudeid 29,74 euro arvelt (39,66-9,92=29,74). Detsembris 2015 sai võlgnik töötasu 601,46 eurot. 601,46 -520=81,46 eurot. Kogutulu, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, on seega 81,46 eurot. Nimetatud summast oli võlgnikul õigus endale jätta 25%, s.t 20,37 eurot. Seega on võlgnikul kohustus 2015 novembri sissetulekutest rahuldada võlausaldajate nõudeid 61,09 euro arvelt (81,4620,37=61,09). Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustus 2015 sissetulekutest võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tasuda kokku 359,22 eurot. 4
8. Kuivõrd
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on
Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt 5
sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks
9. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Antud juhul võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Võlgnik on rikkunud süüliselt
nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve pikema aja jooksul. Põhjendatud pole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus rahuldab võlausaldaja Swedbank AS taotluse keelduda vabastamast võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegselt (
Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast (
lg 2 p 2) ja lõpetab menetluse (
10.
lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku. Tulenevalt
lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus ei vabastanud võlgnikku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.