) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
lg 1 alusel võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.
lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Tuvastatud on, et Õismäe tee xxx korteriühistu põhikirja p 6.
§ § 201 lg 2, mille kohaselt vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, sest kui korteriühistus on kokku 39 liiget, siis oleks avaldajatel olnud vajalik päevakorra muutmise esitamiseks 8 liikme taotlus. Kohus peab vajalikuks märkida, et mõistlik on arvata, et kui korteriühistuliikmed, kes on otsustanud teatud küsimusi üldkoosolekul isegi mitte arutada ja seda hoolimata sellest, et otsus tehti kõigi nelja päevakorrapunkti suhtes ühiselt hääletades, siis ühistu liikmed ei ole pidanud vajalikuks nendes küsimustes otsustada ka oma poolthäälte või vastuhäälte andmist, mistõttu isegi juhul kui avaldajate soovitud küsimusi olekski arutatud üldkoosolekul ja iga üksiku päevakorrapunkti eraldi läbi hääletades, siis ei saa kuidagi eeldada, et avaldajate soovitud päevakorrapunktide eraldi hääletamine ja arutelu oleks taganud nende otsuste vastuvõtmise vastavalt avaldajate poolt soovitule, sest teised korteriühistu liikmed on selgelt avaldanud oma tahteavaldused nimetatud päevakorrapunkte isegi mitte arutada. Vaidlust ei ole selle üle, et kõikidele ühistu liikmetele oli tagatud üldkoosolekul võimalus nii hääletada, kui esitada vastuväiteid. Vastavalt KÜS (korteriühistuseadus) § 13 lg 3 korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.
lg 1 järgi kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.
lg 3 järgi võib mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Pooled ei vaidle, et hagejad olid esitanud vastuväited nii 12.12.2016 korteriühistu otsuste s.h. nr 9 otsuste vastuvõtmisel, asjaolu, et 12.12.2016 korteriühistu protokollist ei nähtu vastuväidete protokollimine või protokollimise nõudmine ei tähenda, et mõistliku kõrvalseisjana oli kõigile üldkoosolekul osalejatele arusaadav, et hagejad ei ole nõustunud vastuvõetavate otsustega (I kd t.l. 161-164). Kuigi kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole kohtusse pöördunud korteriühistu Õismäe tee xxx 12.12.2016 otsuse nr 9 kehtetuks tunnistamiseks kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest, siis hoolimata hagejate algselt puudusega esitatud hagist 10.03.2017, kus kohtul ei olnud koheselt võimalik aru saada võimlikest hagejate selgelt väljendatud nõuetest, tuleb eeldada, et kui hageja on vaidlustanud kõik 12.12.2016 korteriühistu üldkoosoleku otsused, paludes tuvastada otsuste tühisus või tunnistada need kehtetuks, et hagejatel oli algusest peale soov esitada hagi korteriühistu Õismäe tee xxx 12.12.2016 otsuse nr 9 mitte rahuldada L Ti nõuet juhatuse liikme tasu saamiseks perioodil 01.04.2016 – 08.06.2016 kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu on see esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Hagejad ei ole põhistanud, milles seisneb korteriühistu otsuses mitte rahuldada L Ti nõuet maksta talle juhatuse liikme tasu vastuolu seadusega või korteriühistu põhikirjaga. Kuna hagejad nõuavad kostja 12.12.2016 üldkoosoleku otsuse nr 9 kehtetuks tunnistamist samadel alustel kui tühisuse 7 tuvastamist, siis peab kohus tuvastama kas ehk ei ole üldkoosoleku otsus nr 9 vastuvõtmisel iseenesest rikutud seaduse sätteid või on see vastuolus heade kommetega. Asjaolu, et hagejad ei nõustu 12.12.2016 korteriühistu üldkoosoleku otsusega nr 9 jätta rahuldamata L Ti tasunõue juhatuse liikme kohustuse täitmise eest perioodil 01.04.2016-08.06.2016 ei too kaasa iseenesest eelnimetatud otsuste tühisust. Kohtu arvates üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud, et üldkoosolekul tuleb arutamisele 2016 juhatuse liikme tasu kinnitamine, pidi kohtu arvates iga korteriühistu liige mõistma sellist punkti selliselt, et üldkoosolekul arutatakse juhatuse liikmele tasu kinnitamist, mistõttu asjaolu, et juhatuse liikme tasu arutati ka teise päevakorrapunkti, s.t. päevakorrapunkt 4 remonttööde all, ei luba kohtul arvata, et üldkoosolekule tulija ja hääletaja ei saanud eeldada, et arutamisele tuleb juhatuse liikme tasu 2016 kinnitamine, kohtule ei ole esitatud asjaolusid, et juhatuse liikme tasu ühes kuus, milline kinnitati oleks olnud teistsugune, kui see on olnud varem juhatuse liikmetel ja nagu see on L K ja korteriühistu vahel kokku lepitud käsunduslepinguga, mistõttu kohtul pole põhjust arvata, et korteriühistu on rikkunud korteriühistu kokkukutsumise korda nagu poleks korteriühistu liikmetel teada, millise küsimuse arutamine võib 12.12.2016 üldkoosolekul tulla arutamisele, mis sõnaselgelt on ära toodud päevakorrapunkti 3 raames: 2016.a. juhatuse liikme tasu kinnitamine. Seega ei ole veene hagejate väide, et nemad ei saanud aru, missugune tasu ja missuguse perioodi eest võiks tulla kinnitamisele.
