Obsah (6)
§ 263§ 418§ 262§ 16§ 56§ 44KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2019, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8383 (17244001010) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi s
§ 263
lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Liina Pikma Rauno Oimandi isikukood 38005200339, xxx kodanik, haridus xxx, emakeel xxx keel, töökoht: xxx, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistatud: - 6.04.2016 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt
§ 418lg 2 p 1 järgi 3 kuu ja 27-päevase vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga.
Viru Maakohtu 17.07.2017 määrusega pikendati määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 06.04.2018. A Simson, asenduskaitsja Silver Reinsaar Istungi toimumise aeg 11., 12., 20.11.2019, 6.12.2019 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 1, 3, § 311-313, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2 kohus otsustas: Prokurör Süüdistatav Tunnistada RAUNO OIMANDI süüdi
§ 263
lg 1 p 1 järgi ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses s.o 2650 (kaks tuhat kuussada viiskümmend) eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates antud kohtuotsuse jõustumisest, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 või Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank AS nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919400005901 ning selgitus „Rauno Oimandi 1-18-8383 rahaline karistus“. Rauno Oimandi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada antud kohtuotsuse jõustumisel. Jätta kaitsja taotlus Rauno Oimandi kantud menetlushuvide Eesti Vabariigi kanda jätmiseks rahuldamata. Rauno Oimandi’il antud asja menetlemisega seoses tekkinud kulud, s.o õigusabikulud (lepingulisele kaitsjale makstud tasu) jätta Rauno Oimandi enda kanda. 1
(16)Ülejäänud osas jätta menetluskulud KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel osaliselt, kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu 90 eurot osas, riigi kanda. Muus osas mõista menetluskulud, s.o 810 eurot sundraha, Rauno Oimandilt riigituludesse välja. Menetluskulud 810 eurot tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700062628 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ehk hiljemalt 13.12.2019. Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kuulutamisest 15 päeva möödumisel ehk 24.12.2019 juhul kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni. SÜÜDISTUS Rauno Oimandit süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 03.09.2017 kella 3.00 paiku1 Ida-Virumaal Alutaguse vallas xxx baari „xxx“ juures, s.o avalikus kohas, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, 2, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt ning on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada ja § 54, mille kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Rikkumine seisnes selles, et Rauno Oimandi möödus M V’st ja solvas teda, nimetades tümakaks ning istus seejärel sõiduautosse. Kui M. V proovis avada sõiduki ust, et saada selgitust solvamise põhjuse kohta,väljus R. Oimandi autost ja lõi teda paremas käes oleva viinapudeliga ühel korral pea piirkonda nii, et kannatanu kukkus maha. Peale seda istus Rauno Oimandi sõiduautosse ja lahkus sündmuskohalt. Oma tegevusega tekitas Rauno Oimandi M V’le füüsilist valu ja tervisekahjustuse: pindmise peavigastuse, s.o vasaku oimuluu piirkonna hematoomi (verevalumi). Konflikti nägid pealt samal ajal baari läheduses viibinud asjasse mittepuutuvad isikud U V, L J’e, J R’i ja A R, kelle õigusrahu ning vabaaja veetmise rütm oli sellega häiritud. Seega pani Rauno Oimandi toime
§ 263
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. POOLTE SEISUKOHAD Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Uuritud tõenditega on esitatud süüdistus tõendamist leidnud. Nendeks on eeskätt kannatanu ütlused, aga ka tunnistajate ütlused. Süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, ta õigustab end, püüab vältida karistust. Tunnistaja L ütlused ei ole süüdistusaktis oli kellaajaks märgitud 00.30, kuid 11.11.2019 kohtuistungil selgitas prokurör, et tegemist on näpuveaga ja õige kellaaeg on 3.00. Kaitse ei vaielnud süüdistuse selles osas muutmisele vastu. 1 2
(16)usaldusväärsed, nad on pikaajalised tuttavad süüdistatavaga, samuti on L’i ütlused vastuolus kannatanu ja teiste tunnistajate ütlustega. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud. Ei ole kedagi pudeliga pähe löönud. Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Süüdistuse versioon tervikuna on kaheldav. Kõik kahtlused tõlgendatakse süüdistatava kasuks. Süüdistatav tuleb õigeks mõista. Tõenditeks on isikulised tõendid. Videokaamerate salvestisi ei ole. Tuleb hoolikalt suhtuda tõendite usaldusväärsusesse. Süüdistuse tunnistajad andsid äärmiselt vastuolulised ütlused. Vastuolude tõttu ei ole need usaldusväärsed. UURITUD TÕENDID JA TUVATATUD ASJAOLUD Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o öösel vastu 3.09.2017 süüdistatav ja kannatanu on viibinud Ida-Virumaal xxx asuvas baaris „Xxx“. Kannatanu M V tuli baari koos abikaasaga U V’ga ja lähedastega (M M, L J, J R, A M). Pooled ei vaielnud ka selle üle, et baari minnes ei olnud M V’l nähtavaid kehavigastusi (sh peas). Süüdistatav Rauno Oimandi tuli baari autoga xxx, reg mk xxx, mis oli tol ajal tema (R.Oimandi) kasutuses, sõiduk kuulub K A’le (tl 9), selle kasutaja on süüdistatava elukaaslane K S (tl 11) ja sõiduki roolis oli tol õhtul R.Oimandi tuttav H L. Tunnistajad U V ja H L tol õhtul alkoholi ei tarvitanud (olid kained autojuhid). Tunnistaja A R on samuti viibinud nimetatud ajal baari „Xxx“ juures, oli kaine juhina auto roolis ja ei olnud seotud ei süüdistatava ega kannatanu seltskonnaga. Vaidlust ei ole ka selles, et kella 3.00 ajal hakkas süüdistatav baarist ära minema ja siis tekkis süüdistatava ja kannatanu vahel sõnavahetus. Selles, millest see sõnavahetus on alguse saanud ja kuidas sündmused on edasi arenenud, konflikti osapoolte ütlused erinevad. Esiteks, vaidlesid pooled selle üle, kas (ja kui jah, siis mis) oli süüdistataval baarist lahkumisel käes. Kannatanu ütluste järgi nägi ta, kuidas enne lahkumist käis süüdistatav baaris ja ostis endale kaasa viina. Süüdistatav vaidles sellele vastu, väites, et baarist ostis endale kaasa rummi kolaga ja friikartuleid… Tol õhtul ei ostnud baarist alkoholi kaasa. Vahetult enne seda käisid Lätis ja auto pagasiruumis oli viina. Ei olnud mingit vajadust osta baarist viina. Samas süüdistatavaga ega kannatanuga mitteseotud tunnistaja A R ütlused ühtivad kannatanu ütlustega selles, et baarist tuli välja meesterahvas ja istus autosse. Tuli baarist välja viinapudel käes, istus autosse, mis oli baari ette pargitud... Pudeliga baarist väljunud mees istus autosse. Kannatanu ja tunnistaja R ütluste alusel tuvastab kohus, et baarist lahkudes ja autosse istudes oli süüdistataval käes viinapudel. Kannatanu solvamist süüdistatav ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste järgi baarist ära minnes oli tal vestlus kannatanuga, kannatanu ütles talle midagi, ei mäleta mida, siis süüdistatav käskis kannatanul suu kinni hoida… Ilmselgelt ei öelnud talle tümakas, nagu kõik väidavad, pole ealeski öelnud sellist sõna. Midagi ette ütles ja käskis tal olla vait. 3
