Obsah (10)

§ 113§ 3§ 619§ 195§ 6§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 16.01.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-16-11889 XXX hagi aktsiaselts TALLINNA SADAM vastu hüvitise ja viivise nõudes Hagihind

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni ja viivis põhinõudelt (2 000 eurot)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Menetluskulud jätta aktsiaselts TALLINNA SADAM kanda.
2. Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 6 462,40 eurot.
3. Välja mõista aktsiaseltsilt TALLINNA SADAM XXX kasuks menetluskulu summas 6 462,40 eurot.
4. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb aktisaseltsil TALLINNA SADAM tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue XXX oli aktsiaselts Tallinna Sadam juhatuse liige alates 01.03.
5. 08.11.2014 sõlmisid XXX ja aktsiaselts Tallinna Sadam teenistuslepingu. Lepingu p-st 1 tulenevalt on lepingu objektiks poolte õigused ja kohustused, mis on seotud teenistuja, s.o. XXX, poolt juhatuse liikme kohustuste täitmisega. 26.08.2015 esitas hageja aktsiaseltsile Tallinna Sadam avalduse lepingu lõpetamiseks alates 26.08 2015, mis vormistati aktsiaseltsi Tallinna Sadam nõukogu 26.08.2015 otsusega. Juhatuse liikme teenistuslepingu p 6.
6. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale konkurentsikeelu kohustuse järgimise eest 12 kalendrikuu jooksul alates lepingu lõppemisest kokku 24 000 eurot (s.o. 2 000 eurot kuus). Hageja ei ole kostjale lepingus viidatud perioodil konkurentsi osutanud. Kostja on jätnud hagejale teenistuslepingu p-s 6.
7. ettenähtud hüvitise tasumata. Kostja peab hagejale tasuma viivist rahalise kohustusega täitmise viivitamise eest seaduses sätestatud suurususes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 22 779,76 eurot, mis koosneb hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevusest summas 22 000 eurot ja hagiavalduse esitamise hetkeks (s.o. 05.08.2016) sissenõutavaks muutunud viivisest summas 779,76 eurot; kohustada kostjat tasuma
8. augustiks 2016 põhinõudest 2 000 eurot; mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis

§ 113

ja 94 alusel (hagiavalduse esitamise hetkel 8 % aastas) summa 22 000 eurot tasumisega viivitamise eest alates hagi esitamisest kuni hagiavalduses nõutud summa täieliku tasumiseni; mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis

§ 113

ja 94 alusel summa 2 000 eurot tasumisega viivitamise eest alates 27.08.2016 kuni hagiavalduses nõutud summa täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukohad 26.08.2015 pidas Kaitsepolitseiamet hageja kinni, kahtlustades teda suures ulatuses altkäemaksu võtmises AS Tallinna Sadam juhatuse liikmena mitme aasta jooksul ning rahapesus. Samal päeval esitas hageja kostja nõukogule avalduse palvega vabastada ta aktsiaselts Tallinna Sadam juhatuse liikme ametikohalt alates 26.08.

