Obsah (4)

§ 121§ 47§ 49§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-94 Määruse kuupäev 18. juuni 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Ilja Lilitškini kaebus Tartu Vangla 23. novembri 2018. a käskkirja

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Kinnipeetav Ilja Lilitškin (kaebaja) esitas
2. jaanuaril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja tõi vaidlustatava vangla tegevusena välja
3. novembri
4. a haldusakti nr 6-1/1318 ning mainis tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja kartserisse paigutamist. Kaebaja nõudis ka rahalist kompensatsiooni summas 1000 eurot.
5. Tartu Halduskohus tagastas
6. jaanuari 2019 määrusega kaebuse tühistamis-, tuvastamis- ja hüvitamisnõudes (tl 25-26).
7. Kaebaja esitas halduskohtu
8. jaanuari 2019 määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
9. märtsi 2019 määrusega määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse osas, millega halduskohus tagastas kaebaja nõude vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks ja saatis asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Samuti juhtis ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu kohustamisnõudele. Muus osas jättis ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 3-19-94
10. Tartu Halduskohus jättis
11. mai
12. a määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kohtule selgitada, miks on käskkirja tuvastamisnõude esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. Lisaks tuli kaebajal teatada, kas ta soovib esitada kohustamisnõude tema vanglasiseseks ümberpaigutamiseks ning kas selle nõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
13. Kaebaja esitas
14. mail 2019 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja märgib, et tuvastamiskaebuse põhjendused on esitatud esialgse kaebuse punktis
15. Tuvastamiskaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil. Väljamõeldud ettekäändel uuesti kartserisse paigutamise oht on reaalne ja tõsine. Kaebaja esindaja märgib, et kohtueelne menetlus on nüüdseks läbitud ka kohustamisnõude osas, sest ta esitas mais 2019 taotluse paigutada kaebaja S hoonesse. Kaebaja taotleb täiendavalt mittevaralise kahju hüvitamist erinevate toimingute (nt jäeti ilma õigusest telefoniga helistada, ei väljastatud ravimeid, kaebaja vanglale esitatud pöördumiste eest nõutakse tõlkimise raha, puudulik ventilatsioon jm kambritingimused) eest. KOHTU SEISUKOHT
16. Kaebaja palub tuvastada Tartu Vangla
17. novembri
18. a käskkirja nr 6-1/1318 õigusvastasus. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks (

§ 121lg 2 p 1).

6.

1. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kaebaja esindaja vastus kohtu käiguta jätmise määrusele on äärmiselt laialivalguv ja raskesti mõistetav ning see raskendab mõnevõrra kaebaja tegeliku tahte mõistmist. Kohtu hinnangul tugineb kaebaja tuvastamisnõude esitamisel üksnes preventiivsele eesmärgile. Sellele viitab ka vastuses märgitud esialgse kaebuse punkt
2. Kaebaja on seisukohal, et esineb reaalne ja tõsine oht tema kartserisse paigutamiseks väljamõeldud ettekäändel. Kohus leiab, et esitatud põhjendus ei ole kaebeõiguse jaatamiseks piisav. Kohus viitas
3. mai
4. a kaebuse käiguta jätmise määruses, et efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamisest loobumine ei tekita iseseisvalt õigust esitada sama haldusakti peale tuvastamiskaebus. Kohus on jätkuvalt samal seisukohal. Olukorras, kus kaebaja jätab kasutamata efektiivsema õiguskaitsevahendi (tühistamisnõude), kuna ta võttis käskkirjale esitatud vaide tagasi, peab kohtu hinnangul esinema eriline põhjus, miks tuvastamisnõude esitamine isiku õiguste kaitseks jätkuvalt vajalik on. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab seega esinema reaalne oht, et vangla võiks kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 4.11.2015, 3 3 1 48 15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika), mida ei oleks võimalik muude õiguskaitsevahenditega tõhusalt kõrvaldada. 6.
5. Vangla vastuse kohaselt ei viibinud kaebaja kartseris, vaid tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Praeguseks hetkeks on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes lõpetatud (tl 54). Käesolevas asjas vangla käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaitsta kaebaja õigusi tulevikus võimaliku käskkirja väljaandmisel. Vaidlusaluse käskkirja tuvastamisnõude menetlemine ei taga, et vangla jätaks tulevikus uue täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise või abinõude pikendamise käskkirja kaebaja suhtes andmata. Samuti on kaebajal endal võimalik vältida õiguspärase tegevusega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ning vaidlustada vajadusel haldusakti efektiivsema õiguskaitsevahendiga kui tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid siiski uuesti kohaldatakse. Seega ei esine praeguses asjas reaalset ohtu, et Tartu Vangla võiks kaebaja suhtes 2 3-19-94 ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Eelnevast tulenevalt tagastab halduskohus tuvastamisnõude

§ 121lg 2 p 1 alusel.