(16)Kannatanu ütluste järgi süüdistatav tuli nende seltskonda, nad palusid tal ära minna, sest ta oli meelestatud kuidagi õelalt, varem oli süüdistataval kokkupuude kannatanu vennaga, ei tea mis teemal. Olukord muutus närviliseks. Abikaasa U V palus süüdistataval lahkuda, mida ta ka tegi. Läks baari sisse, ostis baarist jooki kaasa, pudeli ning enne autosse istumist solvas teda (kannatanut), ütles – „sina tümikas joo edasi“. Kannatanu oli siis baarist väljas, kus temaga koos oli mees U (V), L (J) ja J (R). Tunnistaja U V ütluste järgi kui Oimandi oli baarist ära minemas, istusid nemad terrassil, siis ta kuidagi solvas Mit ja liikus autosse… ütles – „sina tümikas istu edasi“ või „joo edasi“, midagi sellist. Süüdistatav oli siis just baarist väljunud ja liikus oma auto poole, oli terrassi ees, trepi peal, ei olnud temast eriti kaugel, suht lähedal. Istus terrassil laua taga. Oli veel L (J), J (R) vist oli veel. Oli laua taga, tõusis püsti terrassi äärde. Tunnistaja L J ütluste järgi kui kõik juhtus, siis (süüdistatav ja kannatanu) olid konfliktis… nägi, et rääkisid omavahel… See oli õues baari ees. Kannatanu oli terrassil, süüdistatav just tuli baarist välja…Oli ukse juures, kui baarist välja tulla… Ei tea kuidas see suusõnaline konflikt kannatanu ja süüdistatava vahel alguse sai, aga kuulis, et süüdistatav ütles, et M on tümakas. Ei mäleta, kas süüdistatav ütles veel midagi. Seejärel istus süüdistatav autosse või läks auto juurde. Tunnistaja H L ütluste järgi oli ta R.Oimandi auto roolis, kui nägi, et R.Oimandi hakkab tulema ukse juurest, siis sõitis lähemale ukse juurde, lasi akna alla… Kui väljus baarist, siis oli R.Oimand’il vestlus kannatanuga, algust ei kuulnud, lõpp oli see, et – „oleks ma ka neli last ära sünnitanud oleks ka selline“, see oli öeldud mööda minnes. Tunnistaja J R ütluste järgi süüdistatav ütles (kannatanule), et tümikas… Solvangule eelnes sõnelus. Tunnistaja L ja süüdistatava Oimandi ütlused kannatanu solvamise osas ei riimu kannatanu ja teiste tunnistajate ütlustega. Kannatanu ning tunnistajate V ja J ütlustest ei nähtu mingit süüdistatava juttu, et R.Oimandi olevat käskinud kannatanul suu kinni hoida (ja pole kannatanut muudmoodi solvanud) või palju last kannatanu sünnitanud on vms. Kannatanu ja tunnistajate V ja J ütlustest nähtub selgelt, et süüdistatav ütles, et kannatanu on tümakas. Kaudselt kinnitab seda ka süüdistatava ülekuulamisel antud vastus prokuröri küsimusele, et R.Oimandi ei tea, palju last kannatanul on. Sellest on loogiline järeldada, et selline fraas ei saanud kõlada tol öösel tema suust kannatanu suunas. Seega selles osas (mida süüdistatav ütles kannatanule baarist lahkudes) tunnistaja L ja süüdistatava Oimandi ütlused ei ole usaldusväärsed ning kohus jätab need tõendikogumist välja. Ülejäänud eelpool käsitletud tõendid on aga usaldusväärsed ning nende alusel tuvastab kohus, et baarist lahkudes solvas süüdistatav kannatanut. Pooled ei vaielnud selle üle, et peale seda istus süüdistatav autosse ja tahtis ära minna, kuid kannatanu läks temale järgi ja üritas avada auto ust. Seda kinnitavad ka alljärgnevad tõendid. Süüdistatava ütluste järgi kannatanu reageeris tema sõnadele nii, et jooksis temale (süüdistatavale) järgi… Istus siis autosse sisse... Kannatanu avas ukse ja ründas kätega, karjus midagi. Selle peale üritas ta (süüdistatav) ust sulgeda, sest ei olnud meeldiv, kui keegi üritab kätega rünnata. Uks avanes uuesti. Ukse avas kannatanu. Toimus rabelemine, et ust sulgeda, see toimus hetke, ei leidnud kesklukku nuppu. Kaks korda avas kannatanu ust. Jook ja kartulid pani jälgede peale, peale rüselust olid friikartulid jälgede peal laiali. Kannatanu M V ütluste järgi peale seda kui süüdistatav on teda solvanud, istus süüdistatav autosse ja üritas ära sõita, auto asus baari trepi ees, ta istus juhi kõrvalistmele. Ta (kannatanu) tõusis püsti ja läks auto poole, et küsida, miks solvas, tõmbas ust lahti, esitas küsimuse… 4
(16)Tunnistaja U V ütluste järgi kui süüdistatav on tema abikaasat (kannatanut) solvanud, siis läks ta (süüdistatav) pikkade sammudega autosse, tõmbas ukse kinni. M tõusis püsti, läks auto juurde, tahtis küsida, et miks mulle nii ütled… tegi ukse lahti, uks tõmmati uuesti kinni, siis tegi ust uuesti lahti, tegi ust paar korda lahti. Abikaasa küsis süüdistatavalt kogu aeg, et – „mis mõttes sa mulle niimoodi ütled“. Kuulis seda ise vahetult… vahemaa võis olla 2m. Kõrvalistuja uks, kõik oli terrassi ääres. Süüdistatav ei vastanud midagi. Tunnistaja L J ütluste järgi kui kannatanule solvangud öeldi tahtis ta (kannatanu) küsida, miks (süüdistatav) nii ütles ja küsiski. Vist oli kannatanu siis veel terrassi peal, kuid ta liikus tema (süüdistatava) poole. Täpselt ei mäleta… Süüdistatav läks auto poole, see oli baari ukse ees, nägi seda autot hästi, õues oli pime, aga baari ees põles valgustus. Tunnistaja J R ütluste järgi süüdistatav ütles (kannatanule), et tümikas. M läks uurima ja kõik see nii juhtuski… Läks aru pärima. Süüdistatav oli autosse minemas (prokuröri küsimustele vastates vastab tunnistaja ebakindlalt, kaitsja küsimustele vastates aga kindlalt, et oli autosse minemas)… Nägi ise, kuidas süüdistatav tuli baarist, solvas ja läks autosse. Tunnistaja M M ütluste järgi tädi (kannatanu) ütles, et meesterahvas oli solvanud sõnaga „tümakas“, tahtis selgitust, miks nii ütles. Tunnistaja A R ütluste järgi kui pudeliga mees, kes väljus baarist istus autosse, ette kõrvalistmele, läks auto juurde naisterahvas… proovis temaga rääkida, naisterahvas suundus auto juurde…liikus kiirel kõnnil… ja alguses proovis ust lahti tõmmata, kuid meesterahvas tõmbas ukse kinni, seejärel naisterahvas tõmbas uuesti ja sai ukse lahti. Kaks korda proovis ust lahti teha. Ei ole võimalik, et naine sai selle uksega ka pihta. Naisterahvas jäi jalule ja sel ajal mees tõusis autost. Tunnistaja H L ütluste järgi naisterahvas (kannatanu) ütles või hõikas, et „mis