1. 27.08.2015 toimus aktsiaselts Tallinna Sadama nõukogu koosolek, kus nõukogu otsustas rahuldada esitatud tagasiastumisavaldus ning kutsuda XXX tagasi juhatusest ning lugeda XXX teenistussuhted ja juhatuse liikme volitused lõppenuks 26.08.
2. Arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ning põhjust, ei ole poolte vahel alates 26.08.2016 ühtegi kehtivat kokkulepet, mistõttu puudub kostjal igasugune kohustus maksta hagejale hagis nõutud hüvitust. Ka olukorras, kus poolte vahel oleks veel mingisuguseid kehtivaid 2 kokkuleppeid, mida aga ei ole, tuleks hageja nõue jätta rahuldamata vastuolu tõttu konkurentsikeelu kohustuse eesmärgi ning hea usu põhimõttega. Kuivõrd hagejal puudub õigus hüvitise saamiseks, tuleb hagiavalduses esitatud viivisenõue jätta seetõttu rahuldamata. Kostjalt oleks viivise väljamõistmine vastuolus ka hea usu põhimõttega. Hageja nõuet viivise saamiseks alates 27.09.2015 saa pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et hageja oli aktsiaselts Tallinna Sadam juhatuse liige alates 01.03.2004 (I kd t.l. 12-19). Vaidlust ei ole, et 08.11.2014 sõlmisid hageja ja kostja teenistuslepingu juhatuse liikme kohustuste täitmiseks (I kd t.l. 20-23). Pooled ei vaidle, et 26.08.2015 pidas Kaitsepolitseiamet hageja kinni, kahtlustades hagejat suures ulatuses altkäemaksu võtmises aktsiaselts Tallinna Sadam juhatuse liikmena mitme aasta jooksul ning rahapesus (I kd t.l. 66-67) ning hageja esitas 26.08.2015 Tallinna Sadamale avalduse palvega vabastada hageja juhatuse liikme ametikohalt alates 26.08.2015 (I kd t.l. 68). Vaidlust ei ole, et 27.08.2015 toimus aktsiaselts Tallinna Sadama nõukogu koosolek, kus otsustati rahuldada hageja esitatud tagasiastumisavaldus ning kutsuda XXX tagasi aktsiaseltsi juhatusest ning lugeda XXX teenistussuhted ja juhatuse liikme volitused lõppenuks 26.08.2015 (I kd t.l. 69-74). Tuvastatud on, et registrikanne hageja volituste lõppemise kohta on tehtud 14.09.2015 (I kd t.l. 12-19). Pooled ei vaidle, et 28.08.2015 otsustas Harju Maakohus võtta hageja kuni kuueks kuuks vahi alla ning hageja vabanes vahi alt 05.01.2016 kui asendati tõkend vahistamine tõkendiga elektrooniline valve ja alates 11.04.2016 on hagejale kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld. Vaidlust ei ole, et 25.04.2016.a esitas hageja kostjale avalduse nõudes teenistuslepingu p 6.
3. alusel konkurentsikeelu kohustusest tuleneva hüvitise maksmist, millest kostja keeldus (I kd t.l. 24-28). Võlaõigusseaduse (

) § 2 lg 1 sätestab, et võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 3

p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 619

järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooled vaidlevad selle üle, kas 08.11.2014 teenistuslepingu ütles üles hageja või kostja, kuid pooled ei vaidle selle üle, et teenistusleping on lõppenud 26.08.2015. Hageja arvates ütles tema teenistuslepingu üles 26.08.2015 avaldusega, milles palus end tagasi kutsuda kostja juhatusest. Kostja leiab, et tema lõpetas aktsiaselts Tallinna Sadam nõukogu 27.08.2015 otsusega teenistuslepingu seoses hageja kinnipidamisega ja hagejale kahtlustuse esitamisega Kaitsepolitseiameti poolt. Äriseadustiku (ÄS) § 309 lg 5 sätestab, et juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest nõukogule. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.

§ 195

lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. 3 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kuna juhatuse liikmel on sõltumata põhjusest õigus juhatuse liikme kohalt tagasi astuda, milleks hageja ka 26.08.2015 avaldusega soovi avaldas ja vaidlust ei ole, et kostja nõukogu on 27.08.2015 hageja avalduse rahuldanud, siis on kohtu arvates põhjendatud arvata, et hageja sooviks oli 26.08.2015 avalduses juhatuse liikme kohalt tagasi astumiseks alates 26.08.2015 lõpetada ka s.o. üles öelda teenistusleping ning selliselt on kohtu arvates hageja avaldust mõistnud ka kostja 27.08.2015 nõukogu, kes rahuldades hageja esitatud tagasiastumisavaldus pidanud vajalikuks selgesõnaliselt märkida nõukogu otsuses, et XXX kutsutakse tagasi aktsiaseltsi juhatusest ning XXX teenistussuhted ja juhatuse liikme volitused loetakse lõppenuks, kusjuures teenistussuhted ja juhatuse liikme volitused loetakse nõukogu otsuse alusel lõppenuks just XXX avalduses märgitud kuupäevast so 26.08.2015, mitte nõukogu otsuse tegemise päevast, milliseks oli 27.08.

