KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 19.11.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-441 Mittetulundusühingu „Kesk-Eesti Metsaom

§-s

2. Lisaks on EMK vastuväited tasaarvestuse osas vastuolulised. EMK vaidles KEMO tasaarveldamise soovile vastuolulistel põhjustel vastu. Esmalt (05.12.2018) leidis EMK, et tasaarvestus on võimatu, kuna pole tehtud toetuse maksmise otsust, millest tagasimaksmisele kuuluvat summat tasa arvestada. 06.12.2018 tegi EMK otsuse, milles leidis, et vaatamata avaldusele ei ole tasaarvestamine siiski võimalik. 13.12.2018 tegi EMK järgmise otsuse, kus peamiseks tasaarvestusest keeldumise põhjuseks on hoopis väidetavad anonüümsed kaebused KEMO peale. Olukord, kus haldusorgan jätab tasaarvestuse avaldusele (määruses lubatud tegevus) vastamata ning teeb seejärel vastuolulistel ja otsitud põhjustel negatiivse otsuse toetuse mittemaksmise kohta, on õigusvastane ning pahatahtlik.
3. EMK tegi KEMO tasaarvestuse taotluse osas eitavad otsused ajaliselt selliselt, et KEMO-le ei jäänud mõistlikku aega tagasimakse teostamiseks. Haldusorgan tekitas selliselt olukorra, kus ühe otsuse tegemise venitamisega tekitati alus teise negatiivse otsuse tegemiseks. Selline tegevus ei ole hea halduse põhimõttega kooskõlas. EMK ei ole oma praktikas järjepidev, kuna 03.09.2018 esitatud metsa sertifitseerimise toetuse taotluse lahendas vastustaja positiivselt (23.10.2019 kaebuse täiendus). Vastustaja seisukohad
4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda. Kaebaja on kaebuses korranud oma varaseamates kirjades ja vaietes märgitut. Kõiki neid asjaolusid on vastustaja juba vaideotsuses käsitlenud ning ei pea nende kordamist vajalikuks. 19.

§ 20

lg 5 kohaselt võib EMK kokkuleppel toetuse saajaga tagasinõutava toetusraha tasaarvestada summaga, mille kohta on § 19 lõike 1 alusel tehtud toetuse maksmise või osalise maksmise otsus. Nimetatud sätte täitmiseks on vajalik järgmiste tingimuste üheaegne olemasolu: 1) kokkuleppe olemasolu poolte vahel; 2) tagasinõutava toetusraha olemasolu; 3) kaebaja ettepaneku tegemise ajal toetuse maksmise või osalise maksmise otsuse olemasolu. Tasaarvestus ei ole võimalik, kui üks pool sellega nõus ei ole. Vastustaja on 05.12.2018 kirjas teatanud, et keeldub tasaarvestusest.

§ 20lg 5 ei sätesta EMK-le kohustust kokkulepet sõlmida.

Ka ei tulene sellest kaebajale õigust seda nõuda.

§ 20lg 5 kohaselt võib tasaarvestada tagasinõutavat toetusraha.

Seega peab eksisteerima toetusraha, mida tagasi nõutakse. Selline kohustus tekkis kaebaja osas EMK 31.10.2018 otsusega nr 5-1/18/180 punktis 3. See periood oli ajavahemikus 31.10.2018 3