sa mulle ütlesid“, ja siis tõusis püsti. R.Oimandi liikus sel ajal edasi auto esiukse juurde. R.Oimandi ei vastanud naisterahvale midagi, avas ukse, istus autosse, pani turvavöö kinni, sulges ukse ja ütles, et sõidame ära… Kannatanu oli vihane Rauno Oimandi peale. Seda asjaolu, s.o kannatanu poolt auto ukse avamist tõlgendasid pooled aga erinevalt. Süüdistuse versiooni järgi üritas kannatanu saada süüdistatavalt selgitusi, miks ta on teda solvanud. Kaitse versioon oli, et kannatanu üritas süüdistatavat füüsiliselt rünnata. Vaaginud eelpool käsitletud tõendeid kogumis jõuab kohus järelduseni, et tõendid kinnitavad süüdistuse versiooni ning kannatanu ei üritanud süüdistatavat füüsiliselt rünnata, vaid tahtis saada süüdistatavalt selgitusi, miks süüdistatav on teda solvanud. Kaitseversiooni toetavad vaid tunnistaja H L ütlused, mille järgi naisterahvas ilmus mingi hetk ukse ette, tõmbas ukse lahti, kordas sõnu – „mis mulle ütlesid“, käed hakkasid käima naisterahva poolt, Rauno (Oimandi) hakkas plokkima või tõrjuma… ei olnud poksi löögid, olid naiste löögi mööda asjad… Rauno Oimandi suunas… mis oli nende liigutuste eesmärk – kaitsta oma au… vehkis kätega ja samal ajal üritas Rauno Oimandit tabada… süva kehasse või näkku, kuna Rauno Oimandi üritas ennast kaitsta, blokkida, tal eriti ei õnnestunud. Kusjuures tunnistaja L osutab otseselt, et kannatanu oli vihane Rauno Oimandi peale. Samas kannatanu, tunnistajate V, J, R ja R ütlustega ühtivad tunnistaja L ütlused vaid osas, et kannatanu tuli auto kõrvalistuja esiukse juurde, avas ukse ja hakkas süüdistatava käest aru pärima toimunud solvamise kohta. Peale tunnistajat Li ainult süüdistatav kinnitab, et kannatanu üritas teda kätega rünnata. Teisi tõendeid selle kohta ei ole. Kohus ei tuvasta ka alust kahelda kannatanu ning tunnistajate V, J, R ja R ütluste usaldusväärsuses. See, et U V on kannatanu abikaasa ning L J ja J R on kannatanu lähedased ei anna, iseenesest, 5
(16)alust kahelda nende ütluste tõepärasuses. Need on ka loogilised, riimuvad omavahel. Tunnistaja R on täiesti erapooletu, ei ole kuidagi seotud ei kannatanuga ega süüdistatavaga ning puudub igasugune alus kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Kannatanu aktiivsust oma au ja väärikuse kaitsmisel ei saa antud juhul vaadelda agressiivse ja ründava käitumisena. Süüdistatava ja tunnistaja L ütlused osas, et kannatanu on süüdistatavat kätega rünnanud (või üritanud rünnata) ei ole ka eluliselt usutavad (süüdistatava ütlused on väga üldist laadi – ründas kätega, toimus rabelemine, tunnistaja L ütlused on ka ebamäärased – käed hakkasid käima, ei olnud poksi löögid, olid naiste löögi mööda asjad) ning on eeltoodud tõenditega (kannatanu, tunnistajate V, J, R ja R ütlustega) ümber lükatud. Tunnistaja L ütlused, et kannatanu oli vihane on iseenesest usutavad, kuid antud juhul see oligi loomulik reaktsioon kannatanu poolt, peale seda, kui süüdistatav on teda avalikult ja tema lähedaste nähes solvanud. Samas ei saa sellest järeldada, et kannatanu pidi sellest tingituna kindlasti ründama süüdistatavat. Selles mõttes usutavad on kannatanu ütlused, et ta läks süüdistatava poole, et saada temalt selgitusi (ja seejuures ta tõesti võis olla mitte rahulikus meeleolus, aga ei pruukinud tingimata olema agressiivne ja ründama süüdistatavat). Seda, et kannatanu ei olnud agressiivselt meelestatud kinnitab ka tema hilisem käitumine. Nii tunnistaja J G ütluste järgi, kes suhtles kannatanuga mõned tunnid hiljem, kannatanu oli joobes, aga ei olnud agressiivne…, oli pigem kurb. Olles eelpool tuvastanud, et enne süüdistatava ära minekut jõudis kannatanu tema auto ette ning tegi auto ust (kõrvalistuja esiust, kus istus R.Oimandi) vähemal ühel korral lahti hakkab kohus uurima, mis sellele järgnes ja kas on toimunud süüdistatava löök pudeliga kannatanule vastu pead, nagu see nähtub süüdistusest. Süüdistatav on eitanud kannatanu pudeliga löömist. Läks autosse ja kinnitas turvavöö… sellest ajast kuni sündmuskohalt lahkumiseni turvavööd enam ei avanud. Kui oli autosse sisse istunud, turvavöö kinnitanud, siis tõmbas auto ukse kinni. Kannatanu avas ukse, ründas kätega, karjus midagi. Selle peale üritas ust sulgeda, ei olnud meeldiv, kui keegi ründab kätega näkku. See ei õnnestunud, kuna keskluku nuppu ei saanud kohe kätte, uks avanes uuesti, kannatanu avas ukse, rabelesid, tõukas ta tagasi, et ust sulgeda, kaks korda avas kannatanu ust. Kaasas oli jook ja friikartulid, täpselt ei mäleta kuhu need jäid, friikartulid ja ketšup olid jalgade peal laiali… Turvavööd ei avanud ja autost välja ei astunud. Kannatanu ütluste järgi kui ta läks auto poole, et küsida, miks süüdistatav on teda solvanud, tõmbas auto ust lahti, esitas küsimuse, (süüdistatav) tõusis püsti ja lõi (teda) sama viinapudeliga, mis oli seest ostnud, (pea) vasakule poole, viinapudel oli tal paremas käes. Peale lööki tõmbas ukse kinni ja (nad) sõitsid minema.… Kõik istusid terrassil, auto juurde läks üksinda. Need, kes olid terrassil, see sündmus jäi nende vaatevälja. Tunnistaja U V ütluste järgi kannatanu tõmbas auto ukse lahti ja küsis süüdistatavalt, siis viimane ei vastanud midagi, vaid tõusis autost püsti, käes viinapudel ja lõi selle pudeliga Mile pähe ja karjus autojuhile, et sõida nüüd ruttu minema, nad sõitsid kohe ära… Väljas oli juba pime. Baari ees on valgustus. Tol õhtul see põles. Oli hästi näha, mis abikaasaga toimus… Tunnistaja L J ütluste järgi süüdistatav istus kõrvalistmel, ei mäleta, kas jõudis istuda autosse… tädi (kannatanu) läks auto juurde, läks küsima, temaga (süüdistatavaga) rääkima, milles probleem. Kannatanu tegi ukse lahti. Ei kuulnud, mis omavahel rääkisid. M tegi ukse lahti, siis süüdistatav andis pudeliga, lõi teda näo, põse piirkonda, pani ukse kinni ja nad sõitsid ära. Pudel jäi terveks. Oli läbipaistev viinapudel... Löök toimus siis, kui M auto ukse lahti tegi. Oli üks löök. Tunnistaja J R ütluste järgi kannatanu läks aru pärima, süüdistatav istus lõpuks autosse, kannatanu ei saanud küsida süüdistatava käest midagi… üritas, siis saigi pideliga, siis süüdistatav 6
