Kohus määras, et kostjatel tuleb esitada enda seisukoht hageja taotluse ja menetluskulude osas saates selle kohta 10.10.2019 kostjatele teavituse (tähtaja andmine). Kostjad ei ole enda seisukohta esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. Hageja on hagi tagasivõtmise avalduse esitanud kohtuistungil, kohtuistungi protokoll koos hageja taotluse ja menetluskulude nimekirjaga on kostjatele kätte toimetatud. Kostjad ei ole vastuväidet esitanud.
lg 1 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Eeltoodu alusel esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks
R.i (R.) hagi solidaarselt A. M. ja G. V.i vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 2
Kohtu hinnangul, on hageja taotlus põhjendatud ning käesoleval juhul esinevad asjaolud
lg 4 ja 5 kohaldamiseks.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on
lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.
Hageja on 26.06.2019 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 770 eurot. Menetluskulude nimekirjas on välja toodud õigusabi osutamisel tehtud toiming, ajakulu ja kuupäev. Menetluskulude nimekirjale on lisatud arved. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja hageja ei ole käibemaksukohustlane (tl 84-98 II kd). 09.10.2019 on hageja täpsustanud, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot, tõlketeenuse kulu 84 eurot ja õigusabikulu 1302 eurot. Esitatud on täiendavad arved (tl 106, 108-110 II kd). Kohus on tsiviilasja materjalide põhjal tuvastanud, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 200 eurot (tl 7 I kd). Nimetatud kulu on põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Hagejal oli kohustus hagi tõlkimiseks, mille kohta on esitatud tõlkekulu arve nr 19026 summas 84 eurot ja maksekorraldus arve tasumise kohta (tl 67, 68 II kd). Seega on nimetatud kulu samuti põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjatelt välja mõista. Hageja õigusabikulude osas on menetluskulude nimekirjas hageja andnud selgituse, et hagejale osutatud õigusabi on antud kooskõlas Justiitsministri 05.01.2017 määrusega nr 1 ning hageja omaosaluse osa õigusabikuludeks (1040 eurot) esindajale on 770 eurot (lepingutasu 5 eurot 2018.a ja 5 eurot 2019 a.+ õigusabiteenused 760 eurot). Kohtuistungil on hageja lepinguline 3
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele ka viivis menetluskuludelt (1286 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.