§ 20

lg 5 nimetatud õigust kaebajal 30.11.2018 enam ei eksisteerinud, sest 30 päeva jooksul oleks ta pidanud saavutama kokkuleppe EMK-ga. Keskkonnaminister on tagasimaksmise tähtajaks määranud 30 päeva ning selle tähtaja kulgemise peatamiseks või pikendamiseks EMK-l ja kaebajal õigus puudub. Kaebaja enda kohustuseks on järgida toetuse nõudeid ja pöörduda oma ettepanekutega mõistlikul ajal haldusorgani poole, et tema ettepanekuid oleks võimalik menetleda ja kaaluda ning kokkuleppeid sõlmida. Ka kolmas tingimus ei olnud täidetud, kuna kaebaja ettepaneku tegemise ajal puudus toetuse maksmise või osalise maksmise otsus summas 4624,64 eurot. 30.11.2018 kirjas tegi kaebaja ettepaneku EMK-le tagasimakse summa tasaarvestada esiteks metsameetme 2016. a taotluse väljamaksega. Kaebaja on silmas pidanud metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetust. EMK on oma 05.12.2018 kirjas nr 52/18/20-1 selgitanud, et ta ei saa PRIA kasutuses (sh osaliselt Euroopa Liidu toetusrahad) olevaid toetussummasid siseriiklike toetussummadega tasaarvestada.

§-st 20 ja §-st 19 nähtuvalt on võimalik tasaarvestada vaid neid summasid, mille kohta on tehtud otsus määruse alusel. EMK 25.07.2018 ettepanek PRIA-le nr 7-1-3/18/111 ei ole vastu võetud

alusel, vaid maaeluministri 11.05.2015 määruse nr 59 "Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus" alusel. Seega ei ole võimalik EMK ettepanekus PRIA-le kajastatud summat tasaarvestada EMK 31.10.2018 otsusega nr 5-1/18/180 tagasinõutava summaga. Ka kaebaja teine ettepanek (tasaarvestada summa EMK menetluses oleva

1. a nõustamise lõpparuande summaga) ei olnud põhjendatud, kuna selleks ajaks ei olnud otsust veel tehtud (otsus tehti alles 06.12.2018). Lisaks ei oleks ka nõustamisega seotud summa (2320 eurot) katnud tagasimaksmisele kuuluvat summat. Kuivõrd toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ajal otsust, millega seda summat tasaarvestada, ei eksisteerinud, ei olnud tasaarvestamine võimalik.
2. Vastustaja hinnangul ei ole alust kohaldada tasaarvestamisele VÕS-i sätteid. Isegi, kui VÕSi sätete kohaldamine oleks võimalik, ei saaks ka nende alusel kaebaja taotlust rahuldada.
3. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, mille kohaselt ei olnud tal vastustaja pahatahtlikkuse tõttu võimalik tagasimakset teha. Kaebajal oli kohustuse täitmiseks 30 päeva. Kuivõrd kaebaja sai esimese kirja, milles EMK teatas, et tasaarvestuse tegemine ei ole võimalik, kätte juba 06.12.2018, on arusaamatu, miks ta toetusraha alles 21.12.2018 tagastas.
4. Kuivõrd MS alusel jagatavad toetused on käsitatavad riigipoolse soodustusena, mille saamiseks puudub isikul seadusega kaitstav subjektiivne õigus ja õiguspärane ootus, laienevad toetuse taotlejale suuremad hoolsus- ja tõendamiskohustused. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et otsused on kaalutlusvigadega ning ebaproportsionaalsed. Kõik kolm otsust tuginevad

§ 4

lg-le 3 (koosmõjus MS § 10 lg 91 p-ga 1) ja asjaolule, et kaebaja on jätnud EMK 31.10.2018 otsusega nr 5-1/18/180 tagasinõutud ettemaksu tähtaegselt tagastamata. Sellises olukorras puudus EMK-l kaalutlusõigus ning EMK oli kohustatud jätma taotlused rahuldamata ning toetused maksmata. 23. Seoses kohustamisnõudega märgib vastustaja järgmist. Isegi, kui vastustajat kohustaks tegema kaebaja taotluste osas uusi otsuseid, ei pruugi kaebaja oma eesmärki saavutada. Kaebaja puhul on tuvastatud (vrd EMK 31.10.2018 otsust nt 5-1/18/180) toetusraha mittesihipärane kasutamine. Metsandusalaste toetuste varasem mittesihipärane kasutamine on metsaseaduse regulatsiooni kohaselt ka iseseisev alus uute toetuste taotluste rahuldamata ja toetussummade 4

§ 11g 2) ning kaevatavad otsused on tehtud avalik-õigusliku suhte raames.