xx lg 1 järgi, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Pooled ei vaidle, et juhatuse liikme tasu määramine on korteriühistu üldkoosoleku pädevuses, mistõttu hagejate väide, et üldkoosoleku eeltoodud otsused on seaduse või heade kommete vastased ei ole tõendatud. Kostja väide nagu L K ja korteriühistu vahel poleks õiguslikult siduv kirjalikult sõlmitud lepingule (I kd t.l. 148, 189195, II kd t.l. 23) heakskiidu andmine juhatuse liikme tasu maksmiseks, ei välista iseenesest üldkoosoleku pädevust otsustada juhatuse liikmele juba tehtud töö eest ja edaspidi tasu maksmise üle kindla summana ühes kuus, mida ongi tehtud 12.12.2016 üldkoosoleku otsusega punktides 10 ja 11. Korteriühistu on põhistanud L Tile juhatuse liikme tasu maksmise taotluse rahuldamata jätmist seoses L Ti juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumisega. Hagejad ei ole tõendanud, et üldkoosolek ei oleks võinud otsustada L Ti taotluse rahuldamata jätmist temale juhatuse liikme tasu maksmiseks, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et selline üldkoosoleku otsus oleks seadusevastaselt vastu võetud, s.o. tuleks kehtetuks tunnistada või alternatiivselt heade kommete vastane, s.o. tühine. Kohtu arvates ei saa heade kommete vastaseks pidada ka korteriühistu üldkoosoleku otsust nr 8, millega otsustati esitada L Tile ja A S nõue ühistu vara ja dokumentatsiooni tagastamiseks ning oma tegevusega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 217,75 eurot perioodi 01.04.2016 – 08.06.2016 eest. Asjaolu, et korteriühistu on deklaratiivselt otsustanud välja nõuda isikutelt vara ja dokumente ja teatatud, et on tekitatud kahju, ei saa kuidagi olla heade kommete vastane. Mõistliku kõrvalseisjana võib eeldada, et kui üldkoosoleku päevakorras on punkt endiste juhatuse liikmete L. Ti ja A. Su tegevus ja sellega kaasnenud kahjud ühistule perioodil 01.04.2016 – 08.06.2016, L. Tile ja A. Sule esitatava nõude arutelu ja hääletamine, siis on mõistlik arvata, et üldkoosolek võib võtta vastu otsustuse paluda esitada L Til ja A Sul tagastada ühistu vara ja dokumentatsioon ja kahju 217,75 eurot. Asjaolu, et üldkoosoleku päevakorras oli hagejate arvates vaid arutelu endiste juhatuse liikmete tegevuse suhtes, ei luba kohtu arvates eeldada, et kui päevakorrapunktis on ette nähtud ka hääletamine nimetatud küsimuse, et üldkoosolek ei võiks vastu võtta mingeid otsustusi arutelu pinnalt. Hagejad ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, et saaks mõistliku kõrvalseisjana arvata, et tegemist võiks olla heade kommete vastase otsusega. Asja lahendamisel ei ole tähtsust, mis põhjusel kostja 12.12.2016 üldkoosolekul teatud päevakorrapunkte otsustati mitte arutada ja selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid kohus ei hinda (I kd t.l. 139-147). Tähtsust ei ole ka asjaolul, et hagejatel on jäänud arusaamatuks missugusel õiguslikul alusel kostja üldkoosolek on teinud sellised otsused nagu seda tehti ja selle kohta 8 esitatud hageja selgitusi ja tõendeid kohus ei hinda(I kd t.l. 90-99). Asja lahendamisel ei ole tähtsust ka hagejate esitatud käsundusleping, mis peab tõendama, kuidas peab toimuma ja toimub volitatud isikuga käsunduslepingu sõlmimine, sest selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid kohus ei hinda (II kd t.l. 13-15). Asja lahendamisel ei ole tähtsust ka 07.10.2013 kostja üldkoosoleku protokollil ja seda kohus ei hinda (II kd t.l. 16-19). Kohus ei hinda ka hagejate väiteid ja tõendeid, kes mis ajal on olnud kostja juhatuse liikmeteks ja mis põhjustel on hagejate ja korteriühistu ja selle liikmete vahel tekkinud konfliktid, sest sel ei ole asja lahendamisel tähtsust (I kd t.l. 39, 9397). