KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-18-13016 Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2019, Tallinn Tallinna kohtutäitur Kaire P

§ 1772

lg 1 p 2 alusel võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr EV363603, välja antud 14.05.2018) kehtivuse tähtajatult, keelas maakohus võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise ja jättis menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus viitas TsMS § 475 lg 1 p 17, § 477 lg 1, 5 ja 7, § 172 lg 1,

§ 1773lg 1 p 1, § 1772 lg 1, 2, § 1771 lg 1, § 1775, LS § 127.

Vaidlust ei ole, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasjad nr 052/2017/429, 052/2017/50, 029/2012/2729, 029/2011/452, 029/2010/1 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnevus oli kohtusse pöördumise seisuga ligikaudu 25 000 eurot ning on menetluse ajal veelgi suurenenud. Sissenõudja esitas 17.07.2018 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule. Kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud. Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist kohtutäituri avalduse ega sissenõudja seadusliku esindaja poolt ärakuulamisel antud selgituste kohaselt ühtegi

§ 1771lg 1 sätestatud tingimust.

Tõendamata on võlgniku väide, et võlgnik töötab autojuhina. Võlgnik on kohtule esitanud tõendi, millega O OÜ juhatuse liige kinnitab, et võlgnik töötab äriühingus autojuhi ametikohal. Kohtutäitur on maakohtule edastanud väljavõtte töötamise registrist, millest nähtuvalt on äriühing võlgnikuga töösuhte lõpetanud 06.02.2019. Võlgniku ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema majanduslik olukord võrreldes elatise väljamõistmise ajaga on muutnud või et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa püsiva töökaotuse. Võlgnikul on võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust laste ees. Juhtimisõiguse puudumine võib kitsendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Võlgnik ei ole tõendanud, et töötab käesoleval ajal autojuhina. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõistliku aja jooksul meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada enam kui 25 000 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel; et tal on tervislikud põhjused, miks ta ei saa tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. Vastupidi – kohtule ei tundu eluliselt usutav, et tööealine kohtule teadaolevalt terviseprobleemideta mees ei suuda leida endale mitte mingit tööd ega sissetulekut. 3

mõttes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus laste elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud sissenõudja kanda. Võlgnik kordas varem esitatud seisukohti ja märkis, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine on talle suureks piiranguks lastele elatise maksmise võimaluste saamiseks. Võlgnik kinnitab, et ta saab sissetulekut autojuhina töötades. Võlgnik esitab autojuhina töötamise kohta tõendi. Võlgnik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks. Juhtimisõiguse peatamine ei aita elatise võla tasumisele kaasa, vaid halvendab võlgniku olukorda ning piirab elatise võla tasumise võimalusi. Juhtimisõiguse peatamine kahjustab ja halvendab ka võlgniku ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnikul oleks võimalik leida tööd, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust, kuid tegemist on aega nõudva protsessiga, mis halvendab võlgniku olukorda. Kui võlgnik leiaks uue töö, siis ei saa tegemist olla kõrge töötasuga töökohaga, mistõttu peab võlgnik kulutama tööle palju rohkem aega kui kulutab praegu. See omakorda tähendab, et võla tasumiseks ja ülalpeetavate ülalpidamiseks, samuti enda ja abikaasa ülalpidamiseks peab võlgnik töötama kahes töökohas ning tegema hulgaliselt ületunde või kõige tõenäolisemalt ei suudagi teenida piisaval määral oma ülalpeetavate toimetulekuks. Kui mootorsõiduki juhtumisõigust ei peatata, siis saaks võlgnik teenida vajaliku raha kiiremini, samas ohustamata enda, oma abikaasa ja ülalpeetavate toimetulekut. Menetluse edasine käik
2. Kohtutäitur teatas vastuses määruskaebusele, et jääb oma varasemalt esitatud seisukoha juurde.
3. Sissenõudja teatas vastuses määruskaebusele, et võlgniku võlgnevus on suur ja seda tuleb hakata tasuma.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
5. Tallinna Ringkonnakohus määras võlgnikule 02.10.2019 kirjas tähtaja andmete esitamiseks. Ühtlasi tegi ringkonnakohus ettepaneku esitada autojuhina töötamise kohta kohtule tööandja tõend ja selgitada, kas, millal ja kui palju on võlgnik elatisnõude täitmiseks tasunud alates 05.03.
6. Ringkonnakohus tegi ettepaneku esitada nimetatu kohta konto filtreeritud väljavõte. 4

§ 1772lg 1 kohaldamise eelduseks.

Kohtumäärusest ei nähtu selgelt ka seda, milline on võlgniku lastele antava ülalpidamise kohustuse suurus ühes kuus. Üldsõnalised järeldused (suure) võla olemasolu ja maksmise korrapäratuse kohta ei asenda faktiliste asjaolude tuvastamist. Faktilisi asjaolusid teadmata ei ole võimalik mh otsustada elatise maksmise korrapäratuse üle. Ringkonnakohus kõrvaldab need menetluslikud minetused, kontrollides, kas

§ 1772lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud.

