KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-1742 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik, Urmas Reinola

§ 120lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 29.

augusti 2019 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Prokurör Merike Tikk Süüdistatav Igor Belõi, ik: 36402260330, varem kriminaalkorras karistamata. Eelvangistuses ei viibinud. Kaitsja Toomas Laanemaa Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 29. augusti 2019 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-19-1742 Igor Belõi süüdimõistmises ja karistamises KarS §

§ 120lg 1 järgi muutmata.

1. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
2. Määrata Advokaadibüroole Tehver & Partnerid seoses advokaat Toomas Laanemaa poolt Igor Belõile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks koos käibemaksuga 259.20 ( kakssada viiskümmend üheksa eurot ja kakskümmend senti).
3. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Igor Belõilt ( ik: 36402260330) Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks 259.20 eurot. 1 Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Igor Belõile eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS
4. Igor Belõid süüdistatakse selles, et tema 06.10.2018, ajavahemikul kell 09.45-10.03, Tallinnas sõitvas sõiduautos Mercedes-Benz, mis sõitis aadressilt Sõle 48 kuni Rahumäe tee 6, ähvardas noaga oma venda XX tapmisega ja silma väljatorkamisega. Oma tegevusega tekitas Igor Belõi kannatanus tõsist hirmu oma elu ja tervise pärast, kuna Igor Belõi on ka varem käitunud vägivaldselt ja ähvardanud kannatanut. Oma tegevusega Igor Belõi pani toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Igor Belõid selles, et tema, 06.10.2018 ajavahemikul kell 9.45-10.03 Tallinnas sõitvas sõiduautos Mercedes Benz, mis sõitis aadressilt Sõle 48 kuni Rahumäe tee 6, peale kannatanu ähvardamist surus noa oma venna XX kaela vastu, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – kriimustuse kaelal. Oma tahtliku tegevusega pani Igor Belõi toime teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS
5. Maakohus tunnistas Igor Belõi süüdi KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõistis talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määras, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Igor Belõi ei pane 3 (kolm) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustas Igor Belõid katseaja kestel mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestas katseaja alguseks
6. augusti 2019.a. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldas kannatanu XX isikuõiguste kaitseks tema vastu toimepandud kuriteos KarS §

§ 120

lg 1 järgi süüdistatavale Igor Belõile lähenemiskeeldu 3 (kolmeks) aastaks alljärgnevalt: - keelata Igor Belõil läheneda XX-le isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 50 meetrit; - keelata Igor Belõil läheneda XX elukohale mitte lähemale kui 100 meetrit; - keelata Igor Belõil võtta XX-ga ühendust telefoni, kirja ja elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. 2 KrMS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel mõistis Igor Belõilt välja riigieelarve tuludesse menetluskuludena kaitsjatasu summas 1020 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 810 eurot. Menetluskulud kogusummas 1830 eurot määras tasumisele ositi 12 kuu jooksul. APELLATSIOON

