Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (
lg 1 p 1).
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
² lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud hagid põhjendatud põhivõlgnevuse ja viivise osas. Hageja on palunud välja mõista sissenõudekulud kokku 75 euro ulatuses. Sissenõudekulude osas on hagi põhjendatud kohtu hinnangul aga üksnes 25 euro ulatuses. Materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 3 meeldetuletust (s.o 3 erineva arve osas) kuupäeval 15.03.2018, 3 meeldetuletust (s.o 3 erineva arve osas) 15.04.2018 ning 3 meeldetuletust (s.o 3 erineva arve osas) 15.05.2018. Kohtu hinnangul on seega hageja ise tekitanud endale täiendavaid kulusid mitme meeldetuletuskirja saatmisega ühel kuupäeval. Mõistlik oleks olnud kostjale saata kõigi 3 arve osas 1 meeldetuletus korraga. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 78% ulatuses kostja kanda ja 22% ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuluks on tsiviilasja materjalide põhjal riigilõiv summas 3*75 ning õigusabikulu 3*420 eurot. Kohus peab hageja menetluskulu põhjendatuks 425 euro ulatuses, s.h õigusabikulud 200 eurot ning riigilõiv tasutud summas 3*75 eurot ning mõistab need 78 % ulatuses kostjalt välja. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu summas 331,50 eurot. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.