) § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja allkirjastas 14.08.2015 võlatunnistuse, millest nähtub, et ta on hagejalt saanud 18 000.00 eurot, kohustusega tagastada hagejale nimetatud summa ühe aasta jooksul (tlk 3-4). Algul väitis küll kostja, et ta ei ole hagejalt raha saanud, seejärel tuleneb aga kostja vastustest, et ta on hagejalt siiski raha saanud ning see on ka kostja hinnangul hagejale tagastatud. 2 Pooled ei vaidle ka, et kostja on hagejale võlgnevusest 5 000.00 eurot tagastanud. Poolte vahel on põhiliseks vaidluseks, kas kostja on hagejale ülejäänud võlgnevuse, s.o 13 000.00 eurot, tagastanud. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (
Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tõendid on piisavad pooltevaheliste lepinguliste suhete olemasolu fakti tuvastamiseks. Hageja väidab, et andis kostjale laenu. Ka võlakirja sõnastus viitab laenu andmisele, kuna selles on selgelt märgitud, et kostja sai hagejalt 18 000.00 eurot. Hageja on tõendina esitanud ka enda konto väljavõtte, millest nähtub, et ta on saanud 29.07.2015 korteri müügist 43 635.22 eurot (tlk 129). Seega ei ole kohtul alust kahelda ka, et hagejal oli raha kostjale laenu andmiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 alusel on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Riigikohus selgitas lahendi nr 3-2-1-149-11 p-des 20-21, et võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu
lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet, et ta on raha hagejale täies ulatuses tagastanud, omakorda tõendada. Kohus selgitas, et kuna negatiivse asjaolu tõendamist (s.o et hageja ei ole raha saanud) ei saa hagejalt oodata, tuleb kostjal
lg 1 alusel anda hageja väiteid ja tõendeid ümberlükkav selgitus nende asjaolude ja tõendite kohta, mida hageja raha saamise kohta esitas (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-84-03 p 11). See tähendab, kui kostja on raha tagastanud, peab ta seda asjaolu ka tõendama. Kostja on küll menetluse käigus väitnud, et raha on hagejale tagastatud, kuid mistahes usaldusväärseid tõendeid selle kohta kohtule esitatud ei ole. Kostja on ka alguses väitnud, et ta ei ole hagejalt raha saanud, seejärel aga soovis enda vande all antud selgitustega ning tunnistaja ütlustega tõendada raha tagastamist hagejale. Kohus on seisukohal, et kostja nimetatud selgitused on olnud vastuolulised ning seega mitteusaldusväärsed. Kostja väited hagejale raha tagastamise kohta on ka paljasõnalised ning tõendamata. Pooled vaidlevad ka, millise tehingu alusel sai kostja hagejalt raha, s.o kas laenuna või korteri müügilepinguga seonduvalt. Samas ei ole kostja selgitanud, millist tähtsust antud asjaolu omab, kuna ta ei vaidlusta ei hagejalt raha saamist ega selle tagastamise kohustust ega kohustuse suurust. Kostja põhiliseks väiteks on, et raha oli hagejale tagastatud. Seega raha saamise fakt ning selle aluseks olev tehing praegusel juhul vaidluse all ei ole. Kohus on seisukohal ka, et kui kostja oleks pidanud tasuma hagejale ostuhinna korteri eest, ei oleks ta ka ilmselt hagejalt raha saanud, nagu see tuleneb 14.08.2015 võlatunnistusest. Kostja ei vaidle ka fakti vastu, et tal oli kohustus hagejale raha tagastada. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et kuna hageja on esitanud tõendina võlatunnistuse, millest nähtub, et kostja on saanud hagejalt 18 000.00 eurot, kostja on hagejale tagastanud 5 000.00 eurot, siis võlgneb kostja hagejale 13 000.00 eurot. Kuna kostja ei ole ühtegi tõendit võla puudumise kohta esitanud, asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtul ei ole alust kahelda väljastatud võlatunnistuse ehtsuses. Pooled ei ole ka selle ehtsust vaidlustanud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 13 000.00 eurot. Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. 4
lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on palunud pooltel esitatada menetluskulude nimekirjad hiljemalt 31.10.2019. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju esitanud. Toimiku materjalidest nähtub aga, et hageja on tasunud riigilõivu summas 650.00 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka õigusabikulud. Hageja esitas menetluse käigus arved õigusabiteenuse osutamise eest (tlk 10, 120), s.o hagiavalduse koostamine – 90.00 eurot ning hageja vastus – 240.00 eurot.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas kohtule volikirja, millest nähtub, et Jevgenia Tušinskaja on tema esindaja (tlk 83). Esindaja esitas ka haridust tõendava dokumendi. Hagejal oli seega menetluses lepinguline esindaja, kes vastas
Esindaja esitas enda nimel vastuse kajale ühes taotlusega tähtaja pikendamiseks (tlk 81-82) ning seisukoha kostja vastuse suhtes (tlk 127). Kõik muud hageja esitatud dokumendid ei olnud esindaja poolt allkirjastatud ning neist ei nähtu, et need oleksid esindaja poolt koostatud (tlk 89-90, 95, 119). Toimiku materjalidest nähtub ka, et esindaja poolt allkirjastatud dokumendid ei sisalda õiguslikku analüüsi ega argumentatsiooni, viiteid seaduste sätetele või seisukohti, milleks oleks õigusteadmisi vaja. Samuti ei ole hageja esitanud selliseid tõendeid, millega tutvumiseks peaks esindajal kuluma palju aega. Ka kostja ei ole selliseid tõendeid, millega tutvumiseks peaks esindajal kuluma palju aega või mis nõuaksid juriidilisi teadmisi, kohtule esitanud. Käesoleva tsivillasja menetlus toimus kirjalikus menetluses ning poolte esindajad ei pidanud istungil osalema ega istungiks ette valmistuma. Arvestades asja keerukust, mahtu ja hageja esindaja tehtud tööd, loeb kohus põhjendatuks ajakuluks õigusabile 1 tund. Esindaja esitatud arvetest nähtub, et esindaja tunnitasu on summas 60.00 eurot. Kohus leiab, et 60.00 eurot on antud asjas põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile. Nimetatud summas tuleb hageja õigusabikulud kostjalt välja mõista. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 710.00 eurot (s.o tasutud riigilõiv summas 650.00 eurot ja põhjendatud kulud õigusabile summas 60.00 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.