Vaidlust ei ole ka selles, et EMK 31.10.2018 otsusega nr 5-1/18/180 (tl 45-47) nõuti kaebajalt osaliselt tagasi 01.08.2017 vooru metsaühistu toetus (4624,64 eurot) ning kaebaja seda ei vaidlustanud (ning vastavalt 30.11.2018 vastustajale saadetud kirjale (tl 50) ei kavatsenudki seda teha). Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja tasus tagasinõutud summa alles 21.12.2018 (tl 49). Pooled on eriarvamusel tasaarvestuse lubatavuse osas ning vaidlevad selle üle, kas toetuse maksmisest keeldumine oli vaatamata tasaarvestuse avalduse esitamisele põhjendatud. 26. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et metsaseaduse alusel jagatav toetus on olemuselt riigipoolne soodustus ning toetuse saamiseks puudub isikul subjektiivne õigus ja õiguspärane ootus (vrd ka Riigikohtu lahendid asjades 3-3-1-39-14; 3-3-1-16-16 ja 3-3-1-77-12). Subjektiivne õigust taotlust esitada ei võrdu subjektiivse õigusega toetust saada. Küll on isikul õigus saada oma taotlusele õiguspäraselt läbiviidud haldusmenetluses HMS § 54 nõuetele vastav otsus. Kõik kolm kaevatavat otsust tuginevad

§ 4lg-le 3 koosmõjus MS § 10 lg 91 p-ga 1.

Lisaks on 06.12.2018 otsuse nr 5-1/18/198 õigusliku alusena märgitud ka

§ 19lg 2).

Seega on kõik otsusega seotud kaebaja taotlused jäänud rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei vastanud vähemalt ühele toetuse saamise tingimusele, millele vastamine oli kohtu hinnangul obligatoorne.

§ 4sätestab tingimused, millele toetuse taotleja peab vastama.

Nimetatud paragrahvi lõike 3 kohaselt peab toetuse taotleja, kui ta on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, olema maksnud tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi tähtaegselt. MS § 10 lg 91 p-i 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata ja toetust ei maksta, kui taotleja, toetuse saaja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele.

§ 19

lg 2 p-i 2 kohaselt teeb EMK toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui toetuse saaja ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele. Viidatud sätteid arvestades tuleb kohtul kontrollida, kas vastustaja seisukoht, et kaebaja ei vastanud otsuste tegemise ajal vähemalt ühele toetuse saamise nõudele, on põhjendatud.

1. Vastavalt EMK 31.10.2018 otsusele nr 5-1/18/180 tuli kaebajal ettemaksuna tasutud ja kasutamata jäetud toetussumma tagasi maksta hiljemalt 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest või kätte toimetamisest. Otsus toimetati kaebajale kätte 31.10.2018 (tl 48), seega tulnuks toetussumma tagasi maksta hiljemalt 30.11.
2. Vastustaja on tõendanud, et kaebaja tasus tagasimaksmisele kuulunud summa alles 21.12.2018 (tl 49). 5

§ 4

lg 3 ja § 19 lg 2 p 2 ning MS § 10 lg 91 p- 1 ei anna EMK-le kaalutlusõigust ning juhul, kui taotluse menetluse käigus ilmneb, et toetuse saaja ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele, on EMK kohustatud jätma vastava taotluse rahuldamata. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebaja taotluste rahuldamata jätmine oli põhjendatud. 28. Ka kaebaja esitatud tasaarvestust puudutavad väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kohtu hinnangul on kaebaja põhjendamatult järeldanud, et tal oli kujunenud olukorras õigus nõuete tasaarvestamisele või et tasaarvestamise avalduse esitamine lõpetab tasaarvestuse teinud poole tasaarvestatud kohustuse (kaebaja 07.12.2018 kiri, tl 10). Kuivõrd metsatoetuse jagamisel taotleja ja toetuse määraja vahel tekkiv suhe on avalik-õiguslik ning nende toetuste jagamine on avalik-õiguslike normidega piisavalt täpselt reguleeritud (metsaseadus, määrus jms), ei ole VÕS-i tasaarvestamist puudutavad sätted kohaldatavad. Lisaks on vastustaja õigesti selgitanud, et ka VÕS-i normide kohaldamisel ei oleks tasaarvestamiseks alust. Kohus nõustub nende põhjendustega ning ei pea nende kordamist vajalikuks.