1. Kohtu arvates ei võimalda 27.08.2015 nõukogu otsuse sõnastus järeldada mõistlikul kõrvalseisjal, et rahuldades küll XXX juhatuse liikme tagasiastumise avaldus ei arvanud kostja nõukogu, et XXXl pole soovi lõpetada teenistuslepingut või nagu oleks kostja nõukogu ise soovinud üles öelda pooltevahelise teenistuslepingut tagantjärgi 26.08.2015 ja esitanud sellekohase tahteavalduse nõukogu 27.08.2015 otsuses. Asjaolu, et aktsiaselts Tallinna Sadam oleks võinud teenistuslepingu lepingu p.
2. järgi etteteatamisetähtaega järgimata üles öelda, aga juhatuse liikme jaoks oli teenistuslepingu p-s 6.
3. kokku lepitud ühekuuline etteteatamisetähtaeg, ei luba kohtul arvata, et pooled ei oleks saanud seda kokkuleppel muuta, mida mõistliku kõrvalseisjana on kohtu arvates pooled käesoleval juhul teinudki. Ka ei ole võimalik järeldada nõukogu 27.08.2015 otsusest, et oleks soovitud üles öelda mitte ainult teenistusleping nagu väidab kostja, vaid üles on öeldud eraldi ka pooltevahelise teenistuslepingu p 6.5., mis reguleerib poolte vahelisi kohustusi peale lepingu lõpetamist, mille järgi on ette nähtud juhatuse liikmele konkurentsikeelu kohustuse täitmise ja selle eest hüvitise tasumise kokkulepe. Kohus möönab, et kostja väide on veenev, et kostja huvi oli hagejaga, kes oli kinni peetud kahtlustatavana altkäemaksu võtmises ja rahapesus aktsiaseltsi huve kahjustavates kuritegudes, lõpetada teenistusleping ja et kostja poleks soovinud ka konkurentsikeelu kokkulepe kehtivust, kuid kohus ei nõustu kostjaga, et vaid kostja huvist või soovist lõpetada hagejaga kõik suhted saaks järeldada poolte vahel 08.11.
4. teenistuslepingus p-s 6.
5. peale teenistuslepingu lõppemist võetud konkurentsikeelu kohustuse täitmise kokkuleppe ülesütlemist. Ka pelgalt asjaolust, et Kaitsepolitseiameti ja Riigiprokuratuuri etteheidete tõttu hagejale korduvas altkäemaksu võtmises ja rahapesus, võivad olla kahjustatud kostja huvid, ei saa järeldada kostjapoolsest teenistuslepingu ülesütlemist. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja oma väiteid, et kostja ütles üles pooltevahelise 08.11.2014 teenistuslepingu või, et kostja ütles üles 08.11.2014 teenistuslepingu p 6.5., tõendanud. Tuvastatud on, et teenistuslepingu p-s 6.
6. leppisid pooled kokku, et XXX kui teenistuja kohustub 12 kuu jooksul lepingu lõppemisest mitte sõlmima töötaja, teenistuja, konsultandi või füüsilisest isikust ettevõtjana kas tasulisi või tasuta töö-, teenistus-, töövõtu- või muid tsiviilõiguslikke lepinguid töötamiseks mistahes äriühingutes, kui selliste äriühingute tegevusaladeks on sadamate haldamise ja sadamateenuste (va stividoriteenused, tegutsemine kauba operaatorina) osutamine mistahes Skandinaavia, Baltikumi või Venemaa sadamas ega osalema 12 kuu jooksul lepingu lõppemisest selliste äriühingute juhtimises või sõlmima lepinguid koostöö tegemiseks selliste äriühingutega, millise konkurentsikeelu kohustuse täitmise eest maksab aktsiaselts Tallinna Sadam teenistujale 12 kuu jooksul lepingu lõppemisest igakuiselt hüvitist 25 % ulatuses tasust. Kuna teenistuslepingu p 3.
7. kohaselt kohustus aktsiaselts Tallinna Sadam maksma juhatuse liikmele XXXle igakuist tasu summas 8 000 eurot, siis pooled ei vaidle, et aktsiaseltsil Tallinna Sadam oleks olnud kohustus tasuda teenistuslepingu p 6.
8. alusel konkurentsikeelu kohustuse järgimise eest 12 kuu jooksul arvates lepingu lõppemisest tasu 2 000 eurot kuus. 4 Kostja leiab, et ta ei pea maksma hagejale hüvitist teenistuslepingu p. 6.
9. alusel, sest teenistuslepingu p 7.
