lg 1 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav EDGAR PERLE isikukood: 38508024914; elukoht: xxxxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; tel x; Eesti Vabariigi kodanik; xxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xx xxxxx; varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 10.02.2019. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja Gregori Palm RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Edgar Perle
lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära (päevamääraga 11,45 €), s.o 3435 € (kolm tuhat nelisada kolmkümmend viis eurot). 2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (10.02.2019), s.o 1 päev vangistust ehk 3 päevamäära ning lugeda kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 297 (kakssada üheksakümmend seitse) päevamäära, s.o 3 400,65 (kolm tuhat nelisada eurot ja 65 senti) €. 1 1-19-5399 3.
lg 3 ja § 50 lg 3 alusel võtta lisakaristusena Edgar Perlelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.
2 1-19-5399 Menetlusosaliste seisukohad Prokurör leidis, et Edgar Perle süü talle
Prokurör taotles Edgar Perle süüditunnistamist ja tema karistamist 5 kuu pikkuse vangistusega, mis jätta
Perle ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Lisakohustusena taotles prokurör
Perle kohustamist mitte tarvitama alkoholi ja läbima kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammi. Lisakaristusena taotles prokurör juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Samuti palus prokurör Edgar Perlelt välja mõista menetluskulud. Kaitsja leidis, et E. Perle oli 09.02.2019 tarvitanud alkoholi, viibis ka süüdistuses nimetatud ajal sõiduautos xxx xxx, kuid ei ole sõiduautot juhtinud. E. Perle viibis sõiduautos, seda juhtimata, sooja saamise eesmärgil. Süüdistatav Edgar Perle ei tunnistanud ennast kohtuistungil süüdi. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus leiab, et Edgar Perlele süüks arvatud kuriteod karistusseadustiku (
) § 424 lg 1 järgi on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Edgar Perle süüdistatakse
lg 1 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et süüdistatav E. Perle juhtis 09.02.2019 kella 23.13 paiku xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx xx x juures suunaga xxxxx tänava poole sõiduautot xxxx xxx registreerimismärgiga xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Kohtule esitatud tõendikogumist nähtub, et süüdistatav Edgar Perle on juhtinud 09.02.2019 kella 23.13 ajal joobeseisundis sõiduautot. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav E. Perle oli alkoholijoobes, mille kohta on kohtule esitatud tõenditena indikaatorvahendi kasutamise ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid. Protokollidest nähtub, et süüdistatav oli 09.02.2019 kell 23:59 alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, s.o alkoholijoove 0,77 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLE-0010 (tl 7-10). Vaidlus on selles, kas süüdistatav E. Perle on juhtinud alkoholijoobes olles sõiduautot. Kohtule tõendina esitatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 09.02.2019 otsuse kohaselt on E. Perle kõrvaldatud 09.02.2019 sõiduauto xxxx xxx registrimärgiga xxx xxx juhtimiselt seoses sellega, liiklusjärelevalve käigus selgus, et süüdistatav juhtis sõidukit 09.02.2019 alkoholi tarvitamise nähtudega (tl 8). Tunnistajatena on kohtuistungil üle kuulatud politseiametnikud Janno Hütt ja Mait Semjonov, kelle ütluste järgi oli Edgar Perle isikuks, kes juhtis sõiduautot. Tunnistaja J. Hütt ütluste kohaselt teostas koos Mait Semjonoviga ta 09.02.2019 liiklusjärelevalvet, kontrollides seejuures kahtlase sõidustiiliga sõidukeid. Kontrolli käigus jäi tunnistaja J. Hüti ütluste järgi silma xxxx, mille juht viivitas ülekäigurajal peatumisega, mille