7. Kaebaja esitas esialgses kaebuses ka nõude kohustada vastustajat lõpetama kartserirepressioonid ja viia ta süüdimõistetute režiimile. Kohtu hinnangul oli esialgne kohustamiskaebus seotud just täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise lõpetamise tahtega (ümberpaigutamine tavarežiimile). Asjaolu, et kaebaja käsitleb täiendavate julgeolekuabinõude rakendamist samaväärsena kartseriga ei oma kaebeõiguse tuvastamisel tähendust. Isikule ei ole karterikaristust kohaldatud, kohustamisnõue seondus selgelt vaidlustatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjaga. Vangla vastusest kohtule nähtub, et kaebaja suhtes ei rakendata enam täiendavaid julgeolekuabinõusid. Samuti ei läbinud kaebaja kohustamisnõude osas sarnaselt esitatud tühistamisnõudele kohtueelset menetlust, vaid võttis vaide tagasi. Seega tuleb kaebus kohustamisnõude osas tagastada

§ 47lg 1, 121 lg 1 p 4, Vang

S § 11 lg 5 alusel.

1. Vastuses käiguta jätmise määrusele märgib kaebaja, et esitas mais 2019 kohustamisnõude tema ümberpaigutamiseks S hoonesse. Vangla
2. juuni
3. a vastuse kohaselt on kaebaja esindaja esitanud
4. mail 2019 vanglale taotluse tema ümberpaigutamiseks ning see taotlus on hetkel vangla menetluses. Nimetatud taotlus on aga esitatud teisel alusel ega seondu varasema kohustamisnõudega. Kuna kaebaja suhtes ei kohaldata enam esialgses kaebuses märgitud täiendavaid julgeolekumeetmeid, siis on kaebaja esitanud uue taotluse enda vanglasiseseks ümberpaigutamiseks E hoonest S hoonesse. Vangla ei ole seda taotlust veel lahendanud. Tegemist on seega kaebuse muutmisega. Kohus keeldub

§ 49

lg 1 alusel kaebuse muutmise lubamisest, sest uus kohustamisnõue on esitatud ennatlikult ning kohustuslikku kohtueelset menetlust ei saa praegu läbituks lugeda. Kaebajal on õigus esitada kohtule kohustamisnõue kui ta läbib nimetatud uue taotluse osas kohtueelse menetluse. Seejuures peab kohus ennetavalt vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et kaebuse esitamisel tuleb kaebus esitada võimalikult lühidalt ja selgelt märkida ära konkreetne nõue mida esitada soovitakse.

1. Kohus on seisukohal, et kaebaja on muutnud esialgset kaebust ka kahjunõude osas ning esitanud
2. mai
3. a pöördumises täiendava kahjunõude. Kaebuse täiendamine uue nõudega kujutab endast samuti kaebuse muutmist (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. novembri
5. a määrus asjas nr 3-3-1-62-10, p 16), sest kohus tagastas esitatud kahjunõude
6. jaanuari
7. a määrusega, mis on selles osas jõustunud (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
8. märtsi
9. a määruse p 12).
10. Kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

kohaselt lubatav (

§ 49lg 1).

Kaebuse muutmise otstarbekuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Kaebaja esitatud puuduste kõrvaldamise avaldus on äärmiselt laialivalguv ja sisaldab kahju hüvitamise nõuet ka vangla tegevuste peale, mida esialgses kaebuses ei käsitletud. Kaebaja soovib vastustajalt seoses vangla erinevate tegevustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (nt jäeti ilma õigusest telefoniga helistada, ei väljastatud ravimeid, kaebaja vanglale esitatud pöördumiste eest nõutakse tõlkimise raha, puudulik ventilatsioon jm kambritingimused). Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul tuleb keelduda kaebuse muutmise vastuvõtmisest, sest kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole selge ning küsitav on kõikide puuduste kõrvaldamise avalduses märgitud tegevuste osas kohtueelse menetluse läbimine. Ühtlasi pikendaks praegusel juhul kaebuse nõude muutmine 3 3-19-94 oluliselt asja menetlust. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul käesolevas menetlusstaadiumis otstarbekas menetleda ja teha lõpplahend esialgses kaebuses esitatud nõuetes. Kaebajal on võimalik nõuetekohane kahju hüvitamise kaebus vajadusel esitada eraldiseisvas menetluses. Eelnevast tulenevalt keeldub kohus

§ 49lg 1 alusel kaebuse muutmise vastuvõtmisest.

1. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida veel järgnevat. Kohtu hinnangul esineb kaebaja esindaja tegevuses ka mõningaid pahatahtlikkuse ilminguid, sest puuduste kõrvaldamise vastuse tekst on laialivalguv, ebamäärane, osaliselt abstraktne ning sisaldab oluliselt enam kõikvõimalikke etteheiteid vangla aadressil, mis ei seondu otseselt vaidlusaluse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsusega. Tegemist ei ole esmakordse sellelaadse tegevusviisiga kaebaja esindaja poolt. Esitatud vastuse stiil ja vorm viitab, et kaebaja eesmärgiks on vaidluse eseme muutmine raskesti mõistetavaks ning ebaülevaatlikuks, mis ei aita kuidagi kaasa tõhusa õiguskaitse saamisele ning oma esindatava õiguste efektiivsele kaitsmisele.
2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse ja keeldub kaebuse muutmise vastuvõtmisest. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (

§ 43lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4