RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 185 lg 2 alusel riigi kasuks välja 270 eurot riigi õigusabi korras määratud esindajale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni süüdistatava kaitsja ja Y. E. esindaja. Kannatanu esindaja kassatsiooni võttis Riigikohus menetlusse, kaitsja kassatsioon jäeti menetlusse võtmata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Kannatanu esindaja taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist Y. E. mittevaralise kahju nõude rahuldamata jätmise, süüdistatavale mõistetud karistuse ja Y. E-lt riigi õigusabi tasu väljamõistmise osas. Ta palub hagi rahuldada ja mõista süüdistatavalt välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel ning saata kriminaalasi ringkonnakohtule karmima karistuse mõistmiseks. Y. E. riigi õigusabi tasu palub esindaja jätta riigi kanda. 6.
3. Kassaator ei nõustu kohtute seisukohaga, et kõnealuses asjas puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaks aluse mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks. Sellise asjaoluna on käsitatav juba kannatanu surma põhjustamise viis – isik mõrvati. Hukkunu lähedastele oli tema surm ootamatu, enneaegne ja traagiline. 6.
4. S. Semenjukile on mõistetud liiga leebe karistus. Teda tulnuks karistada vähemalt kahekümneaastase vangistusega. 6.
5. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti kriminaalmenetlusõigust, mõistes kannatanult

§ 185

lg 2 alusel välja talle riigi õigusabi korras määratud esindajale makstud tasu.

§ 185

lg 2 ei sätesta isiku kohustust hüvitada riigile tema huvides riigi poolt kantud kulusid, vaid üksnes seda, et tal ei ole õigust nõuda riigilt hüvitist juba kantud menetluskulude eest. Praegusel juhul määras kohus kannatanule esindaja riigi õigusabi korras ja järelikult kandis kulud riik, mitte kannatanu.

§ 182

lg 2 paneb kannatanule üksnes tsiviilhagi tagamisega seotud kulude hüvitamise kohustuse, kui tsiviilhagi jääb rahuldamata. Kannatanu esindajale riigi õigusabi korras makstud tasu ei ole tsiviilhagi 2

§ 354lg 1 alusel läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Enne kaebuses esitatud taotluste lahendamist selgitab kolleegium kannatanu kassatsiooniõiguse ulatust. Kuni
2. veebruarini 2019 sätestas

§ 344

lg 2, et kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus vaid tsiviilhagisse puutuvas osas. Kehtivas redaktsioonis on sätte sõnastus aga järgnev: „Tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse esitajal ning tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse või avalik-õiguslikku nõudeavaldusse puutuvas osas“. Pärast

§ 344

lg 2 muudatuse jõustumist on Riigikohus teinud kaks lahendit, milles on jäädud seaduse varasema tõlgenduse juurde ja piiratud kannatanu kassatsiooniõigust tsiviilhagi vaidlustamisega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus nr 1-16-4665/224, p 22 ja
3. oktoobri
4. a otsus nr 1-16-6137/262, p 8). Kolleegium peab vajalikuks senist seisukohta muuta. 10.

§ 344lg 2 kehtiv sõnastus ei räägi enam kannatanust, vaid tsiviilhagi esitajast.

Kannatanu võib, kuid ei pruugi kriminaalasjas tsiviilhagi esitada. Seega ei piira

§ 344lg 2 enam otsesõnu kannatanu kassatsiooniõigust.

See tähendab, et kannatanu puhul tuleb juhinduda eeskätt paragrahvi esimeses lõikes sätestatust. Eeltoodud järeldust ei väära asjaolu, et seaduseelnõu nr 574 (Riigikogu XIII koosseis) seletuskirjas on asjasse puutuvat muudatust peetud vaid tehniliseks (vt seletuskiri kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise juurde, lk 6). Ehkki seletuskiri võib aidata mõista seadusandja tahet ja seaduse eesmärki, mis on õiguse kohaldamisel oluline eriti juhul, mil seaduse tekst ei ole üheselt mõistetav, ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse allikaga (

§ 2

). Üksnes seletuskiri ei õigusta üldjuhul seadusesätte tõlgendamist lahknevalt selle sõnalisest tähendusest. Liiati ei ava seletuskirja napp märkus praegusel juhul kuigivõrd

§ 344lg 2 muudatuse mõtet kogu selle ulatuses.