10. kohaselt, kui aktsiaselts lõpetab lepingu seadusest, põhikirjast või lepingust tulenevate kohustuste tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumisega teenistuja poolt seltsile, seltsi aktsionärile või seltsi võlausaldajale kahju tekitamise tõttu, ei pea aktsiaselts teenistujale maksma mingit hüvitist. Tuvastatud on, et lepingu p-s 7.
11. on pooled leppinud kokku selles, et juhul kui aktsiaselts Tallinna Sadam lõpetab hagejaga sõlmitud lepingu mõjuva põhjuseta, on aktsiaseltsil kohustus maksta teenistujale hüvitust 3 kuu tasu ulatuses. Mõjuvaks põhjuseks loetakse käesoleva lepingu tähenduses seadusest, põhikirjast või lepingust tulenevate kohustuste tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumisega teenistuja poolt seltsile, seltsi aktsionärile või seltsi võlausaldajale kahju tekitamist. Seega lepingu p 7.
12. teine lause loetleb, mis on mõjuvaks põhjuseks teenistuslepingu kohaselt lepingu lõpetamisel ning samadel mõjuvatel põhjustel lepingu lõpetamisel lepitakse p-s 7.
13. kokku, et aktsiaselts Tallinna Sadam ei pea maksma hüvitust. Seega lepingu tingimuste p 7.
14. ja 7.
15. koosmõjust nähtub, et juhul kui aktsiaselts lõpetab lepingu mõjuval põhjusel, millised on nimetatud p-s 7.
16. teises lauses ei pea aktsiaselts p 7.
17. järgi tasuma kolme kuu tasu ulatuses hüvitust. Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et teenistusleping on lõpetatud hageja tahteavalduse alusel, siis kohus nõustub hagejaga, et teenistuslepingu p 7.
18. pooltevahelisele suhtele ei kohaldu, sest p 7.
19. reguleerib hüvitise maksmata jätmise juhul kui teenistusleping lõpetatakse aktsiaseltsi poolt. Mõistlik on ka arvata, et teenistuslepingu p-s 7.
20. peetakse silmas hüvitise maksmist vaid teenistuslepingu p 7.
21. osas, mistõttu p-s 7.
22. viidatud tingimus ei hõlma lepingu p-s 6.
23. sätestatud hüvitise maksmist. Vastastikuste kohustuste täitmisel ei ole võimalik tõlgendada lepingut nii, et hüvitise kohustuse tasumata jätmine võiks tulla lepingu p-st 7.2., aga konkurentsikeelu kohustuse täitmise lõpetamine toimuks iseenesest mõeldavalt. Nii teenistuslepingu ülesehituse struktuurist tulenevalt, kus punktis 7 on reguleeritud eraldi hüvitise maksmise peatükk kui peatükist 6 lepingu lõppemisest, kus p-s 6.5 on eraldi reguleeritud konkurentsikeelu kohustuse täitmine ja selle eest ette nähtud hüvitise maksmine kui punkti 6.
24. sõnastusest ei ole mõistlik arvata, et poolte tahe lepingu sõlmimisel oleks olnud selline, et kui isik, kellega lõpetatakse leping tema lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu võiks igal juhul asuda konkurendi juures teenistusse, mis välistaks ka konkurentsikeelu kohustuse eest hüvitise maksmise, sest vastasel juhul oleks ka see selliselt otsesõnu lepingusse kirja pandud. Pooled on ühel meelel, et konkurentsipiirang on kokkulepe, et vältida äriühingu ja endise juhatuse liikme omavahelist võistlemist majanduslikes turusuhetes ning ennetada sellest tulenevat kahju äriühingule ning konkurentsikeelu kohustuse täitmise eest on hüvitis juhatuse liikmele ette nähtud põhjusel, et konkurentsikeeld riivab juhatuse liikme põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ennast vabalt teostada ja valida tegevusala. Kostja on aga arvamusel, et konkurentsikeelu eest hüvitise maksmine hagejale, keda kahtlustatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus ja kel vahistamise tõttu puudus kostja arvamusel reaalne võimalus konkurentsipiirangut täita oleks vastuolus konkurentsikeelu kohustuse eesmärgi ja sisuga ning on hea usu põhimõtte vastane, sest hageja on oma tegudega tekitanud olukorra, kus igasugune eluliselt usutav lepingujärgne konkureerimine kostjaga on välistatud ning vajadus konkurentsipiirangu kokkuleppeks puudub.