1. Täitedokumendiks vaidlusalustes täiteasjades on Harju Maakohtu 20.11.2006 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-6296, mille resolutsioon on järgmine (tl 10):
2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3. Mõista XX`lt välja elatis YY kasuks alaealiste laste TT (sünd XX.XX.XXXX) ja CC (sünd XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks 3000 (kolm tuhat) krooni kuus, s.o 1500 krooni mõlema lapse kohta, alates elatisehagi kohtule esitamisest 23.03.
4. a, kuni TT (sünd XX.XX.XXXX) täisealiseks saamiseni 01.12.
5. a ja sealt alates elatis 1500 krooni kuus kuni CC (sünd XX.XX.XXXX a) täisealiseks saamiseni 26.12.
6. a. 14.
7. Täitemenetluse seadustiku peatükis 81 sätestatud korras õiguste piiramine on võimalik üksnes täiteasjas, milles on sundtäitmisele esitatud elatise maksmise nõuded, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks. Täiteasjades nr 052/2017/50, 029/2012/2729, 029/2011/452, 029/2010/1 on täitmisel olevateks nõueteks elatise võlgnevused kindlate perioodide jooksul, mitte igakuine elatise maksmise nõue. Seetõttu ei ole eelnimetatud täiteasjadele tuginedes võimalik võlgniku õiguste piiramine. 14.
8. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (803 SE) on

81. peatüki kohta märgitud järgmist. Võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtud teo eest (elatise tasumata jätmise eest). Nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Sellepärast ei seata hoiatuses tingimust, et võlgnik peab tasuma kogu elatise võlgnevuse, et vältida edasist kohtumenetlust. Võlgniku õiguste piiramise kui meetme eesmärgiks on tagada lapsele igakuine elatis, mitte kogunenud võlgnevuse sisse nõudmine. Eelnõu koostamisel on võlgniku õiguste peatamise ja õiguste keelamise regulatsiooni luues võetud eesmärgiks kaitsta selle meetmega last sellises eas (või perioodil), mil ta ei ole eelduslikult võimeline ise endale sissetulekut teenima. Kui 5

§ 1772

lg 1 järgi kohtutäituri avalduse alusel määrusega tähtajatult peatada

§ 1772

lg 1 punktides 1 – 5 nimetatud võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse juhul, kui - võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal (täiteasjas nr 052/2017/429) ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt (igakuiselt sissenõutavaks muutuvat) elatist; - kohtutäituril ei ole õnnestunud elatist sisse nõuda võlgniku vara arvelt; - sissenõudja on võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamisega nõus; võlgnikku on eelnevalt

§-s 1771 sätestatud korras hoiatatud. Kohtutäitur teatas ringkonnakohtule, et alates 05.03.2017 on võlgnik võlga tasunud järgmiselt: 05.11.2018 79,53 eurot, 19.11.2018 63,16 eurot, 21.12.2018 200 eurot, 23.01.2019 150 eurot (tl 81, 111). Kohtutäitur on märkinud, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata (tl 2 pöördel). Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile avalduse võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks (tl 27). Kohtutäitur on võlgnikku 20.07.2018 hoiatuses

§-s 1771 sätestatud korras hoiatanud (tl 28, 29). Võlgniku poolt teostatud maksete asjaoludest nähtub, et võlgnik ei ole täitemenetluse ajal täiteasjas nr 052/2017/429 korrapäraselt elatist maksnud. Enne kohtutäituri poolt tehtud hoiatust ei olnud võlgniku poolt ühtegi makset elatise katteks laekunud. Eeltoodust tulenevalt olid täidetud

§-s 1772 lg 1 sätestatud eeldused. 15.

§ 1773

lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku

§ 1772

lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust.

§ 1771

lg 1 sätestab, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. 6

§ 1773lg 1 eeldused kohtule avalduse esitamiseks.

16.

§ 1774

lõike 2 kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt

§ 1773

lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik oli täitedokumendist tulenevalt kohustatud sissenõudjale kuni 01.12.2018 igakuiselt tasuma 191,74 euro (üks lastest sai täisealiseks 01.12.2018). Alates 02.12.2018 kuni 26.12.2020 on võlgnik täitedokumendist tulenevalt kohustatud sissenõudjale igakuiselt tasuma 95,87 eurot (tl 10). Võlgnik on täitemenetluse ajal võlga tasunud järgmiselt: 05.11.2018 79,53 eurot, 19.11.2018 63,16 eurot, 21.12.2018 200 eurot, 23.01.2019 150 eurot (tl 81, 111). Võlgnik ei ole asunud igakuselt elatisnõuet täitma, samuti ei ole võlgnik sõlminud sissenõudjaga elatise tasumise maksegraafikut. Eeltoodust tulenevalt ei esine

§ 1774lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud õiguste piiramist välistavaid asjaolusid.

17.

§ 1774

lg 2 p-s 3 on sätestatud, et kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt

§ 1773

lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohus ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma. Nii ei oleks täidetud meetme eesmärk - aidata väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (RKTKm nr 2-16-14071, p 18.3). Võlgnik on selgitanud, et tal on juhtimisõigust vaja töötamiseks. Võlgnik on esitanud ringkonnakohtule tõendi, millest nähtub, et P OÜ tagab võlgnikule alates 01.11.2019 töökoha autojuhina töölepingu alusel (tl 118). Võlgnikul on lisaks kaks alaealist last. Juhtimisõiguse peatamine ei aita võlgniku arvates kaasa elatise tasumisele, vaid halvendab võlgniku olukorda ning piirab elatise tasumist. Võlgnik tõi välja, et juhtimisõiguseta töö leidmine on aeganõudev protsess ja tegemist ei saa olla kõrge töötasuga tööga. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik on autojuhina töötanud erinevate tööandjate juures (tl 66, 93). Võlgnik viibis vahi all, kuid vabastati 28.10.2019 (kriminaalasi nr 1-19-3995). Ringkonnakohus leiab, et võlgnik vajab tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust ning juhtimisõigusest ilma jäämine takistab oluliselt nii võlgniku enda kui tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohtu hinnangul ei aitaks võlgnikult juhtimisõiguse äravõtmine saavutada

§-ga 1774 taotletavat tulemust, milleks on isiku õiguste piiramine eesmärgiga mõjutada teda elatist tasuma sissenõudja nõutud suuruses. Kohtutäituri taotletud abinõu ei saa olla karistusliku 7