1. Kaitsja leiab, et kaitsealuse kriminaalmenetlusõigust. süüditunnistamisel on kohus oluliselt rikkunud 3.
2. Kohus on asunud sisukohale, et tõendamist on leidnud asjaolu, et süüdistatav pani toime süüdistuses etteheidetud teo s.o 6.10.2018 kanntanu ähvardamise tapmisega ja silma väljatorkamisega ning väärkohtlemise sõiduautos Mercedes-Benz, mis sõitis aadressilt Sõle 48 kuni Rahumäe tee
3. Nimetatud järeldusele on kohus tulnud peamiselt kanntanu ütlusi analüüsides ning on leidnud, et pole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Nimetatud järelduse tegemisel on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 järgi. Lisaks on kohtuotsuses kohus tuginenud oletustele, mis on kohtuotsuses lubamatu ning see on käsitletav põhjendamiskohustuse rikkumisena ning kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Käesoleval juhul on kohus põhjendatult leidnud, et kuriteosündmuse osas on tegemist sõnasõna vastu olukorraga - kas süüdistatavale etteheidetud tegu leidis aset selliselt, nagu on väitnud kannatanu või toimus sõidukis verbaalne konflikt ilma mistahes ähvarduse ja kehalise väärkohtlemiseta, nagu on väitnud süüdistatav (kohtuotsuse lk 3 keskel). Kuigi lisaks kanntanu ütlustele on asjas süüstavaid tõendeid ka teisi (sh Häirekeskuse numbrile 112 laekunud kõnesalvestis ja selle vaatlusprotokoll, isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga) tuleneb nendes sisalduv tõendusteave ikkagi kannatanu ütlustest. Seega sellises olukorras oleks kohus eriti põhjalikult pidanud vaagima kõiki peamise süüstava tõendi (antud juhul kannatanu ütlused) uurimisel tõstatatud kahtlusi ja vasturääkivusi ning need veenvalt kummutama. Käesoleval juhul kohus seda teinud ei ole. Kohus on kanntanu ütlustele hinnangu andmisel põhjendamatult tähelepanuta jätnud need olulised fragmendid teistest tõenditest, mis kannatanu ütlustega ei haaku ning muudavad kannatanu ütlused ebausaldusväärseks ja vastuoluliseks teiste tõenditega. Kannatanu on kohtuistungil väitnud, et jõudes Rahumäe tee politseijaoskonna ette, hüppas kannatanu autost välja ja nähes kahte nooremest karjus appi (vt 14.08.2019 kohtuistungi protokoll lk 8 read 27-28). Samuti on kannatanu väitnud, et kui ta autost välja tuli, siis tuli autost välja ka süüdistatav ning jooksis üle tee (vt 14.08.2019 kohtuistungi protokoll lk 10 alt
4. rida). Tunnistaja (politseiametnik) CC ütlustest nähtub, et kui nemad (st politsei) Rahumäe politseijaoskonna juurde jõudsid, siis rääkis kanntanu politseile, et vend oli ära jooksnud Energia tänavale. Kannatanu ütlused sündmuste osas alates tema sõiduki Rahumäe teele jõudmisest otseses vastuolus sündmust pealt näinud tunnistaja BB ütlustega. Kannatanu on esitanud versiooni, et ta hüppas autost välja ja hakkas appi karjuma. Tunnistaja BB on kinnitanud, kanntanu tuli autost välja rahulikult, rääkis telefoniga ning ei karjunud. Kohus on küll asunud seisukohale, et tunnistaja, kes oli autos, ei pruukinud seetõttu kannatanu hõikeid kuulda, kuid kohus on jätnud tähelepanuta, et tunnistaja ütluste kohaselt oli ta kannatanu autost 10-15 meetri kaugusel, tunnistaja auto uks ja aken olid lahti. Ei ole eluliselt usutav, et kui kannatanu oleks autost väljudes appi karjunud, siis ei oleks tunnistaja seda 3 kuulnud. Seega pigem saab tunnistaja BB ütluste pinnalt järeldada, et Rahumäe teele jõudes kannatanu sõidukist väljudes appi ei karjunud. See aga on kannatanu ütlustes oluline lahknevus tunnistaja ütlustega. Kohus sellisele olulisele vastuolule mingit tähelepanu pööranud ei ole. Samuti on kannatanu ütlustes oluline