§ 6

lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

§ 6

lg 2 järgi võlasuhetele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus leiab, et kostja arvamus, et hageja võimalike teenimisvõimaluste piiramine 26.08.201605.01.2016, mis oli seotud hageja vahistamisega, või kostja veendumus, et ükski teine kostjaga samas valdkonnas tegutsev tööandja ei soovi hagejat enda teenistusse, mistõttu kostja ei 5 pea konkurentsikeelu kohustuses täitmisest tulenevalt hüvitist maksma, ei tulene pooltevahelisest kokkuleppest. Kostja väidetel, et hagejal ei oleks olnud võimalustki või ta ei oleks saanud seoses hageja viibimisega kinnipidamisasutuses konkurentsikeeldu rikkuda, ei ole tähtsust, sest teenistuslepingu kohaselt ei võinudki hageja seda teha. Seega ei pea hageja ka tõendama, et juhul kui ta oleks soovinud, siis ta oleks võinud ka konkurentsikeeldu rikkuda. Kuna hagejal oli eelnevalt sõlmitud lepingu alusel keelatud 12 kuu jooksul peale lepingu lõppemist sõlmida teatud lepinguid, millised olid nimetatud teenistuslepingu p.-s 6.5., siis ei oma tähtsust mis põhjusel hageja neid lepinguid ei sõlminud või kas hagejal oleks olnud reaalne võimalus selliseid lepinguid sõlmida, sest pooled ei ole konkurentsipiirangus kokku leppinud selliselt, et konkurentsikeelu kohustuse täitmise eest tasutaks juhul kui hagejal oleks olnud reaalne võimalus konkurentsikeelu kohustuse täitmist rikkuda. Lähtudes eeltoodust ei luba kostja esile toodud asjaolud kohtul arvata, et 08.11.204 kokkulepitud konkurentsi kohustuse täitmise kokkulepe oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna vaidlust ei ole, et hageja ei ole sõlminud mitte ühtegi lepingut, mida ta teenistuslepingu p.6.

1. alusel ei oleks tohtinud teha, siis loeb kohus tuvastatuks, et hageja ei ole rikkunud konkurentsikeelu kokkulepet, mistõttu on kostjal kohustus maksta selle eest ka kokkulepitud hüvitist. Kostja arvates ei ole hageja oma nõuet esitanud mõistliku aja jooksul, millega on rikkunud hea usu põhimõtet ja hageja nõue tuleb lugeda lõppenuks. TsÜS § 142 lg 1 järgi on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et 27.08.2015 kostja nõukogu otsusest ei saa tuletada kostja tahet lõpetada poolevaheline teenistuslepingu punkti 6.
2. konkurentsipiirangu kokkulepet, mistõttu kostja järeldus, et hageja jättes hüvitise nõude esitamata lõi kostja jaoks mulje, et hageja on selliselt tõlgendanud kostja nõukogu otsust ja hageja seetõttu ei nõua ka hüvitise tasumist, ei ole veenev. Asjaolu, et kostja võis arvata, et hageja ei nõua kostjalt teenistuslepingu p 6.
3. alusel hüvitist, ei muuda lepingust tuleneva nõude esitamist hea usu põhimõtte vastaseks. Ainuüksi nõude järgmisel päeval või järgmisel kuul või kaheksa kuud hiljem esitamata jätmine nõude sissenõutavaks muutumisest ei saa kohtu arvates mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt panna kedagi arvama, et sellist nõuet kunagi ei esitatagi. Veenev on hageja väide, et kostja võttes endale konkurentsikeelu kokkuleppest tuleneva kohustuse igakuiselt ühe aasta jooksul tasuda hüvitist, pidi eelkõige ise seda kohust täitma, mitte ootama hea usu põhimõttest tulenevalt hageja vastavat nõuet. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaheksa kuud hiljem hüvitise nõude esitamine, kui nõude esitamiseks on seaduses sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg ei ole kohtu arvates teineteise suhtes heas usus käituvate isikute jaoks ebamõistlikult pikk aeg. Kohtu arvates puudub alus arvata, et juhul kui hageja oleks oma nõude varem esitanud, siis võiks arvata, et kostja oleks hagejale hüvitist tasunud. Kuna hageja on konkurentsipiirangust tuleneva hüvitise nõude esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, siis ei ole põhistatud kostja väide, et hageja oleks oma nõude esitamisel käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et hageja ei ole oma nõuet esitanud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse tekkimist, sest hageja on esitanud oma nõude seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