(16)oli autoga ära sõitnud… Lõi ühel korral pähe…Vasakule… Löök leidis aset treppide, baarist väljapääsu juures. Tunnistaja A R ütluste järgi naisterahvas proovides meesterahvaga rääkida suundus auto juurde ja proovis ust lahti teha, meesterahvas tõmbas ukse ikkagi kinni, seejärel tõmbas naine uuesti lahti… meesterahvas tõusis autost välja ja virutas pudeliga vastu pead. Alkoholipudeliga. Tequila. Läbipaistev. Ühel korral lõi naist. Istus autosse, tuli veel üks meesterahvas, istus tagaistmele ja auto sõitis ära… Sõiduauto, millega süüdistatav ära sõitis oli kogu aeg tema vaateväljas. Tunnistaja J G ütluste järgi kohapeal rääkis kannatanu, et teda löödi pudeliga…, vist näo piirkonda…, et tundmatu mees lõi teda pudeliga. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistatava ütlused, et istunud autosse kinnitas ta turvavööd, pole seda enam avanud ega autost väljunud on ümber lükatud kannatanu ning tunnistajate V, J, R ja R ütlustega, milles nad üheselt osutavad, et süüdistatav lõi kannatanut pudeliga vastu pead. Seejuures tunnistajad V ja R räägivad otseselt, et süüdistatav tõusis autost välja ja siis lõi kannatanut pudeliga vastu pead. Selline tegevus on võimatu, kui isik on turvavööga kinnitatud ning kannatanu ja tunnistajate ütlused tõendavad, et turvavööd süüdistatav kas jättis kinnitamata või tegi lahti autost väljumiseks ja kannatanu löömiseks, mis muidu oleks võimatu. Edasi, uuritud tõendid osutavad, et peale pudeliga vastu pead löögi saamist kukkus kannatanu maha. Kannatanu abikaasa (U V) püüdis sõidukit peatada, aga see tal ei õnnestunud. Kannatanu ütluste järgi löögi tagajärjel kukkus ta (kannatanu) maha. Baarist toodi jääd, pani endale külmakompressi, siis helistati politseisse. Tunnistaja U V ütluste järgi löögist kukkus kannatanu maha. … Kukkus nagu selg ees, küünarnuki peale, lamavasse asendisse… Pudel löögist ei purunenud… (Tunnistaja) jooksis terrassi pealt välja... jõudis auto tagumist ukse linki katsuda…Võttis autoukselingist kinni, see oli mingi reaktsioon, tahtis peatada, et ära ei sõidaks, hetkeemotsioon. Hõikas teistele, et kutsuge kiirabi. M ültes, et kiirabi ei ole vaja, ütles, et kutsuge politsei… Löögi kohapeale sättisid külma peale, keegi tõi baarist jääd. Kannatanu L J ütluste järgi löögi tagajärjel kukkus M asfaldile pikali, ta jäi teadvusele, hoidis oma põsest, silmast, näost kinni. Tunnistaja A R ütluste järgi löögi tagajärjel kukkus naisterahvas asfaldile maha… Naise seltskonnast üks meesteerahvas läks auto juurde, ei saanud peatada, auto sotis ära… Üritas auto ust lahti saada ja samamoodi naise seltskonnast tulid vaatama, kuidas naise olukord on. Tunnistaja V K ütluste järgi Rauno tuli, jättis hüvasti ja läks minema, pani loo kinni ja läks õue suitsetama. Õues ukse kõrvalt leidis neiu maas, enne Rauno oli ära sõitnud… Kannatanu oli trepi kõrval maas… Oli mingi rüselus. Tunnistaja J R ütluste järgi peale löögi tegemist süüdistatav ei jäänud kannatanule abi osutama, vaid istus autosse ja sõitis minema. Kannatanu jäi esialgu trepile, siis samast seltskonnast inimesed läksid teda tõrgutama, abi kutsuma, keegi helistas politseisse… Kannatanu abikaasa andis kannatanule abi, turgutas, püüdis peatada sõidukit, millega süüdistatav ära sõitis, tegi seda uksele koputades, ust avades, aga ei saanud seda lahti. Tunnistaja T T ütluste järgi enne ära sõitmist keegi tuli, jooksis, karjus, ei näinud teda, üritas ust avada. Ust, kuhu süüdistatav istus. See isik, kes üritas ust avada oli mees (alguses ütles tunnistaja 7
(16)ebakindlalt, et pigem mees, täpsustavale küsimusele vastates vastas kindlalt, et oli mees). Järeldab seda sellest, et oli jämedam hääl, aga teda otseselt ei näinud. Tunnistaja H L ütluste järgi kui hakkasid autoga liikuma Oimandi oli ukse kinni tõmmanud, siis naisterahvas, kes oli auto kõrval, läks tagasi, taandus paar meetrit, edasi ei näinud, sõitsid ära… ta jäi jalgadele seisma… tema (tunnistaja) teada jäi jalgadele… Kui hakkasid ära sõitma, siis arvatavati naisterahva tuttav jooksis auto juurde, tõmbas ka ukse lahti, temast õnnestus kiiremini lahti saada… tõmbas sama ust, kõrvalistuja ust. Süüdistatava ütluste järgi peale kannatanut mingi meesterahvas veel avas ukse sõidu ajal… liikusid, olid terrassi juurest eemal juba. Kohtu arvates tunnistaja L ütlused, et baari juurest lahkumisel jäi kannatanu seisma jalgadele, on ümber lükatud kannatanu, tunnistajate V, J ja R ütlustega, kes üheselt osutavad, et saadud löögist kukkus kannatanu maha. Kannatanu, tunnistajate ütlusi, et kohale kutsuti politsei tõendab väljatrükk häirekeskuse andmebaasist, millest nähtub häirekeskusele kõne tegemine (tl 1-2). Vaidlust ei ole aga selles, et politsei ega kiirabi kohapeal ei käinud. Sündmuskohal käisid lähedal asunud piirivalveametnikud. Kannatanu ütluste järgi politsei sel hetkel ei tulnud, tuli lähedal olev piirivalveamet, kes võttis esmased ütlused baari ees. Tunnistaja U V ütluste järgi üle tee seisis piirivalve auto, nad tulid olukorda fikseerima, olid baarist Jõhvi poole 50-60 meetrit. Jooksis, arvas, et nad sõidavad autole kohe järgi, kuid nad hakkasid asja kohapeal fikseerima. Tunnistaja A R ütluste järgi oli ta veel kohal, kui piirivalvepatrull saabus. Tunnistaja J G ütluste järgi töötab ta PPA-s piirivalvurina ning 3.09.2017 kella 3 ajal oli ta patrullis koos H M Xxx’i baari juures, mis asub xxx. Siis mingi hetk tuli nende juurde meesteravas, ütles, et auto, mis oli baari juurest ära sõitnud, seal peaks olema isik, kes oli tema naist löönud. Sõitsid mööda xxx, et otsida autot. Hiljem kuulasid üle teisi baaris viibijaid. Kannatanu pidi edasi minema EMO-sse. Tunnistaja H M ütluste järgi töötab ta PPA-s piirivalvurina ning 3.09.2017 oli teenistuses ja paiknes Xxx’i baari juures koos J G. Nende poole pöördus meeskodanik, palus abi sõiduki pidamisega, mis oli just baari eest lahkunud. Meesterahvas mainis, et löödi tema abikaasat. Sõitsid xxx suuremad tänavad läbi, autot ei leidnud, tulid baari juurde tagasi. Baari ees istus V ja tema abikaasa, veel hulk rahvast. Kannatanu hoidis põske kinni ja see oli punane, punakas. Lahtist haava, verejooksu ei näinud. V ei soovinud kiirabi, ütles, et läheb ise EMO-sse. Jutt oli, et kannatanut löödi pudeliga, vist ütles seda pr V. Kui on esialgsed ütlused ja auto nr saanud jätkasid tavapärast patrulli, sõitsid xxx peale ja vastu sõitis hall xxx, teisel pool xxx said talle järele, peatasid Jõhvi-Tartu mnt-l… Esiistmel olnud isikut ei suutnud äratada, oli täiesti kontaktivõimetu… tugevalt joobes. Tunnistaja M M ütluste järgi mingi hetk tekkisid piirivalveametnikud, mitte politsei. Nad täitsid pabereid, võtsid tunnistuse kannatanult. Toimkonna teenistuslehelt nr xxx on näha, et kell 3.05 asus xxx kordoni toimkond koosseisus H M ja J G baari „Xxx“ ees parklas. Baari juures oli kolm sõidukit. Olukord oli rahulik. Kell 3.33 tuli nende juurde meeskodanik ja teatas, et tema naist löödi baaris pudeliga näkku. Lööja just 8