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirjad, kus on märkinud, et kostjale on tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust õigusabile 3 519 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt kostja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Kostja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised: Toiming Aeg 05.03.2018 kliendi järelepäringul kohtuasjaga tutvumine, materjalide 0 h 30 m vastuvõtmine ja komplekteerimine 13.03.2018 hagimaterjalide läbitöötamine tervikliku ülevaate saamiseks 3 h 30 m hageja nõuete kohta ja nende alusel hageja nõudele hinnangu andmine ja selle aluseks olevate asjaolude analüüs; nõupidamine kliendiga advokaadibüroos; hagiga seonduvate tegelike asjaolude väljaselgitamine 15.03.2018 vastuse koostamine. Avaldajate väidete õigsuse uurimine vastavalt 7 h 15 m nende poolt esitatud tõenditele ning täiendavate vajalike tõendite kogumine korteriühistult. Korteriühistu vastuväidete sidumine hagiasja materjalide juurde esitatud tõenditega hageja ebaõigete väidete ümberlükkamiseks 16.03.2018 korteriühistu vastuse koostamine avaldusele vastamiseks. 2 h Avaldajate väidete õigsuse uurimine vastavalt nende poolt esitatud tõenditele ning täiendavate vajalike tõendite kogumine korteriühistult. 25.04.2018 tutvumine avaldajate 09.04.2018 menetlusdokumendiga. Suhtlus 2 h kliendiga asjaolude täpsustamiseks ning avaldajate tõendite kogumiseks. Kohtu nõudele vastuse koostamine avaldajate 09.04.2018 menetlusdokumendile 12.09.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine, kohtuistungil esindamine 1 h 45 m 13.09.2018 suhtlus kliendiga täiendavate tõendite kogumiseks kohtu 0 h 15 m korralduse täitmiseks 9 21.09.2018 kliendi poolt esitatud täiendava tõendi hinnang selle sobivuse kohta 0 h 15 m 27.09.2018 kostja 27.09.2018 avalduse koostamine kohtu nõude täitmiseks 1 h 15 m 28.09.2018 tutvumine hagejate 28.09.2018 menetlusdokumendiga ja sellele 0 h 15 m juurdelisatud tõenditega 09.10.2018 kliendile tagasiside andmine hagejate 27.09.2018 0 h 30 m menetlusdokumendi osas õigusliku perspektiivi kohta. Asjaolu õigsuse väljaselgitamine hagejate 27.09.2018 menetlusdokumendis toodud väidete kohta ja selles osas kliendile järelepäringu koostamine 11.10.2018 kohtu nõudel kostja vastuse koostamine hagejate 25.09.2018 3 h 30 m menetlusdokumendile. Lisaks sellele tõendi kogumine hageja poolt esitatud nõude täitmiseks 19.11.2018 A. Siku 14.11.2018 menetlusdokumendiga ja selle lisadega 0 h 45 m tutvumine, kostja positsiooni kujundamine 21.11.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine, nõupidamine, kohtuistungil 1 h 45 m esindamine KOKKU 25 h 30 m Kohtu hinnangul on kostja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, menetluses olnud vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kostja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 115 eurot ilma käibemaksuta. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, asub kohus seisukohale, et õigusteenus tunnihinnaga 115 eurot on põhjendatud ja vajalik. Lähtudes põhjendatud ajakulust 25 tundi 30 minutit ja tunnihinnast 115 eurot ilma käibemaksuta, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 2 932,50 eurot. Kohus mõistab hagejatelt võrdsetes osades kostja kasuks välja menetluskulu ilma käibemaksuta 2 932,50 eurot, s.o. igalt hagejalt kostja kasuks 977,50 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.