§ 8lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Tulenevalt

§ 76

lgst 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 järgi kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse 6 täitmist.

§ 108

lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole täitnud teenistuslepingu p-s 6.5. kokkulepitud kohustust, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud kogu 12 kuu hüvitis s.o. 24 000 eurot.

§ 101

lg 1 p 6 ning

113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja leiab, et temalt viivise väljamõistmine oleks hea usu põhimõtte vastane. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei ole käitunud oma hüvitise nõude esitamisel hea usu põhimõtte vastaselt, siis ei ole ka tõendatud kostja väide, et viivise nõue on hea usu põhimõtte vastane, sest kohtus ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks loonud kostja jaoks mulje, et tema ei kavatse nõuda konkurentsipiirangu eest kostjalt hüvitist või nagu hageja ei kavatsekski seda teha hagi aegumise tähtaja jooksul. Kuna kosjal on kohustus tasuda hagejale teenistuslepingu p 6.5. alusel 24 000 eurot, siis on põhjendatud ka hageja viivise nõue, ning 22 000 euro tasumisega viivitamise eest seisuga 05.08.2016 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 779,76 eurot, millist viivise arvestust kostja vaidlustanud ei ole ja edasi viivis põhinõudelt 22 000 eurot

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni ja viivis põhinõudelt 2 000 eurot

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Käesoleva asja lahendamisel ei ole tähtust kas kostjal võib teoreetiliselt olla kahju nõue hageja vastu, mistõttu kohus ei hinda Grant Thornton Baltic OÜ poolt koostatud hinnangut (I kd t.l. 161173). Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, kus on märkinud, et hagejal on tekkinud menetluskulu 9 157,20 eurot, mis koosneb riigilõivust 900 eurot ja kulust õigusabile 8 257,20 eurot. Hageja palub märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ts