§ 20

lg 5 sätestab, et „EMK võib kokkuleppel toetuse saajaga tagasinõutava toetusraha tasaarvestada summaga, mille kohta on § 19 lõike 1 alusel tehtud toetuse maksmise või osalise maksmise otsus“. Nimetatud normist järeldub, et tegemist on EMK õigusega kindlate tingimuste esinemisel (ning üksnes olukorras, kus isikule on tehtud toetuse maksmise või osalise maksmise otsus) summa tasaarvestada. Sättest ei tulene kaebajale õigust nõuda toetuse tähtaegse tagastamise asemel (vrd määruse § 20 lg 4) selle tasaarvestamist tulevikus võib-olla määratava toetusega. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et tähtpäeva saabumise päeval kell 23.52 esitatud avaldust ei saa lugeda tähtaegseks, sest EMK tööpäev lõppes juba kell 15.45. Kohus juhib tähelepanu, et tähtaeg möödub tähtaja saabumise päeval kell 24.00 (vrd haldusmenetluse seaduse § 33 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldosa seaduse § 137 lg 1). Selles osas vastustajaga mittenõustumine ei mõjuta kaevatavate otsuste õiguspärasust. Vastustaja on õigesti märkinud, et ta ei saa PRIA kasutuses olevaid toetussummasid siseriiklike toetussummadega tasaarvestada ning et

alusel saab tasaarvestada vaid summasid, mille kohta on tehtud otsus nimetatud määruse alusel. Lisaks on vastustaja õigesti selgitanud, et kaebaja osas ei olnud tehtud toetuse maksmise või osalise maksmise otsust ning seega ei saanud seda ka tasaarvestada. Olukorras, kus tasaarvestamine objektiivsetel põhjustel võimalik ei ole, ei peata tasaarvestamise avalduse esitamine tagasimaksmisele kuuluva summa tagastamiseks antud tähtaja kulgemist. Seega on kaebaja sõltumata tasaarvestuse avalduse tähtaegsest esitamisest varasema toetuse tagasimaksmisega hilinenud ning ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise tingimusele.

1. Kaebaja etteheide vastustaja pahatahtlikkuse osas on paljasõnaline. Kuivõrd kaebaja EMK 31.10.2018 otsust ei vaidlustanud, pidi ta olema teadlik, et tagasinõutud summa tuleb 30 päeva jooksul tagastada. Kaebaja ei saanud eeldada, et 8 minutit enne tähtaja möödumist avaldatud soov nõuet (hüpoteetilise) vastukohustusega tasaarvestada peatab tagasimaksmise tähtaja kulgemise. Ka ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks oma seisukoha edastamisega põhjendamatult viivitanud, kuna vastuse 30.11.2018 hilisõhtul esitatud kirjale sai kaebaja kätte juba 06.12.
2. Nimetatud kirjas teatas EMK selgesõnaliselt, et tasaarvestuse tegemine ei ole võimalik, mistõttu on kaebaja etteheide, justkui tekitanuks EMK otsuse tegemisega viivitamisega aluse teise negatiivse otsuse tegemiseks, põhjendamatu. Kuivõrd toetusraha tagastas kaebaja alles 21.12.2018, ei ole usutav ka kaebaja väide, et ta ei soovinud toetuse tagasimaksmisega viivitada. 6