(16)lahkus siitkandist Jõhvi suunas. Läksid sõidukit otsima, kuid ei õnnestunud seda leida. Kell 3.40 saabusid tagasi baar „Xxx“ juurde. Suhtlesid kannatanu ja tunnistajatega. Kannatanu M V, joove 0,65 mg/l, tunnistajad U V, joove 0,0 mg/l, M M. Otsustasid, et kannatanu läheb ise EMO-sse Jõhvi. Sinna pidi minema ka valveuurija (tl 13) Vaidlust poolte vahel ei olnud ka selles, et sõiduauto, millega süüdistatav oli baari juurest lahkunud peeti mõned tunnid hiljem Iisaku lähedal piirivalve patrulli (tunnistajate G ja M) poolt. Sõiduki roolis oli tunnistaja L, kõrvalistmel istus süüdistatav R.Oimandi ning tagaistmel oli tunnistaja T T. Seda kinnitasid oma ütlustes tunnistajad G, M, L ja T. Seda kinnitab ka toimkonna teenistusleht, millest nähtuvalt kell 5.05 peatasid H M ja J G kontrolliks xxx xxx, milles viibis kolm isikut, autot juhtis H L, kaine, tagaistmel T T ja eesistmel kontaktivõimetu meeskodanik väidetavalt keegi Rauno (tl 14). Kohus tuvastab ka seda, et samal päeval pöördus kannatanu meditsiinilise abi saamiseks EMO-sse ning saadud löögi tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja tal on tekkinud tervisekahjustus – pindmine peavigastus, s.o vasaku oimuluu piirkonna hematoom (verevalum). Kannatanu ütluste järgi kiirabi välja ei kutsunud, sest oli ise võimeline haiglasse minema, ise pöördus EMO-sse. Kella 4-5 paiku pöördus ta EMO-sse, fikseeriti tugev põrutus. Lahtist haava, verd kuskil ei olnud. Löögi tagajärjel peast lõi valu läbi. Peale EMO-st ära tulekut läksid politseisse ja naisterahvas, kes temaga tegeles, tegi temast ka pildid (fotod on tl 3). Tunnistaja U V ütluste järgi löögist hakkas abikaasal tekkima turse, paistetus pea kohal… Abi saamiseks pöördusid Jõhvi EMO-sse. Tunnistaja L J ütluste järgi peale lööki läks kannatanul põsk siniseks. Tunnistaja A M ütluste järgi peale intsidenti oli kannatanul üks näo pool punane. Kui nad läksid baari, siis õel (kannatanul) pea või näo piirkonnas nähtavaid vigastusi ei olnud. Tunnistaja J R ütluste järgi peale löömist tekkis kannatanul muhk, verejooksu ei olnud. Tunnistaja M M ütluste järgi ei märganud ta tädil (kannatanul) nähtavaid vigastusi, ta oli šokeeritud, ütles, et sai pudeliga pikki pead ja rohkem ei märganud, kas hoidis pead kinni või mitte… Tädi liikus ise, käisid EMO-s. Tunnistaja J G ütluste järgi kannatanul oli sinikas, ei oska hinnata, kas oli tõsine vigastus. SA Ida-Viru Keskhaigla 5.09.2017 tõendist on näha, et 3.09.2017 kell 5.47 M V pöördus meditsiinilise abi saamiseks ning temal diagnoositi pindmine peavigastus, vasaku oimuluu piirkonna hematoom (verevalum) (tl 4). Patsiendikaardist nr R627522 on näha, et M V pöördus 3.09.2017 kell 5.52 kaebusega, et sama päev umbes kell 3.00 tundmatu mees lõi pudeliga näkku põsenuki piirkonda. Kaebusteks on peavalu, hematoom vasaku oimuluu piirkonnas. Patsient keeldub KT uuringust, ravist. Edasine raviplaan – perearsti jälgimine, külm aplikatsioon, valuvaigistid. Lahkus koju kell 6.07 (tl 5-8). Alljärgnevalt käsitleb kohus tõendeid osas, kas toimunu on rikkunud avalikku korda ja/või sündmuskohal viibinud isikute õigusrahu ja vaba aja veetmise rütmi (nagu seda süüdistuses väidetud on). 9
(16)Tunnistaja A M ütluste järgi kui juhtumit õega ei oleks juhtunud, siis oleks baaris lõpuni olnud ja koju läinud… Õhtu sai sellega rikutud, läks koju magama. Tunnistaja M M ütluste järgi selle intsidendi tagajärjel tema vaja aja veetmine sai rikkunud, ei olnud kavas lõpetada nii, läksid sinna sõpradega vaba aega veetma, tantsida. Tunnistaja A R ütluste järgi ei olnud tema koos seltskonnaga intsidendi tõttu sunnitud baarist lahkuma, oli vaba valik. Mis tunde selle juhtumi pealt nägemine tekitas – meeldiv kogemus ei olnud, see ehmatas. Tunnistaja V K ütluste järgi juhtunu vihastas teda, see ei olnud nii šokeeriv, kuna verd ei olnud, kõige hullem ei olnud, neiu oli kõnelemisvõimeline, vestles temaga. Tunnistajate ütlused osutavad, et juhtunu ei olnud nende jaoks tavapärane ja neutraalne reasündmus. Ühe tunnistaja jaoks sai õhtu sellega rikutud (M), teisi tunnistajaid kannatanuga juhtunu kas vihastas või ehmatas (R ja K) ning lõppkokkuvõttes kellelgi ei olnud plaanis lõpetada too õhtu selliselt (M). Lisaks eeltoodule märgib kohus kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsusesse puutuvalt, et vaidlust ei ole selle üle, et nii kannatanu, kui peaaegu kõik temaga samas seltskonnas viibinud tunnistajad (välja arvatud U V), nagu ka süüdistatav olid ebakaines olekus. Sellele selgelt osutavad nii kannatanu ja tunnistajate, aga ka süüdistatava enda ütlused. Samas ainult tunnistaja T T puhul tuvastab kohus, et tema oli keskmisest tunduvalt raskemas joobes ning tema enda ütluste järgi tol õhtul on ta alkoholi tarvitanud päris palju, ise hindab oma joovet keskmisest raskemana. Ka tunnistaja L ja süüdistatav viitavad oma ütlustes, et teine kaasistuja (s.o T T) oli küll purjus (L), ta oli väga purjus, ei hoidnud peadki püsti (Oimandi). Ülejäänud isikute suhtes ei tuvasta kohus, et nende joobeseisund oleks mõjutanud neid sellisel määral, et oleks alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Tuleb arvestada, et antud asja kohtuliku arutamise ajaks on sündmusest möödunud juba üle kahe aasta ning loomulik on, et mõningad asjaolud võisid tunnistajate mälust kaduma minna. Samas olulisi vastuolusid eelpool uuritud kannatanu ja tunnistajate ütlustes kohus ei tuvasta (välja arvatud, mis olid eraldi kohtu poolt juba mainitud) ning kokkuvõttes loeb need usaldusväärseteks tõenditeks, millele saab kohtuotsust tehes tugineda. Kannatanu ütlustes ilmnes ülekuulamise käigus üks vastuolu tema varasemate ütlustega (politseis ülekuulamisel ütles, et süüdistatav lähenes temale ja lõi, kohtus aga lähenemisest ei rääkinud). Kannatanu selgitas seda sellega, et politseis ülekuulamise ajal oli šokis toimunust. Kohtu arvates on see mõistlik selgitus, arvestades, et kannatanu just oli saanud löögi pudeliga vastu pead. Siinkohal arvestab kohus, et süüdistus ei rajane vaid kannatanu ütlustele ning sündmust nägid pealt veel mitu tunnistajat, sh kannatanu abikaasa tunnistaja U V, tunnistaja L J (kannatanu on tema tädi), aga ka kannatanuga mitteseotud tunnistaja R ning nimetatud tunnistajate ütlused toimunud löögi osas riimuvad kannatanu ütlustega. Tõepoolest, teist vastuolu, et kannatanu on eksinud süüdistatava auto värviga – politseis ütles, et süüdistatava auto oli pruunikas-kuldset värvi, ei osanud kannatanu selgitada. Samuti ei osanud kannatanu selgitada vastuolu, et eeluurimisel ütles, et autosse istus veel keegi ja siis juht istus rooli, kohtus aga rääkis vaid juhist ning kolmandast isikust ei rääkinud. Samas, kohtu arvates, selles osas tegemist on ebaoluliste asjaoludega, mis ei oma määravat tähendust ning kannatanu eksimus nende suhtes ei tekita kahtlusi tema ütluste usaldusväärsuses ülejäänud osas või tervikuna. Kohus ei hakka hindama tunnistaja A M’e ütlused osas, milles ta viitab, et temale olevat pakutud raha selle eest, et kannatanu võtaks süüdistuse tagasi. See asjaolu ilmnes välja alles kohtuliku arutamise käigus, süüdistus sellele ei tuginenud mitte mingil määral, seetõttu ei hakka kohus ka 10