MS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule.. Hagi hind on 26 699,76 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 1 000 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldustest (I kd t.l. 29, 37) on hagi esitamisel hageja tasunud riigilõivu 1 000 7 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulu tasutud riigilõivu näol 1 000 eurot, millise kulu võtab kohus arvesse tsiviilasja materjalide alusel. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindajate poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirjade kohaselt järgmised: Toiming Aeg 30.06.2016 XXX ja Tallinna Sadama vahelise juhatuse liikme lepingu ja 1 h 10 m konkurentsitasukeelu tasunõude analüüs ja seisukoha kujundamine konkurentsikeelu eest tasunõude esitamise osas (B. Oltjer) 05.07.2016 Hagiavalduse koostamine (B. Oltjer) 1 h 45 m 25.07.2016 Hagiavalduse koostamine (B. Oltjer) 6 h 50 m 26.07.2016 Hagiavalduse koostamine (B. Oltjer) 3 h 51 m 27.07.2016 Hagiavalduse täiendamine, viivise arvestuse koostamine (B. 2 h 48 m Oltjer) 05.08.2016 Hagiavalduse viimistlemine ja kohtule esitamine (B. Oltjer) 50 m 14.09.2016 Kostja vastusega tutvumine ja seisukohtade analüüs kohtule 39 m vastuse koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks (A.Pilv) 20.09.2016 Kostja vastuse analüüs, hageja seisukoha koostamine (B. Oltjer) 3 h 21.09.2016 Hageja seisukoha koostamine (B. Oltjer) 3h 22.09.2016 Hageja seisukoha koostamine (B. Oltjer) 1 h 05 m 27.09.2016 Hageja seisukoha koostamine (B. Oltjer) 4 h 07 m 24.11.2016 Nõupidamine kliendiga advokaat B. Oltjeriga vastuse 35 m koostamiseks kostja seisukohale (A. Pilv) 25.11.2016 Kliendi poolt saadetud asjatundja arvamusega tutvumine (A. 20 m Pilv) 06.12.2016 Taotluse koostamine kohtule menetluse kinniseks kuulutamiseks 30 m (A. Pilv) 07.12.2016 hageja kohtukõne teeside täiendamine ja taotluse koostamine 2 h 19 m menetluse kinniseks kuulutamiseks (A. Pilv) 07.12.2016 Kohtuistungiks ettevalmistumine (A. Pilv) 1 h 10 m 08.12.2016 Kliendi esindamine kohtuistungil (A. Pilv) 1h 23.11.2016 Tutvumine kostja 28.10.2016 seisukohaga ja õigusliku positsiooni 45 m kujundamine(B. Oltjer) 24.11.2016 Hageja kohtukõne teeside koostamine (B. Oltjer) 1 h 47 m 24.11.2016 Kohtumine kliendiga (B. Oltjer) 35 m 30.11.2016 Hageja kohtukõne teeside koostamine (B. Oltjer) 4 h 34 m 01.12.2016 Hageja kohtukõne teeside koostamine (B. Oltjer) 2 h 49 m 01.12.2016 Taotluse koostamine täiendava tõendi võtmiseks asja materjalide 45 m juurde (B. Oltjer) 05.12.2016 Vastuskirja koostamine kostja pöördumisele (B. Oltjer) 10 m 07.12.2016 Kohtuistungiks ettevalmistumine (B. Oltjer) 1 h 45 m 08.12.2016 Kliendi esindamine kohtuistungil (B. Oltjer) 1h KOKKU 49 h 09 m 8 Kohtu arvates ei ole kostja menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu seose kostja 12.09.2016 vastusele seisukoha koostamisega kokku 11 tundi 51 minutit põhjendatud. Kohtu arvates ei ole põhjendatud, et hageja on kostja vastuse analüüsimiseks ja seisukohtade kujundamiseks kulutanud rohkem aega kui 6 tundi 51 minutit. Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu seoses 08.12.2016 kohtuistungiks ettevalmistamisega ei ole samuti põhjendatud. Kostja on välja toonud, et tema esindaja Britta Oltjer on kohtuistungiks ette valmistanud ja kohtuteese koostanud kokku 8 tundi ja 55 minutit, hageja esindaja Aivar Pilv on aga kohtukõne teese täiendanud 2 tundi 19 minutit (s.h. koostanud taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks) ning omakorda kohtuistungiks ettevalmistunud 1 tund ja 10 minutit. Kohtu arvates ei saa pidada mõistlikuks ja põhjendatuks, et kostja esindaja Britta Oltjer oleks kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja teeside koostamiseks seniste menetlusdokumentide alusel kulutanud rohkem aega kui 5 tundi. Kuna kohus jättis 08.12.2016 