tõttu oleks sõitnud kahele jalakäijale otsa. Sõiduk peatati pärast seda, kui see oli ületanud ristmiku. M. Semjonovi kohtuistungil antud ütlused riimuvad tunnistaja J. Hütt ütlustega, mille järgi jäi 09.02.2019 silma sõiduauto xxxx, mille juhtimisstiil äratas tähelepanu. Sõiduautot kiirendati ja seejärel tekkis ohtlik olukord ülekäigurajal, kus oleks juhtunud õnnetus jalakäijatega. Seejärel sõiduauto peatati, juhina tundis tunnistaja ära süüdistatava E. Perle. Tunnistaja J. Hüti selgituste kohaselt oli sõiduautos ainult süüdistatav Edgar Perle, kes oli ka auto roolis. Mõlema tunnistaja nii J. Hütt kui ka M. Semjonovi ütluste põhjal jäi süüdistatav neile hästi meelde, sest E. Perle käitus agressiivselt ja ei allunud korraldustele. Seega kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tunnistajad võivad antud sündmuse asjaolud ajada segamini mõne teise sarnase sündmusega, sest tunnistajad on usutavalt põhjendanud, miks E. Perlega seonduvad asjaolud on neil nii hästi meeles. Asjaolu, et J. Hütt ja M. Semjonovi ei mäleta kellaaega, millal E. Perle kinni peeti ei muuda ütluseid ebausaldusväärseks, sest mõlemad 3 1-19-5399 tunnistajad kinnitavad, et sündmus toimus öisel ajal. Ristküsitlemise ajaks oli möödunud ca 7 kuud, mistõttu ei saaks eeldada, et tunnistaja teaks täpselt, et sündmus leidis aset enne või pärast südaööd, selline ütlustes kajastuv ebatäpsus ei kahjusta nende tõenduslikku väärtust. Kaitsja taotlusel on üle kuulatud kaks tunnistajat: RP (P) ja AS (S). Tunnistajana üle kuulatud R. P on ütluseid selle kohta, et 09.02.2019 tarvitas tunnistaja koos Edgar Perlega alkoholi, seltskonnas oli kainena AS. Ühel hetkel võttis tunnistaja R. P ütluste järgi E. Perle auto võtmed ja läks õue, et auto sooja panna. Samasisulisi ütluseid andis tunnistajana ka A. S, mille järgi tarvitati R. P juures alkoholi, kuni E. Perle võttis korteris olles autovõtmed ja läks autot käivitama, et see sooja panna. Mõlema kaitsja tunnistaja ütluste kohaselt möödus sellest hetkest, kui E. Perle oli autot käivitama läinud ca 30 minutit, kui R. P ja A. S läksid ise sõidutee äärde, avastades, et lukustatud ustega sõiduauto seisab tee ääres ja Edgar Perlet ei olnud kusagil näha. Nimetatud tunnistajad ei teadnud midagi sellest, mis oli toimunud aja jooksul, mil E. Perle oli korterist välja läinud. Süüdistatava E. Perle ütluste kohaselt tarvitas ta koos R. P 09.02.2019 viimase korteris aadressil xxxxx xxxx xxxxxxx xxx x alkoholi, kui tekkis soov sõitma minna. Süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta korteri olles sõiduauto võtmed, et sõiduauto sooja panna. E. Perle istus enda sõnul töötava mootoriga autos, kui ootamatult tiriti ta politseiametnike poolt autost välja. Kaitsja asus kohtuistungil seisukohale, et süüdistatava ütluste ning tunnistajate R. P ja A. S ütluste põhjal on asjas esitatud süüdistusele vastanduv versioon, mille tulemusena tuleks juhindudes KrMS § 7 lg 3 süüdistatav õigeks mõista. Kohus leiab, et asjas ei ole kõrvaldamata kahtlust, et süüdistatav E. Perle ei juhtinud sõidukit, kaitsja taotletud tunnistajad tõendavad kohtu hinnangul asjaolu, et E. Perle tarbis 09.02.2019 alkoholi ja lahkus ühel hetkel autovõtmetega. Kaitsja tunnistajad ei tea midagi, mis võis juhtuda järgmise ca 30 minuti jooksul, sest alles seejärel tulid tunnistajad õue, leides eest mittetöötava mootoriga ja suletud ustega sõiduauto xxxx. Sündmuse edasise käigu kohta on tõendina J. Hütt ja M. Semjonovi ütlused, kelle sõnade kohaselt nägid nad tänaval kahtlase sõidustiiliga xxxxx, mille kinnipidamisel oli roolis süüdistatav E. Perle. Tunnistaja J. Hütt ütluste järgi oli sõidustiil ebakindel, millega haakuvad M. Semjonovi ütlused, mille järgi oli sõiduki juhtimisstiil silmatorkav, seega ei ole tegemist ütluste vastuoluga, vaid E. Perle ebakindla juhtimisstiili kirjeldusega kahe tunnistaja poolt, seejuures mõlemad tunnistajad kirjeldavad kattuva detailsusega ülekäigurajal tekkinud ohtlikku olukorda. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjust kahelda J. Hüti ja M. Semjonovi ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatava E. Perle ütlused aga ei haaku teiste tõenditega osas, mis puudutab auto juhtimist süüdistatava poolt. Kohus leiab, et E. Perle on andnud ennast õigustavaid ütluseid, mis ei ole tõesed ja tuleb seetõttu kõrvale jätta. Kohtu järeldust ei väära ka kaitsja väide, et tunnistajate R. P, A. S ja süüdistatava E. Perle ütluste kohaselt oli auto pärast E. Perle kinnipidamist samas kohas, mis kaitsja hinnangul tõendab asjaolu, et auto ei olnud liikunud. Tunnistajate J. Hüti ja M. Semjonovi ütluste kohaselt viisid nad E. Perle Paide politseijaoskonda, sõiduauto teisaldamisega pidi teine patrull edasi tegelema. Tunnistajad ei teadnud, kas auto ka tegelikult ära viidi. Kohus leiab, et auto olemasolust samal teeäärel, kuhu see enne korterisse minekut jäeti, ei saa teha kaugele ulatuvaid tagajärgi. E. Perle peeti politseiametnike poolt kinni autoroolis, temalt võeti J. Hüti ütluste järgi ära autovõtmed, hiljem ei ole autot teisaldatud. Seega antud asjaolud osutavad tõigale, et selle ca 30 minuti jooksul, kui tunnistajad R. P ja A. S olid korteris, sõitis süüdistatav E. Perle xxxxx xxxxxx ringi ja tema kinnipidamine leidis tõendi kogumit hinnates aset siis, kui ta tuli tagasi, et võtta oma sõbrad auto peale. Seega ei ole alust väitele, et auto oleks pidanud olema mõnes teises kohas, sest ühine seltskond oli otsustanud juba varem koos sõitma minna, mistõttu on loogiline, et E. Perle sõitis samale kohale tagasi. 4 1-19-5399
lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui
ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest.
Sealjuures on tahtliku kuriteo toimepanemise vormidest kõige kergem kaudne tahtlus ning kõige raskem kavatsetus.
lg 1 järgi sätestatud kuriteo koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et E. Perle pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega vähemalt otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul teadis E. Perle, et ta oli tarvitanud alkoholi, mistõttu ta ka ei võinud sõidukit juhtida, soovides sõiduki juhtimisega õigusvastase tagajärje saabumist. Seega on Edgar Perle poolt täidetud
Edgar Perle teos puuduvad õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Edgar Perle teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Edgar Perle õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Edgar Perle on süüvõimeline ning
Seega tuleb Edgar Perle süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 näeb karistusena ette karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Võttes arvesse, et isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud, siis on karistuse eesmärke võimalik saavutada kergema karistusega. Tulenevalt
lg 2 alusel võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Antud juhul on, arvestades süüdistatava süü suurust on kohtu hinnangul põhjendatud rahalise karistuse mõistmine. Süü suurust hinnates, tuleb võtta arvesse, et E. Perle joove ei olnud suur, see oli 0,77 mg/l, mis on kriminaalkorras karistatava alkoholijoobe piiril. E. Perle oli enda joobest teadlik, sest nii tunnistaja R. P kui ka süüdistatava enda ütluste põhjal selgub, et süüdistatav asus sõiduautot juhtima pärast ühist alkoholitarbimist, mis näitab kujukalt E. Perle hoolimatut suhtumist õiguskorda. Rahaline karistus peaks E. Perlet edaspidi motiveerima õiguskuulekalt käituma, sest sellega tunnetab süüdistatav piisavalt tõhusalt enda õigusvastase käitumise tagajärgi. Kohus on seisukohal, et Edgar Perle puhul ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid
ja § 58 tähenduses.