(16)seda hindama ning ei tugine sellele asjaolule ja tunnistaja M ütlustele (selles osas) antud otsust tehes. Kaitse etteheide, et tunnistajad kannatanu poolt andsid oma ütlused kooskõlastatult kannatanuga, on alusetu ja ei riimu dokumentaalsete tõenditega. Patsiendikaardist ja toimkonna teenistuslehelt on näha, et vaid mõned minutid pärast toimunu, kell 3.33 tuli G ja M juurde kannatanu abikaasa ja ütles, et tema naist löödi pudeliga näkku. Pudeliga näkku löömisest räägib kannatanu ka EMOs kell 5.52. Ehk siis kannatanu ja tunnistajad rääkisid algusest peale pudeliga löömisest ning puudub alus väita, et see asjaolu oli tunnistajatele hiljem kannatanu poolt peale surutud. Seda enam, et ka süüdistatav ise, vastates kohtu küsimustele ei osanud pakkuda, miks kannatanu ja tunnistajad peaksid tema vastu valeütlusi andma ehk milline võiks olla nende motiiv. Samuti kannatanuga (nagu ka süüdistatavaga) mitteseotud tunnistaja R kinnitas ühemõtteliselt, et nägi, kuidas süüdistatav lõi kannatanut pudeliga. Kaitsja etteheide, et kannatanu läks EMO-sse, kuid midagi endaga teha ei lasknud jääb kohtule arusaamatuks. Kui kannatanul juba diagnoositi peavalu, valu ja turse ning teisi kaebusi või tunnuseid, mis viitaksid võimalikult tõsisematele vigastustele, ei ole (patsiendikaardist nähtuvalt kannatanu oli kontaktne, igati orienteeritud, hemodünaamiliselt stabiilne, „äge neuroloog. pat. ei esine, Rombergi kindel, nina-sõrme kats täpne“) – siis nii meditsiiniasutusel kui kannatanul endal puudus alus eeldada halvemat ja otsida tõsisemaid vigastusi, millele ükski tunnus ei viidanud. Kannatanule tekitati valu ja tal tekkis hematoom ja tema koju saatmisel ette kirjutatud ravi plaan – perearsti jälgimine, külm aplikatsioon, valuvaigistid, seisundi halvenemisel tagasi EMO-sse – on igati mõistlik ja kannatanu keeldumine KT (kompuutertomograafiast) on selles kontekstis mõistetav ja ei tekita kahtlusi. Seetõttu ei nõustu kohus kaitsja arvamusega, et antud juhul normaalne käitumine ei ole loobuda kompuutertomograafiast kui sai löögi pudeliga vastu pead. Antud juhul süüdistuse järgi kannatanule tekitatud kehavigastuseks ongi pindmine peavigastus, s.o vasaku oimluu piirkonna hematoom (verevalum). Ilmselge on, et selline pindmine vigastus, hematoom on ka palja silmaga nähtav ja ei eelda kompuutertomograafia tegemist ning kui kannatanul tuvastati EMO-s hematoom vasaku oimuluu piirkonnas, siis ka kompuutertomograafia tegemine ei muudaks sellise vigastuse olematuks. Kaitsja arvamusega, et kannatanul punetust fotolt (tl 3) näha ei ole nõustub kohus vaid selles osas, et fotode kvaliteet ja suurus on seda laadi, et ainuüksi fotode alusel ei oleks tõesti võimalik tuvastada kannatanul hematoomi olemasolu. Samas see tervisekahjustus oli tuvastatud objektiivse vaatluse ja uurimise tulemusena EMO-s pädevate meditsiinitöötajate (triaažiõe xxx, arst xxx ja vanemarst xxx) poolt ning nende arvamuses ei ole alust kahelda. Kohus ei nõustu ka kaitsja arvamusega, et punetuse osas annavad tunnistajad erinevaid ütlusi. Üldiselt teada on, et löögist tömbi esemega tekib turse ja nahakate muudab värvi (kusjuures aja möödudes värv muutub). Et üks tunnistaja nimetab hematoomi punetuseks, teine räägib tursest, kolmas et põsk läks siniseks ja kannatanu ise räägib põrutusest ei tähenda, et nad räägivad erinevatest asjadest ja on alust kahelda nende sõnade usutavuses. Kokkuvõte (tuvastatud asjaolud) Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o öösel vastu 3.09.2017, kella 3 ajal, süüdistatav, kelle käes oli viinapudel, lahkudes Ida-Virumaal xx alevikus xxx asuvast baarist „Xxx“, solvas kannatanut M V’t, nimetades tümakaks ning seejärel istus tema kasutuses olnud sõiduautosse xxx, reg mk xxx, mis asus baari sissepääsu juures ja mille roolis oli R.Oimandi tuttav H L. End solvatuna tundnud kannatanu M.V läks R.Oimandile järgi ning proovis avada sõiduki ust, et saada selgitusi tema solvamise põhjuse kohta. Selle peale väljus R.Oimandi autost ja lõi ühel korral kannatanut viinapudeliga pea piirkonda. Seejärel istus Rauno Oimandi tagasi oma 11
(16)autosse ja lahkus sündmuskohalt. Sõidukit on üritanud peatada kannatanu abikaasa U V, kuid see tal ei õnnestunud. Sõiduk peatati mõned tunnid hiljem piirivalveametnikest tunnistajate G ja M poolt. Seejuures R.Oimandi oli kontaktivõimetu ja kohapeal kedagi kinni ei peetud. Süüdistatavalt saadud löögist kukkus kannatanu maha, tundes seejuures füüsilist valu. Samal päeval hiljem pöördus kannatanu Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda, kus temal diagnoositi pindmine peavigastus, s.o vasaku oimuluu piirkonna hematoom (verevalum). Konflikti, sh kannatanu pudeliga löömist nägid pealt samal ajal baari läheduses viibinud kannatanu lähedased – tunnistajad U.V ja L.J, aga ka kannatanule või süüdistatavale võõras isik – tunnistaja A.R ning nende õigusrahu ja vabaaja veetmise rütm oli kannatanuga juhtunu tõttu häiritud. Kuriteokoosseis
§ 263
lg 1 p 1 kuriteokoosseis näeb ette vastutust avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Antud kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik kord. Sekundaarselt kaitstakse ka teisi õigushüvesid, nagu nt inimese tervist. Tegemist on alternatiiv-aktilise formaalse ja blanketse kuriteokoosseisuga. Objektiivse koosseisu moodustab
§-s 262 nimetatud teo (avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise) toimepanemine, mis on seotud vägivallaga. Seega esmalt tuleb kontrollida, kas tegu rikub avalikus kohas käitumise üldnõudeid ehk vastab
§ 262
süütekoosseisule ja seejärel lahendada küsimus §-s 263 loetletud kvalifitseeritavate tunnuste esinemisest süüdlase käitumises. Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime mõni
-i 9.peatüki 2.jao 2.jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule vastav tegu (§-d 120-122). Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Isik peab vähemalt kaudste tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et tema käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu ning sellisest teadmisest lähtudes valitakse isikliku konflikti lahendamiseks koht ja viis, mis võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem, või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi (
-i 4. kommenteeritud välJne, lk 685-686, p 1-3.1, 4).