vastuolu tunnistaja BB ütlustega selles, kuidas käitus süüdistatav peale seda, kui kannatanu oma sõidukiga Rahumäe tee politseijaoskonna ees peatus. Sisuliselt on kannatanu üritanud luua versiooni sellest, kuidas teda noaga ähvardanud ja väärkohelnud süüdistatav politseijaoskonna ette jõudes põgeneb (mis kuriteo sooritanud isiku puhul oleks ka on väga tõenäoline), kuid kanntanu selline versioon on otseses vastuolus sündmusi pealt näinud tunnistaja BB ütlustega. Samuti on see vastuolus süüdistava poolt antud ütlusega, kes on nii kohteelses menetluses kui ka kohtuistungil andnud ühesugusid ütlusi. Kohus ei ole kannatanu ütluste vastuolule teiste tõenditega mingit tähelepanu pööranud ning vaatamata sellel on lugenud tunnistaja ütlused usaldusväärseks ja haakuvaks teiste tõenditega, kuigi need seda ei ole. Kannatanu ütlused osas, mis käsitlevad süüdistatava poolt Rahumäe teel ära jooksmist, on vastuolus ka dokumentaalse tõendiga - Tallinna Munitsipaal Perearstikeskuse OÜ väljavõttega tervisekaardilt, millest nähtub, et veel 21.09.2018 oli isikul jalatrauma tagajärjel liikumisraskused – isik liigub küll juba ilma kepita, kuid raskustega. Perioodiks 08.09.2018 kuni 22.10.2018 on avatud töövõimetusleht. On vähe ustav, et kui isik 21.09.2018 liigub vaevaliselt ning on jalatrauma tõttu töövõimetu kuni 22.08.2018, siis 6.10.2018 on tema tervislik seisund selline, mis võimaldab tal joosta ning „sündmuskohalt joostes põgeneda“. Kohus on nimetatu osas jalatrauma ebaolulisust põhjendada asjaoluga, et Igor Belõi läbis ajavahemikul 23.01.2019-24.05.2019.a 204-tunnise ettevalmistuskoolituse ning praktilise tööna on nimetatud hoolduskoristust. Samas jääb kohtuotsusest arusaamatuks, kuidas peaks jaanuar –mai 2019 toimunud koolitus välistama selle, et 3 kuud varem (2018 oktoobri alguses) oli isikul jalatrauma, mis ei võimaldanud jooksmist. Asjaolu, et süüdistataval olid liikumisprobleemid on kohus sisuliselt ka ise möönnud tuginevalt kanntanud ütlustele (vt kohtuotsus lk 5 ülalt teine lõik) Kannatanu ütluste ebausaldusväärust kinnitab muuhulgas asjaolu, et kannatanu andis kohtuistungil ütlusi, mis olid vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega seonduvalt sündmustega surnuaial (vt 14.08.2019 kohtuistungi protokoll lk 11). Nimetatud vastuolu on kohus möönnud ka kohtuotsuses (vt kohtuotsus lk 4 lõpp ja lk 5 algus). 3.
5. Kohus on asunud seisukohale, et isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeliga on tuvastatud, et kanntanul tuvastati 06.10.2018.a kell 13:07 kaelal paremal pool üks verine kriimustus. Kohus on leidnud, et fotodelt on näha, et kuigi kannatanul seljas olev kampsun on kõrge kaelusega, nagu väitis ka süüdistatav, jääb kriimustus kampsuni krae ülemise ääre kõrgusele või isegi äärest kõrgemale. Järelikult oli noa kaelale asetamine võimalik ning kannatanu sellekohased ütlused on igati usutavad. Samas ei tõenda kriimustuse olemasolu seda, et selle on tekitanud süüdistatav ning kriimustuse olemasolu 6.01.2018 kell 13:07 ei välista, et selline kriimustus võis olla kanntanul juba varem ega ka seda, et kriimustuse võis kanntanu ise tahtlikult tekitada. 3.
6. Kokkuvõtlikult on kaitsja seisukohal, et kannatanu ütlustes esinevad olulised vastuolud, mistõttu oleks pidanud kohus kannatanud ütlused, kui ebausaldusväärsed tervikuna tõendikogumist kõrvale jätma ning neile ei oleks ega saaks otsuse tegemisel tugineda. See omakorda peaks kaasa tooma süüdistava õigeksmõistmise, kuivõrd puuduvad muud usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid süüdistuse versiooni toimunust. 3.