lg 1 järgi võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus leiab, et lähtudes sanktsiooni keskmisest, peaks karistus olema üle keskmise sanktsiooni määra. Tuleb võtta arvesse, et E. Perle juhtis sõidukit linnas, kus on suurem oht kahjuga lõppevate õnnetuste tekkeks. Tunnistajate J. Hütt kui ka M. Semjonovi ütlustele tuginevalt oli E. Perle joobeseisund selline, et ta oleks sõitnud jalakäijatele otsa. Süüdistatava käitumises sisalduv ohtlikkus tingib ka sanktsiooni keskmisest kõrgema määra. Eeltoodu alusel tuleb E. Perle mõista rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära (päevamääraga 11,45 €), s.o 3435 € (kolm tuhat nelisada kolmkümmend viis eurot).
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (10.02.2019), s.o 1 päev vangistust ehk 3 päevamäära ning lugeda kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 297 päevamäära, s.o 3 400,65 € (kolm tuhat nelisada eurot ja 65 senti). 5 1-19-5399
lg 3 ja § 50 lg 3 alusel võtta lisakaristusena Edgar Perlelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Kohus leiab, et lisakaristuse mõistmine on vajalik, sest E. Perle on olnud alkoholijoobes sõiduki juhtimisega ohuks teistele kaasliiklejatele, mistõttu on möödapääsmatu temalt juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtu hinnangul on 6 kuud piisav aeg, et E. Perle suudaks oma suhtumises teha järeldusi, et edaspidi hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest. E. Perle on palunud endale juhtimisõiguse alles jätta, sest tal on juhtimisõiguseta raske tööl käia ja pereliikmeid sõidutada. E. Perle on 12.09.2019 kohtule teatanud, et ta ei käi tööl. Pereliikmetel on võimalik kasutada ühistransporti, seetõttu ei ole E. Perle juhtimisõiguse olemasolu tingimata vajalik. Kohtu hinnangul ei ole süüdistataval kaalukaid argumente, mis kohtu järeldust juhilubade äravõtmise vajaduse osas muudaks. Tõkend ja muud kriminaalmenetluse tagamise vahendid Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud x x kohaldatud tõkendit ning Edgar Perle ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuuks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja Gregori on esitanud kriminaalasja menetlemisel RÕA tasutaotlusi summas 469,20 € eurot, mis mõistlik ja vajalik kulu. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha 810 €. Tunnistajatel on tekkinud kriminaalmenetlusega kulu kokku summas 158,12 €; KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Edgar Perlelt menetluskuluna riigituludesse: sundraha 810 €, tunnistajate kulu 158,12 ja määratud kaitsjale makstud tasu 469,20 €, s.o kokku 1437,32 €. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik Pärnu Maakohtu otsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2019 otsusega RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Edgar Perle kaitsja Gregori Palmi apellatsioon osaliselt. 2. Tühistada Pärnu Maakohtu 12. septembri 2019 otsus Edgar Perlele mõistetud lisakaristuse määra osas. Võtta Edgar Perlelt
lg 3 ja § 50 lg 3 alusel lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.