§ 262objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine. Avalikuks loetaks Kor
S § 54 alusel koht, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Avalikus kohas käitumise üldnõuded on sätestatud KorS 4.ptk 1.jaos, eelkõige §-s 55, mille preambulis on sätestatud üldklausel, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Teise isiku all mõeldakse isikut või isikuid, kes ei ole õigusrikkujaga seotud. Tuleb tuvastada, et avaliku korra rikkumisega häiriti piisavalt intensiivselt juhuslike, asjasse puutumatu isikute rahu. Asjasse puutumatute isikute häirimisega on tegemist siis, kui konflikti lahendamisesse saavad enda tahte vastaselt kaasatud ka kolmandad, asjasse puutumatud isikud. Näiteks ei loeta kõrvalisteks isikuteks baaris tüli puhkemise ajal samas seltskonnas viibinud isikuid. Käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. KorS keelab esimese näitena avalikus kohas teise isiku löömise, tõukamise, kaklemise, mis teenib eelkõige füüsilise turvalisuse kaitset avalikus kohas. Valu põhjustav kehaline väärkohtlemine avalikus kohas toob kaasa vastutuse § 263 lg 1 p 1 järgi (
-i 4. kommenteeritud välJne, lk 678-681). KOHTU SEISUKOHT Pooled ei vaielnud selle üle, et „Xxxi“ baari näol on tegemist avaliku kohaga, sinna oli vaba juurdepääs kõrvalistele isikutele ning seal võisid vaba aega veeta ükskõik millised isikud. Ülekuulatud isikute ütlustest nähtub üheselt, et tegemist ei olnud kinnise üritusega, kus olid 12
(16)viibinud vaid ühe seltskonna inimesed, vaid seal on viibinud ka teisi, kannatanuga ja süüdistatavaga mitteseotud isikuid. Kohus on eelpool tuvastanud, et süüdistatav lõi ühel korral kannatanut pudeliga vastu pead, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomi vasaku oimuluu piirkonnas. Avalikus kohas on keelatud käituda vägivaldselt ja teisi isikuid häirival viisil ning kannatanu pudeliga vastu pead löömine ilmselgelt rikkus baaris viibinud ja selle sündmuse pealt näinud isikute õigusrahu ja vaba aja veetmise rütmi. Seda kinnitasid oma ütlused tunnistajad M ja M. Tunnistaja K ütluste järgi juhtunu vihastas teda. Tunnistaja R, kes ei ole seotud ei kannatanuga ega süüdistatavaga, seletas, et juhtunu oli tema jaoks ebameeldiv ja ehmatas teda. Kannatanut lohutati, talle toodi jääd baarist, kohale tulid piirivalveametnikud, kes hakkasid seletusi võtma, pealtnägijate käest uuriti, mis on sündmuskohalt lahkunud auto nr jne. Ilmselgelt ei kuulu need asjaolud vaba aja veetmisega tavapäraselt seotud asjade hulka ning olid nii üllatuslikud kui ka ebameeldivad sündmuskohal viibijatele, kellest vähemalt üks isik – tunnistaja R ei olnud konflikti osapooltega seotud, mistõttu kohus nõustub süüdistuse esitatud kvalifikatsiooniga, et R.Oimandi tegu tuleb kvalifitseerida just avaliku korra raske rikkumisena
§ 263lg 1 p 1 järgi, mitte aga kehalise väärkohtlemisena § 121 lg 1 järgi.
Siinkohal nõustub kohus osaliselt kaitse seisukohaga, et baari hakati juba kinni panema. Sellele on otsesõnu osutanud mõned tunnistajad, sh tunnistaja K. Samas ei tähenda see, et õhtu oli lõppenud kohalviibijate jaoks tavapäraselt. Eeltoodud tõendid osutavad vastupidisele. Kannatanu löömise ajal baar oli veel avatud. Et kannatanu löömine langes ajaliselt kokku ajaga, mil baar pidi varsti oma uksed sulgema ei tähenda, et kellegi õigusrahu ei olnud rikutud. Tunnistajad osutavad selgelt, et nende plaanides ei olnud lõpetada too õhtu sellisel viisil. Seetõttu baaris viibinud isikute, sh nii kannatanuga seotud tunnistajate kui osapooltega mitteseotud tunnistaja R õigusrahu oli toimunu tõttu häiritud. Seega süüdistatava teoga on täidetud
§ 263lg 1 p 1 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.
Kohus nõustub prokuröri käsitlusega ka selles, et pudeliga pähe löömine oli antud juhul süüdistatava sihipärane tegevus. Süüdistatav tahtlikult lõi kannatanut pudeliga vastu pead, s.t teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda ehk pani selle kuriteo toime otsese tahtlusega (
§ 16lg 3).