7. Apellant ei taotle asjas suulist menetlust. 4 3.
8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 1 ja 3 palub tühistada Harju Maakohtu 29.08.2019 otsus kriminaalasjas nr. 1-19-1742 ning teha uus otsus, millega mõista Igor Belõi temale esitatud süüdistuses õigeks. Jätta menetluskulud riigi kanda. Rahuldada kaitsjatasu hüvitamise taotlus. PROKURÖRI SEISUKOHT
9. Prokurör leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud, arvamuse kujunemine jälgitav ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud Igor Belõi poolt oma venna XX kehaline väärkohtlemine ning tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad. Kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte. Kohtul on õigus, kõrvutades kõiki tõendeid, teha otsustust ühe või teise tõendi ebausaldusväärsuse kohta. Leiab, et kohus, seda kriminaalasja arutades, on järginud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, järgides kriminaalmenetlusõigust ja on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Prokurör on seisukohal, et süüdistatava Igor Belõi kaitsja Toomas Laanemaa apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning seal toodud väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse, milline on seaduslik ja põhjendatud, tühistamiseks. Maakohus on teinud uuritud tõendite pinnalt veenvalt argumenteeritud otsuse, mistõttu puuduvad alused esitatud apellatsiooni rahuldamiseks. Prokurör on nõus kirjaliku menetlusega. Prokurör palub kohtul jätta Harju Maakohtu 29.08.2019 otsus muutmata ning süüdistatava Igor Belõi kaitsja Toomas Laanemaa apellatsioon rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
10. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega, kaitsja apellatsiooniga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab järgnevat.
11. Kaitsja on kinnitanud kohtu järeldust, et inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal kannatanule ja süüdistatavale lisaks sõidukis kõrvalisi, sündmust pealt näinud isikuid, ei olnud. Kaitsja on tõdenud, et lisaks kannatanu ütlustele on asjas veel süüstavaid tõendeid nagu Häirekeskusele tehtud kõne salvestis ja selle vaatlusprotokoll ja isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, kuid leiab, et nendes sisalduv tõendusteave tuleneb ikkagi kannatanu ütlustest. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Esmalt kolleegium osutab, et asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud Häirekeskusele tehtud kõnes sisalduv teave pole käsitatav menetlejale kohtueelses menetluses antud ütlusena KrMS § 63 lg 1 tähenduses, kuna Häirekeskuse töötaja ei kuula kannatanut üle. Analoogselt pole isiku läbivaatuse protokollis kajastuvad andmed käsitatavad ütlusena kuna ka selle toimingu käigus ei toimu isiku ülekuulamist ja tema poolt ütluste andmist. Kooskõlas KrMS § 63 lg-s 1 ning §-s 296 sätestatuga võib tõendiks, millele tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, olla muuhulgas ka kohtueelses menetluses koostatud uurimistoimingu protokoll või ka muu dokument, mille osalist või täielikku avaldamist on kohtumenetluse pool taotlenud; mille on kohus tunnistanud lubatavaks tõendiks ja mis kohtuistungil avaldamise 5 järgselt on olnud kohtuliku uurimise esemeks. Uurimistoimingu protokollides kajastatud nendele asjaoludele, mille puhul ei ole alust rääkida kohtueelses menetluses ja ristküsitlusel antud ütluste vahelisest vastuolust, võib kohus kohtuotsuse tegemisel tugineda, kui on täidetud KrMS § 296 lg-tes 2 ja 3 sätestatud uurimistoimingu protokolli ja muu dokumendi avaldamise üldised tingimused. Kohtuistungi protokolli kohaselt on Häirekeskusele tehtud kõne salvestise ja seda kajastavat asitõendi vaatlusprotokolli ning kannatanu läbivaatuse protokolli koos fototabelitega vastuvõtmist ja avaldamist taotlenud prokurör tema kirjalike tõendite esitamise voorus ( t.lk. 49). Kohus eelnimetatud kirjalikud tõendid vastu võtnud, kaitsja pole sellele vastuväiteid esitanud ning kohus on tõendid avaldanud ja neid on kohtuistungil vahetult uuritud. Maakohus on tunnistanud salvestise ja uurimistoimingute protokollid lubatavateks tõenditeks, millede usaldusväärsust pole kahtluse alla seatud. Seega on tegemist kirjalike tõenditega, millistes sisalduvat teavet on võimalik tõendite kogumis hinnata ja kõrvutada ka kannatanu poolt kohtuistungil antud ütlustega ning seeläbi anda hinnang ka kannatanu ütluste usaldusväärsusele. Eeltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et maakohtu poolt kannatanu ütlustele hinnangu andmisel eelnimetatud tõenditele tuginemisel pole maakohus KrMS § 339 lg 2 tähenduses kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud.
