Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale Avaliku E-Toimiku (AET) kaudu 25.10.2019.
Kohtu põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja oktoobris 2016 üürilepingu, mille järgi andis hageja kostjale üürile korteri aadressil xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx. Nimetatud üürilepingut pooled pikendasid kuni 31.07.2019. Kostja on jätnud hagejale tasumata üürilepingust tuleneva võlgnevuse 501,26 eurot. Lisaks ilmnes üüritud korteri üleandmisel hagejale, et korter oli oluliselt rikutud ning hageja nõuab kostjalt korteris tekitatud kahju summas 2397,40 eurot, lisaks seadusjärgne viivis 3,01 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 alusel kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 järgi peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma ka muid üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid, kui selles on kokku lepitud. Eelpoolnimetatud kostja kohustused tulenevad pooltevahelisest üürilepingust (p-d 3.1 – 3.3). Tulenevalt VÕS § 276 lg-st 2 peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 334 lg-st 2 tuleneb üürniku vastutus üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustamise eest, mis toimub ajal, kui asi on üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub 2 2-19-13840 raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal on tasumata üürilepingust tulenev võlgnevus, rikkudes raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue üürilepingust tulneva võlgnevuse 501,26 nõudes on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka ei ole kostja vaidlustanud, et üüritud korter oli üürilepingu lõppemisel oluliselt rikutud, mistõttu on hagejal õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on hagiavalduses ka kirjeldanud kahjunõude kujunemist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda seadusjärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 3,01 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja.
lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 300 eurot ja kulust õigusabile 150 eurot. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.