Kohus ei tuvasta õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kaitsja on kohtuvaidlustes viidanud sellele, et isegi kui kannatanu käitumisele järgnes mingi tegu süüdistatava poolt, siis tegutses ta (süüdistatav) hädakaitses, mis välistab õigusvastasust. Kohus kaitsja sellise käsitlusega ei nõustu. Uuritud tõendid ei kinnita kaitse versiooni kannatanupoolsest ründest ning kohus on süüdistatava ja tunnistaja L sellekohased ütlused eelpool põhjalikult käsitlenud ning kõrvutades need teiste tõenditega leidnud, et need on kannatanu ja teiste tunnistajate ütlustega ümber lükatud. Puudub igasugune mõistlik alus uskuda süüdistatava versiooni, et kannatanu, keda ta, tema enda ütluste järgi, mõni hetk enne seda on käskinud vait olla, on järsku muutunud tema jaoks niivõrd ohtlikuks, et, kasutamata seejuures relva või teisi esemeid, paljaste kätega tuli süüdistatavale kallale sellisel viisil, et viimasel oli alust karta oma elu ja/või tervise pärast. Siinkohal tuleb arvestada, et isegi süüdistatava ja tunnistaja L ütlustest ei nähtu, et keegi neist oleks võtnud kannatanu käitumist ohtlikuks. Tunnistaja L kirjelduse järgi kannatanu löögid ei olnud poksi moodi, vaid naise löökide moodi. Ka süüdistatav ei räägi valust kannatanu löökidest või ohust, mida ta tundis enda jaoks, vaid et kannatanu käitumine oli talle ebameeldiv. Ilmselgelt ei kujutanud kannatanu käitumine mingit ohtu süüdistatavale ja siin ei saa rääkida hädakaitseolukorra tekkimisest. Seetõttu süüdistatava tegu oli nii õigusvastane kui ka süüline. 13
(16)Sellega
§ 263lg 1 p 1 kuriteokoosseisu tunnused on süüdistatava teoga täidetud.
Alljärgnevalt vaagib kohus, milline karistus tuleb süüdistatavale mõista toime pandud kuriteo eest. Karistus Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (
§ 56
lg 1).
§ 263
lg 1 p 1 sanktsioon näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Oma süüd R.Oimandi ei tunnistanud. Ta lõi kannatanut pudeliga vastu pead ning seda nägid pealt nii tema abikaasa kui mõned tema lähedased. Oli rikutud nii kannatanu lähedaste kui pooltega mitteseotud tunnistaja (R) õigusrahu. Süüdistatav lahkus sündmuskohalt kannatanule abi andmata ja tundmata mingit huvi, millises seisundis ta on. Samas raskeid tervisekahjustusi kannatanule tekitatud ei olnud, meditsiinilist sekkumist ta ei vajanud, sisult piirdus asi EMO-s ülevaatusega ja valuvaigistite võtmisega. Eeltoodu kogumis hinnates leiab kohus, et R.Oimandi süü vastab keskmisele määrale. Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei esine. Retsidiivsuseriske hinnates arvestab kohus, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt R.Oimandil on üks kehtiv kriminaalkaristus, väärtegude eest karistamata (tl 17-18). Viru Maakohtu 6.04.2016 otsusega karistati R.Oimandi
§ 418
lg 2 p 1 järgi (tulirelva, selle olulise osa või laskemoona korduv ebaseaduslik käitlemine) vangistusega 3 kuud ja 27 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud (tl 15-16). Seega uue tahtlikku kuriteo pani R.Oimandi toime olles katseajal. Samas varasem kuritegu ei olnud seotud vägivalla kasutamisega ning sellega seoses üldine retsidiivsuse risk mõnevõrra suureneb, aga kohus ei tuvasta tugevaid eripreventiivseid kaalutlusi R.Oimandi puhul. Seetõttu ei nõustu kohus prokuröri karistusettepanekuga karistuseliigi valiku osas ning leiab, et R.Oimandit tuleb karistada rahalise karistusega.
§ 56
lg 2 järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu arvates, antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus süüdistatavat ei oleks võimalik mõjutada kergema karistusega ehk rahalise karistusega. Tal on olemas püsiv elu- ja töökoht. Peale antud asjas uuritavaid sündmusi, mis leidsid aset septembris 2017, ehk rohkem kui kaks aastat tagasi, ei ole R.Oimandi uusi kuritegusid või õigusrikkumisi toime pannud (vastupidise kohta pole tõendeid esitatud).
§ 44
lg 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sanktsiooni keskmine määr on 265 päevamäära. Eeltoodu alusel leiab kohus, et R.Oimandi süü raskusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele vastab rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses.
§ 44
lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Kuna tõendeid R.Oimandi sissetulekuta kohta kohtule esitatud ei olnud, siis lähtub kohus rahalise karistuse suuruse arvutamisel miinimumpäevamäärast. Seega tuleb R.Oimandit karistada toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 265 päevamäära ehk 2650 eurot. 14
(16)Menetluskulud Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 1, 4 ja 9 kohaselt on menetluskuluks - valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, - määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Prokurör palus mõista menetluskuluna välja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 90 eurot (tl 18). Kaitsja vaidles sellele vastu (vt 11.11.2019 istungiprotokolli lk 31), viidates, et kaitsja määrati enne seda kui võeti ühendust R.Oimandiga, millest tulenevalt see menetluskulu tuleb jätta riigi kanda. Selle menetluskulu osas nõustub kohus kaitsja arvamusega. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör M Luga 4.07.2018 määruses praktiliselt puudub kirjeldav ja põhjendav osa. Sellest nähtub vaid prokuröri resolutsioon, et tuleb rahuldada kaitsja advokaat Kaido Kooga taotlus ja hüvitada (talle) kulu summas 90 eurot. Millega seoses advokaat K.Kooga on taotluse esitanud ei ole arusaadav. Määruse sõnastus on selles osas puudulik („Rauno Oimandi kaitsja Kaido Kooga esitas taotluse seoses järgmiste kriminaalmenetluse toimingutega summas 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot. Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele“). Kas, ja kui jah, siis millised toimingud olid K.Kooga poolt tehtud jääb arusaamatuks. Sellega seoses, kuigi kohus teeb süüdimõistva otsuse, kuna menetluskulu tekkimist tõendav dokument on koostatud puudulikult ja ilma mingisuguste põhjendusteta, siis kohtul ei ole võimalik hinnata tekkinud menetluskulu põhjendatust, mistõttu see kõrvaldamata kahtlus (et menetluskulu on tekkinud alusetult, sest kogu menetluse kestel, sh kohtus süüdistatavat on esindanud lepinguline, mitte määratud kaitsja) puudub alus selle kulu R.Oimandi käest välja mõistmiseks ning see tuleb jätta riigi kanda. Kaitsja on esitanud menetluskulude hüvitamise taotluse, mille järgi R.Oimandi taotleb tema menetluskulude 2250 eurot (sisaldab 15 tundi õigusabi – kohtueelses menetluses ülekuulamine, toimikuga tutvumine, kaitseakti koostamine, istungiteks ettevalmistamine, istungitel osalemine, tunnitasuga 125 eurot + käibemaks) jätmist Eesti Vabariigi kanda. Lisatud arve summas 2250 eurot (KoTo lk 31-34). KrMS § 180 lg 1 ls 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus teeb R.Oimandi suhtes süüdimõistva otsuse. Seega süüdistataval tekkinud menetluskulu seoses valitud kaitsjale makstud tasuga tuleb jätta tema enda kanda. Samal alusel kaitsja taotlus menetluskulude Eesti Vabariigi kanda jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2019.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 540 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 810 eurot (540*1,5=810). See menetluskulud tuleb välja mõista R.Oimandi poolt. Keegi pooltest ei ole taotlenud menetluskulude tasumise ajatamist ning kohus ei tuvasta ka selleks alust, mistõttu sundraha 810 eurot tuleb R.Oimandil tasuda ühe kuu jooksul peale antud kohtuotsuse jõustumist. Tõkend 15
(16)Vastavalt süüdistusaktile süüdistatava suhtes on kohaldatud elukohast lahkumise keeld alates 4.07.2018. Kohus ei näe alust selle tõkendi kohaldamiseks peale kohtuotsuse tegemist ning keegi pooltest ei taotlenud vastupidist. Seega R.Oimandi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada antud kohtuotsuse jõustumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov Kohtunik 16
(16)