12. Kaitsja on, viidates tunnistaja BB kohtuistungil antud ütlustele, leidnud, et maakohus on jätnud tema ütlustes ja kannatanu poolt antud ütlustes esineva vastuolu tähelepanuta. Kolleegium ei saa sellise etteheitega nõustuda. Nimelt on maakohus otsuse lk. 4 ( t.lk. 84 pöördel) kajastanud tunnistajana ülekuulatud BB ütlused. Maakohus on analüüsinud neid koos teiste kohtus uuritud tõenditega, seejuures ka osas, millised ei kattu kannatanu poolt antud ütlustega sõiduki Rahumäe tee 6 juures peatumisele järgnenud sündmuste kohta. Seega pole tegemist olukorraga, kus maakohus oleks jätnud tunnistaja ja kannatanu ütlustes esinevad teatavad vastuolud tähelepanuta või analüüsita. Seejuures on maakohus kõrvutanud kannatanu ütlusi ka tunnistajana ülekuulatud, sündmuskohale saabunud politseiametniku, CC ütlustega kannatanu ärevast ja rahutust olukorrast ja edasistest toimingutest. Kolleegium leiab, et maakohus on arusaadavalt põhjendanud miks ta loeb kannatanu ütlused usutavaks ka osas, kus tema ja tunnistaja BB ütlustes esinevad lahknevused. Siinkohal kolleegium ka osutab, et tunnistaja on andnud ütlusi, et ta esmalt ei tundnud kedagi ära, takso sõitis temast mööda… Algul väljus juht, rääkis telefoniga, ta küll vaatas aga ei pööranud tähelepanu. Reisija lõi käega ja siis tundis ära, et Igor. Seega on tunnistaja ka ise kinnitanud, et ta ei tundnud taksos olevaid isikuid ära, ta ei pööranud ka nendele tähelepanu, mistõttu on õige maakohtu järeldus, et tunnistaja ei jälginud pingsalt 10-15 meetri kauguselt, viibides oma sõidukis, kannatanu ja süüdistatava tegevust ega kuulanud mida räägitakse või hüütakse, seda enam, et tema jaoks olid nad siis veel täiesti võõrad isikud. Kolleegium peab ka vajalikuks osaliselt korrata tunnistaja BB ütlusi, et tundis ära oma kauaaegse sõbra Igori, kes väljus taksost ja läks üle tee ning istus uuesti taksosse, mis sõitis Männiku poole. Tahtis talle helistada aga tal polnud numbrit, sest number oli vanas telefonis. Mõtles, et saab ta äkki kätte, et ta ei peaks raha raiskama. Raudtee ülesõidukohal, kus ei tohtinud keerata vasakule, keeras takso vasakule. Tema läks otse. Hiljem nägi teda surnuaia juures. Siinkohal kolleegium osutab, et tunnistaja ütlustest ei selgu kuidas ta eraldi teed mööda sõites, teadis, et süüdistatav just surnuaeda sõidab. Samuti on tunnistaja andnud ütlusi sellest, et surnuaial küsis Igor Belõilt miks ta ühest taksost teise istub. Igor oli väga kuri, tige….. Tema küsis, et kas Igoril oli taksojuhiga probleemid. Igor ütles, et see oli tema vend... Tol korral ta ei rääkinud mis probleemid tal vennaga olid ( t.lk. 55). 6 Süüdistatav on kohtuistungil väitnud, et ta ei rääkinud uurijale BB-st kuna talle ei tulnud meelde. Sai teada alles septembris, kui BB talle helistas, et viimane sõitis politseijaoskonnast tema järel. Ta isegi ei seostanud kohtumisega surnuaial seda, et tunnistaja teda ka varem nägi…( t.lk.. 71). Eelnevate ütluste alusel on võimalik tuvastada tunnistaja ja süüdistatava ütluste teatavat lahknevust kuna tunnistaja ütluste alusel on arusaadav, et surnuaias oli süüdistatavaga juttu eelnevalt tema nägemisest Rahumäe 6 juures, kus siis toimus ühest taksost teise istumine ja seejuures on süüdistatav rääkinud, et üheks taksojuhiks oli vend. Süüdistatav aga on eitanud surnuaial teada saamist, et tunnistaja teda juba varem nägi. Eeltoodust tulenevalt kolleegium leiab, et tunnistaja BB poolt aasta pärast sündmusi antud ütlused ei oma sellist kaalu, mis üksiku tõendina annaks aluse tunnistada kannatanu poolt teiste tõenditega riimuvad ütlused ebausaldusväärseteks.