kohtuistungil taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks rahuldamata, siis ei ole ka põhjendatud kostja esindaja Aivar Pilve poolt menetluse kinniseks kuulutamise taotluse koostamisele kulutatud ajakulu 06.12.2016 30 minutit ja 07.12.2016 sama taotluse koostamiseks ja hageja kohtukõne teeside täiendamiseks kokku kulunud aeg 2 tundi 19 minutit. Kohus leiab, et hageja kohtukõne teeside täiendamisele ei saanud Aivar Pilvel kuluda rohkem aega kui 1 tund. Ülejäänud väljatoodud toimingud menetluskulude nimekirjas olid kohtu arvates menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul seega kokkuvõtlikult järgmine: Toiming Aeg 30.06.2016 XXX ja Tallinna Sadama vahelise juhatuse liikme lepingu ja 1 h 10 m konkurentsitasukeelu tasunõude analüüs ja seisukoha kujundamine konkurentsikeelu eest tasunõude esitamise osas (B. Oltjer) 05.07.2016 Hagiavalduse koostamine (B. Oltjer) 1 h 45 m 25.07.2016 Hagiavalduse koostamine (B. Oltjer) 6 h 50 m 26.07.2016 Hagiavalduse koostamine (B. Oltjer) 3 h 51 m 27.07.2016 Hagiavalduse täiendamine, viivise arvestuse koostamine (B. 2 h 48 m Oltjer) 05.08.2016 Hagiavalduse viimistlemine ja kohtule esitamine (B. Oltjer) 50 m 14.09.2016 Kostja vastusega tutvumine ja seisukohtade analüüs kohtule 39 m vastuse koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks (A.Pilv) 20.09.2016 Kostja vastuse analüüs, hageja seisukoha koostamine (B. Oltjer) 1 h 21.09.2016 Hageja seisukoha koostamine (B. Oltjer) 1h 22.09.2016 Hageja seisukoha koostamine (B. Oltjer) 1 h 05 m 27.09.2016 Hageja seisukoha koostamine (B. Oltjer) 3 h 07 m 24.11.2016 Nõupidamine kliendiga advokaat B. Oltjeriga vastuse 35 m koostamiseks kostja seisukohale (A. Pilv) 25.11.2016 Kliendi poolt saadetud asjatundja arvamusega tutvumine (A. 20 m Pilv) 07.12.2016 hageja kohtukõne teeside täiendamine (A. Pilv) 1h 07.12.2016 Kohtuistungiks ettevalmistumine (A. Pilv) 1 h 10 m 08.12.2016 Kliendi esindamine kohtuistungil (A. Pilv) 1h 23.11.2016 Tutvumine kostja 28.10.2016 seisukohaga ja õigusliku positsiooni 45 m kujundamine(B. Oltjer) 24.11.2016 Hageja kohtukõne teeside koostamine (B. Oltjer) 1h 24.11.2016 Kohtumine kliendiga (B. Oltjer) 35 m 30.11.2016 Hageja kohtukõne teeside koostamine (B. Oltjer) 2h 01.12.2016 Hageja kohtukõne teeside koostamine (B. Oltjer) 1h 9 01.12.2016 Taotluse koostamine täiendava tõendi võtmiseks asja materjalide 45 m juurde (B. Oltjer) 05.12.2016 Vastuskirja koostamine kostja pöördumisele (B. Oltjer) 10 m 07.12.2016 Kohtuistungiks ettevalmistumine (B. Oltjer) 1 h 08.12.2016 Kliendi esindamine kohtuistungil (B. Oltjer) 1h KOKKU 36 h 25 m Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-115-14). Samas on rõhutatud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (32-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei olnud käesolevas asjas kindlasti tegemist keskmisest keerukama vaidlusega. Puudus vajadus kohaldada näiteks kehtinud või välisriigi õigust, samuti ei olnud asi tõendite poolest erakordselt mahukas. Nähtuvalt kostja menetluskulude nimekirjast, osutati näiteks kostjale menetluses õigusabi hinnaga 125 eurot tund. Kuna kostjale on osutatud õigusteenust 125 eurot (ilma käibemaksuta), siis leiab kohus arvesse võttes, et käesolev tsiviilasi ei olnud keskmisest keerukam, et ka hagejatel ei olnud põhjendatud kasutada õigusabi hinnaga üle 125 eurot tunnis ilma käibemaksuta võttes arvesse keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 36 tundi 25 minutit, lähtudes tunnihinnast 125 eurot ilma käibemaksuta, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 4 552 eurot ilma käibemaksuta ja 5 462,40 eurot koos käibemaksuga. Hageja on palunud menetluskulu välja mõista koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 6 462,40 eurot (1 000 + 5 462,40). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 10