Järelikult laiendab seadus varasemaga võrreldes kannatanu kassatsiooniõigust ja see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse vaidlustamiseni. Vastupidine seisukoht viiks seaduse lubamatu contra legem-tõlgenduseni. 11. Kassaatori argumendid seoses süüdistatavale mõistetud karistuse liigse leebuse ja mittevaralise kahju nõude rahuldamata jätmisega on kolleegiumi hinnangul põhjendamatud. Mõlemad kohtuastmed on oma seisukohti motiveerinud ja kolleegium ei tuvastanud, et seejuures oleks kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust või rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kannatanu esindaja kordab juba apellatsioonis esitatut, millele ringkonnakohus on igakülgselt vastanud. Sel põhjusel ei pea kolleegium

§ 363

lg 4 p 1 alusel vajalikuks maa- ja ringkonnakohtu seisukohti kõnealustes küsimustes korrata. Küll aga väärivad tähelepanu kassaatori väited kannatanult apellatsioonimenetluse kulude põhjendamatu väljamõistmise kohta. 12. Kannatanu esindaja tugineb menetluskulude väljamõistmist vaidlustades

§ 182lg-le 2.

Kolleegium on selgitanud, et

§-st 182 tuleb juhinduda kohtul, kes jätab tsiviilhagi rahuldamata 3

§-le 182 on asjakohatu. Apellatsioonimenetluse kulude jaotamisel tuli seega juhinduda

§-st

2. Nõustuda ei saa kassaatori tõlgendusega, mille kohaselt ei võimalda

§ 185lg 2 jätta apellatsioonimenetluse kulusid riigi õigusabi saanud isiku kanda.

Arusaam, et viidatud säte peab silmas üksnes isiku poolt juba kantud kulusid, ei ole selle sõnastusega kooskõlas.

§ 185

lg 2 näeb ette, et apellatsioonimenetluses maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega ei räägi säte mitte üksnes kantud menetluskuludest, vaid sellest, kelle kanda tekkinud kulud lõppastmes jäävad. Menetluskulu kandmine

§ 185

lg 2 mõttes võib tähendada nii seda, et isik ei saa nõuda juba tehtud kulutuste (nt valitud esindajale makstud tasu) hüvitamist, kui ka kohustust hüvitada riigile määratud esindaja tasu, mis tuleb riigil kanda riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-des 21–23 sätestatud korras.

1. Riigikohus on nentinud, et nii nagu süüdistataval, on ka kannatanul õigus eeldada, et kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes enda põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 42). Põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud tuleb kannatanul hüvitada sõltumata sellest, kas ta on endale esindaja valinud või on talle esindaja määratud riigi õigusabi korras. Vastupidine seisukoht viiks isikute alusetu ebavõrdse kohtlemiseni. Puudub mõistlik põhjus, miks põhjendamatust kaebusest tingitud kulud peaks kandma üksnes esindaja valinud kannatanu, samas kui kannatanu, kellele on antud riigi õigusabi, sellest tulenevaid kulusid kandma ei peaks.
4. Eelnevale vaatamata on ringkonnakohus eksinud, kui mõistis apellatsioonimenetluses kannatanule osutatud riigi õigusabi eest määratud tasu menetluskuluna temalt välja.

§ 41

lg 3 esimese lause järgi antakse kannatanule kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Harju Maakohtu

1. mai
2. a määrusega (vt kohtutoimik, kd I, tl 87) anti Y. E-le riigi õigusabi ilma hilisema kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1). Seega ei ole käesolevas kriminaalmenetluses alust kohustada Y. E-d hüvitama talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavat tasu ja riigi õigusabi kulusid (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. veebruari
4. a määrus asjas nr 3-2-1-152-12, p 23).
5. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 361

lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a otsuse osas, millega Y. E-lt mõisteti riigi kasuks välja 270 eurot riigi õigusabi korras määratud esindajale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Riigikohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab selle menetluskulu riigi kanda.
3. Kannatanu esindaja esitas taotluse määrata Y. E-le kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo Natalia Lausmaa tasu 240 eurot (sh käibemaks 40 eurot). Taotluse kohaselt kulus esindajal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ja kassatsiooni koostamiseks kokku neli tundi. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
4. juuli
5. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ 4

§ 41lg-st 3 ja RÕS § 8 p-st 1 jääb see menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Eriarvamus: 1-18-3901/98 5