13. Maakohus on analüüsinud kannatanu ütlusi ka läbi tõendatud käitseväite, et süüdistataval oli jalatrauma, mille tõttu ei saanud ta joosta ( otsuse lk. 4). Maakohus on seejuures lähtunud kannatanu ütlustest, et süüdistatav liikus kiiresti kui ka kaitsja enda tunnistaja BB ütlustest, kes ei viita süüdistatava raskendatud liikumisele. Samuti on kohus analüüsinud kaitsja poolt apellatsioonis viidatud Tallinna Munitsipaal Perearstikeskuse tervisekaardi väljavõtet, mille kohaselt
14. oktoobril 2018 saab Igor Belõi liikuda, kuid suurt koormust ei talu ( t.lk. 58). Kolleegium leiab, et eeltoodud tõendi alusel pole võimalik jõuda järeldusele, et süüdistatav ei saanud kiiresti liikuda.
15. Nagu kolleegium eespool p-s 6 juba märkis, on kohus hinnanud kannatanu ütlusi kogumis teiste tõenditega, kõrvutades neid kohtule esitatud kirjalike tõenditega sh. ka kannatanu läbivaatuse protokolliga ja lisatud fototabelitega, milledest nähtub kannatanu kaelal kriimustus. Kolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud väited, et nimetatud kriimustus võis olla varem, võis olla ka kannatanu enda tehtud, on paljasõnalised ning ühegi tõendiga kinnitamata kaitseversioonid, mistõttu pole alust rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 mõttes.
16. Kolleegium nõustub kohtu seisukohaga, et sündmustele eelnev kannatanu käitumine ei anna vähimatki alust hinnata tema ütlusi ebaõigeteks. Nimelt on nii süüdistatava kui kannatanu ütlustega tuvastamist leidnud, et süüdistatav oli isikuks, kes helistas kannatanule sündmustele eelneval päeval. Lepiti kokku, et kannatanu tuleb autoga süüdistatavale järele ja koos minnakse ema hauale. Nii kannatanu ka toimis. Analoogselt maakohtuga puudub ka kolleegiumil igasugune alus arvamuseks, et kannatanu oli nõus süüdistatavat ema hauale sõidutama vaid selleks, et saaks venda alusetult pärast süüdistada.
17. Kolleegium nõustub ka maakohtuga, et sündmuste toimumist just kannatanu poolt antud ütluste kohaselt kinnitab kaudselt ka kohtule esitatud süüdistatava poolt kannatanu telefonumbrile saadetud sõnumid, milledes süüdistatav palub kannatanult andeks, kirjutades ka, et ta ei saa aru kuidas tal mõistus üles ütles ( t.lk. 11-14). Sarnaselt maakohtuga ei pea ka kolleegium süüdistatava selgitust sõnumite saatmise põhjenduste kohta usutavateks. Samuti viitab kannatanu ütluste usaldusväärsusele asjaolu, et kannatanu sõitis tegeliku sihtpunkti, surnuaia, asemel läheduses asuva politseijaoskonna juurde. Kui kannatanut ei ähvardatud ning tal puudus igasugune alus tunda oma elu ja tervise pärast hirmu, puudus tal vajadus suunduda politseijaoskonna juurde.
