MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta OLEG BORISSOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Oleg Borissovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Borissovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 10.03.2016 otsusega tunnistati Oleg Borissov süüdi
(alates 01.01.2015
lg 1) järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 4 alusel liideti mõistetud karistusele Ida-Viru Maakohtu 02.02.1996 otsusega 1 mõistetud karistus eluaegne vangistus ning liitkaristuseks mõisteti eluaegne vangistus. Oleg Borissovile mõistetud liitkaristuse kandmise alguseks loeti 19.10.1994. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Oleg Borissovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Oleg Borissovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta ei õigusta oma tegu. Kui ta oli olnud vangistuses 15 aastat, siis ta veel ei mõistnud, mis ta toime oli pannud, kuid kui sai 20 aastat vangis oldud, siis sai aru oma tegudest. Selgitab, et tahtis olla üksi, omaette ja juhtus nii, et ta lõi ühte kinnipeetavat ja sai uue karistuse. Ta on mõistnud, et kui midagi ei meeldi, siis ei saa kohe kätega kallale minna, vaid et kui midagi ei meeldi, siis tuleb minna lihtsalt eemale. Ta käis psühholoogi vastuvõtul ja läbis programmi ``Viha juhtimine``. Sotsiaalprogrammid läbis, et pääseda avavanglasse, kuid teda karistati uuesti ja sinna ei saanud, öeldi, et peab veel ootama. Ta emal on tervis väga halb ning ta tahaks emaga veel mõni aeg koos olla, aidata teda, ta on kogu elu olnud sõnakuulmatu ja halb inimene. Ema ei saa teda külastada oma tervise tõttu, tal läheb tervis ainult halvemaks. Ta õppis programmis ``Viha juhtimine``, et peab inimestega suhtlema ja kui nemad ei taha, siis tuleb astuda kõrvale. Veebruaris paigutati tema kambrisse isik, kes ei tahtnud seal olla ja ütles valvurile, et tuleb talle kallale. Valvur pani ikkagi selle kinnipeetava tema kambrisse ja kui uks kinni pandi, siis ta tuli kallale ja hakkas peksma. Ta ei tahtnud vastu peksta, sest tahtis avavanglasse saada ja siis pani käed selja taha ja lasi ennast peksta. See on näitlik olukord, kus ta ei hakanud vastu isikule, kes talle kallale tuli. Oli selline aeg, kus käisid tihti kirikus, kuid siis lõpetas ja pakuti programmi, mis selgitaks välja põhjuse, miks ta lõpetas kirikus käimise. Pakuti programme ``12 sammu`` ja kristlikud programmid. Igal hommikul loeb ta piiblit. Ta on osalenud ka programmis ``Eluaegsete tugigrupp``. Nad tahtsid, et neile koostataks programm, kus psühholoogid töötaksid nendega, kuid sellest programmist ei tulnud midagi välja, sest psühholoogid olid vene keelt rääkivad, kuid programmi pidid läbi viima eesti keeles. Psühholoogi vestlustest on abi olnud. Töötukassa kaudu saaks ta tööle ja tal on vabanemisfondi ka raha kogunenud, ema lubas ka alguses aidata ning korteri talle pärandada. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat. Käesolevaks ajaks on Oleg Borissov ära kandnud üle 25 aasta 1 kuu vangistust, mis on üle 25 aasta temale mõistetud eluaegsest vangistusest. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 sätestatut.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski 2 vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest tingimuslikest ega reaalsetest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on läbivalt vägivaldsed. Viimane kuritegu on kaaskinnipeetava kehaline väärkohtlemine, enne seda pani ta toime mõrva isiku poolt, kes on varem toime pannud tapmise, omakasu motiivil, kahe või enama isiku suhtes, teise süüteo varjamise eesmärgil, mille eest liitkaristuseks mõisteti isikule surmanuhtlus, mis hiljem asendati eluaegse vangistusega. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi tarvitamine, mõtlematu ja impulsiivne käitumine ja halb probleemide lahendamise oskus. Kohus möönab, et kinnipeetava puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise ühe tingimusena õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal - kehtivad distsiplinaarkaristused tal vangla edastatud materjalide kohaselt puuduvad. Nõustuda saab sellegagi, et kinnipeetava käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotavad. Ametnikega suheldes on viisakas, ta läbis sotsiaalprogrammid ``Viha juhtimine``, ``Agressiivsuse asendamise treening`` ja taastava õiguse programmi ``Tee``. Isikuga on läbi viidud psühholoogilisi nõustamisi, ta on osalenud pikaajalises terapeutilises programmis ja eluaegsete tugigrupi töös. Kinnipeetav omandas riigikeele B2 taseme ning on töötanud vanglas probleemideta erinevatel töödel, sealhulgas olnud koristaja, köögitööline, abitööline, juuksur ning käesoleval hetkel töötab pagarina. Eeltoodud asjaolude pinnalt leiab kohus, et Oleg Borissovi käitumist vangistuses saab käesoleval ajal hinnata korrektseks ja võib öelda, et tema karistamisega on saavutatud progress rehabilitatsiooni suunas. Samas ei ole kinnipeetava käitumine talle mõistetud eluaegse vanglakaristuse jooksul olnud koguaeg õiguskuulekas. Viimase kuriteo, mille eest teda
Sellest järeldub, et vanglas viibitud pikk aeg ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju kuritegude toimepanemisest hoidumise mõttes avaldanud ning tema kuritegelikud hoiakud ei ole muutunud. Isiku enda sõnul on ta aru saanud, et vägivald probleeme ei lahenda, kuid olenemata erinevate sotsiaalprogrammide läbimisest ja vestlustest psühholoogiga, ründas ta kinnipeetavat ning teda karistati kriminaalkorras kehalise väärkohtlemise eest. Eluaegset vangistust kannab ta samuti raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega isiku käitumine ei ole muutunud. Isiku käitumine kinnipidamisasutuses pole aga ainus hinnatav kriteerium ennetähtaegse vabastamisküsimuse otsustamisel. Kohus arvestab vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku aga samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel elukoht koos emaga viimasele kuuluvas korteris, kuid ta omas ka enne vangistust püsivat elukohta. Seega ei vähenda elukoha olemasolu uue kuriteo toimepanemise riski. Süüdimõistetul, nii vangla iseloomustusest nähtuvalt kui ka isiku enda poolt kohtuistungil avaldatu kohaselt, puudub garanteeritud töökoht. Enda sõnul enne vangistust töötas ta ametlikult, kuid varem esines ka töötuse perioode. Kuivõrd enne 3 vangistust omas kinnipeetav enda sõnul sissetulekut, kuid pani siiski toime nii röövimised kui ka tapmise omakasu motiivil, ei taganud töökoha olemasolu kuritegude toimepanemisest hoidumist. Isiku majanduslikku toimetulekut mõjutas negatiivselt alkoholi tarvitamine. Iseloomustusest nähtuvalt on ema lubanud poega materiaalselt toetada, kuid arvestades, et kinnipeetava ema on pensionär ja sissetulekuks pension, ei ole teada, millises ulatuses on tal poega võimalik toetada ning kas see aitab süüdimõistetul majanduslikult toime tulla. Seega vaatamata sellele, et isikul oli enne vangistust olemas töökoht, puudus tal oskus majanduslikult toime tulla ning arvestades vabadusest eemal viibitud aega ja eluolude muutumist, ei ole välistatud, et isik võib toime panna majanduslikuks toimetulekuks uusi kuritegusid. Garanteeritud töökoha puudumine suurendab uue kuriteo riski. Kuriteod on toime pandud grupis, seega kuulus kinnipeetava suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikuid ning võib järeldada, et kinnipeetav on mingil määral mõjutatav teiste poolt. Isik ise tunnistab teiste poolt mõjutatavust ja seda eriti olukorras, kus tarvitatakse alkoholi. Isik tunnistab varasemalt alkoholi kuritarvitamist ning et enne vangistust oli alkoholi tarvitamine seltskonnas põhiline vaba aja veetmise viis. Rasked isikuvastased kuriteod pani süüdimõistetu toime alkoholijoobes olles. Enda sõnul on ta motiveeritud oma käitumist muutma, kuid kohus ei saa tõsikindlalt väita, et kinnipeetav vabanemisel uuesti alkoholi tarvitama ei asu, kuna siiani on teda tarvitamisest hoidnud pikk vanglakaristust, mitte isiku enda tahe. Samuti viitab pikk vanglakaristus sellele, et suurema osa tema suhtlusringkonnast moodustavad kriminaalkorras karistatud vangistuses viibivad isikud. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Oleg Borissovi vabastamine ei ole põhjendatud. Olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on pikaajalised eesmärgid ning ta on mõelnud läbi ka tegevused nende saavutamiseks, annab eelkõige kuritegude toimepanemise asjaoludest, tema varasemast elukäigust ja hoiakutest lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Oleg Borissovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.