18. Kaitsja on viidanud ka asjaolule, et kohtuistungil oli vastuolude tõttu avaldatud kannatanu ütlused surnuaia läbiotsimise ulatusest. Maakohus on nimetatud vastuolu tuvastanud, kuid 7 võttes aluseks ka kannatanu selgituse on kohus sisuliselt leidnud, et tegemist pole diametraalselt erinevate ja asjas tähtsust omavate ütlustega, millede alusel on võimalik järeldada, et kannatanu näol on tegemist ebausaldusväärse tõendiallikaga. Kolleegium maakohtu põhjenduse ja järeldusega nõustub.
19. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et kaitsja poolt esitatud apellatsiooni väited ei sea kahtluse alla maakohtu põhjendusi ja järeldusi tõenditele antud hinnangu osas. Kolleegium ei tuvastanud esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vigu, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega ning mis annaks aluse maakohtu poolt tõenditele, eelkõige kannatanu ütlustele, antud hinnangut muuta. Kõik maakohtu seisukohad on kohtuotsuse lugejale jälgitavad ja arusaadavad. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe omavahelisse konteksti ning piisava selgusega põhjendanud oma järeldusi ja seisukohti. Sisuliselt on kaitsja poolt apellatsioonis esitatud argumentatsioon analoogne juba maakohtus esitatuga, milliseid on aga maakohus juba otsuses analüüsinud ning leidnud, et need ei anna alust õigeksmõistva otsuse tegemiseks. Vaidlustatud kohtuotsuses on kõiki tõendeid analüüsitud ja põhjendatud, millistele tõenditele süüdimõistmise aluseks olevad järeldused rajati ning kuidas need tõendid ja järeldused kinnitavad kuriteo toimepanemist süüdistatava poolt. Tuvastatav pole maakohtu poolt KrMS § 339 lg 2 tähenduses kriminaalmenetluse oluline rikkumine, millega kaanes või võis kaasneda ebaseadusliku lahendi tegemine, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja uue, õigeksmõistva otsuse tegemiseks.
20. Kaitsja ei ole maakohtu poolt süüdistatava käitumisele antud hinnangut ja tema poolt toimepandu vastavust KarS § 120 lg 1 ja 121 lg 2 p-s 2 ettenähtud koosseisutunnustele vaidlustanud. Maakohus on otsuse lk 5-7 eelnimetatu osas oma põhjendused esitanud ning nendega nõustudes ei pea kolleegium vajalikuks neid korrata ( vt RKKKo nr 1-16-2675).
21. Kaitsja ei ole maakohtu poolt mõistetud karistust ega ka kohaldatud lähenemiskeeldu eraldi vaidlustanud. Seetõttu kolleegium märgib vaid et ideaalkogumis süüdistatavale karistuse mõistmine on kooskõlas seadusega ja mõistetud karistuse liik ja karistusmäär ning KarS § 74 alusel süüdistatava suhtes mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine, on kooskõlas KarS § 56 sätetega, vastab karistuse mõistmisel arvestatava süü suurusele ja süüdlase isikule. Lähenemiskeelu kohaldamisel on maakohus seaduslikult lähtunud VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud lähenemiskeelu eelduste olemasolust ja süüdistusega kattuvatest faktilistest asjaoludest. Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele ka karistuse mõistmist puudutavas osas materiaal- ning menetlusõiguslikud etteheited.
22. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
23. augusti 2019 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
24. RÕS alusel õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetlusega seonduvalt kaitsetasu kindlaksmääramist ja hüvitamist summas koos käibemaksuga 259,20 eurot. Taotluse kohaselt on teostatud menetlustoiminguteks maakohtu otsuse analüüs ja apellatsiooni koostamine ning nendeks kulutatud ajaks 240.00 minutit. Kolleegium leiab, et toiminguid saab hinnata vajalikeks ja kulutatud aega mõistlikuks. Esitatud taotlus on kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p-s 4 ettenähtuga ning kuulub rahuldamisele. 8 KrMS § 185 lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 lahend, nagu ringkonnakohus antud juhul tegi, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Vaidlustatud juhul oli apellatsioonimenetluse aluseks süüdistatava huvides esitatud apellatsioon, mistõttu jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9