← Eesti

4-19-3924/8

4-19-3924 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2019.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3924 (270019001239) Kohtunik

§ 234lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Kohtuvälise menetleja 15.07.2019.a otsusega tunnistati Andero Täht süüdi LS §

§ 234lg 1 järgi ning Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt määrati karistuseks LS § 234 lg 1 järgi rahatrahv 167 trahviühikut, s.o 668 eurot ja liiklusseaduse § 234 lg 2 alusel lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud tunnistajate EP, PT, MP ütluste ja menetlusaluse isiku Andero Tähe enda ütlustega. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja menetluse käigus karistust kergendavaid asjaolusid (KarS § 57 mõistes) ei tuvastanud. Menetlusalune isik avaldas 14.06.2019.a antud ütlustes muuhulgas kahetsust, kuid kohtuväline menetleja seda karistust kergendavaks asjaoluks ei arvesta, kuna kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole menetlusaluse isiku kahetsus siiras, isik pani teo toime tahtlikult. Menetlusaluse isiku kahetsuse avaldamine on paljasõnaline ning antud vaid karistuse kergendamise saavutamise eesmärgil. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahv keskmisest väiksemas määras ning lisakaristusena juhtimiselt kõrvaldamine omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus 2 4-19-3924

  1. 15.07.2019.a esitas Andero Täht otsusele kaebuse, milles palub kohtul üle vaadata määratud karistus, tühistada lisakaristus ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kaebuse kohaselt soetas Andero Täht 11.06.2019.a omale mootorsõiduki Audi A4 registreerimisnumbriga xxxxxx. Mootorsõidukile olid eelmise kasutaja poolt teostatud tööd, mis võimaldasid seda kasutada vaid nn rallimiseks väljapool liiklust. Andero Täht ostis antud mootorsõiduki H nimeliselt noormehelt, müüjaga Andero Täht kirjalikku ostulepingut ei sõlminud. Müüja ja Andero Täht leppisid kokku, et minnakse koos ARKi ja vormistatakse sõiduk ümber uuel nädalal 17.06.2019.a. Kaebuse kohaselt oli Andero Täht heauskne ostja ja seda, et mootorsõiduk selle võõrandamise tõttu eelmise omaniku poolt 01.10.2014.a ajutiselt registrist kustutatud, kuulis ta alles 14.06.2019.a. 14.06.2019.a osales Andero Täht antud mootorsõidukiga liikluses, et viia see sõbra juurde, kus pidi toimuma ostujärgne ülevaatus. 14.06.2019.a märkas Andero Täht peatumismärguannet liiga hilja, sattus paanikasse kuna sõiduki dokumente ei olnud kaasas. Andero Täht otsustas sõita sõbra juurde, kus ootas politseiametnikud ära, et vastu võtta oma karistus. Andero Tähele koostatud väärteoprotokoll AB1398334 loeti kohapeal ette kuna rikkumise kirjeldus ei olnud arusaadavalt loetav. Kaebaja viitab Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 03.03.2011.a määruse nr 19 § 7 lg-le 1, mis sätestab, et sõiduki registriandmete muutmist tuleb taotleda viie tööpäeva jooksul alates andmete muutumisest. Kaebaja rõhutab, et nemad müüjaga leppisid kokku, et lähevad 17.06.2019.a ARKi, et mootorsõiduk tema nimele ümber vormistada. Väärteoprotokolli tegemise ajaks ei olnud saabunud kokkulepitud aega, millest tulenevalt ei saanud kaebaja täita eelviidatud määruse nõudeid. Samuti selgus 14.06.2019.a, et 17.06.2019.a ei olekski saanud antud mootorsõiduki omanikuvahetust teha, kuna müüja ei olnud mootorsõidukit oma nimele registreerinud, vaid see kuulus endiselt üleeelmisele omanikule, kes oli mootorsõiduki ajutiselt arvelt maha võtnud. Eelnevast tulenevalt ei saanud kaebaja rikkuda Liiklusseaduses § 77 lg 8 p 1 sätestatut. Andero Täht tunnistab peatumise märguande rikkumist, s.o LS § 38 lg 1 nõuete rikkumist, ta kahetseb siiralt juhtunut, mis on märgitud ka protokollis ja on sellest teinud omad järeldused ning saanud õppetunni. Kuid Andero Täht leiab, et lisakaristuse kohaldamine ei ole proportsionaalne, kuna võtab ära võimaluse rahatrahvi tasumiseks. Kaebaja vajab juhtimisõigust selleks, et sõita tööle ning ennast ja kooliskäivat elukaaslast elatada. Andero Täht sõidab autoga igapäevaselt, kuna ühistransporti tema kodukohast tööle saamiseks ei sõida (elukoht xxxxx, xxxxxxx vald - töökoht xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx OÜ). Juhtimisõiguse äravõtmine võtab Andero Tähelt võimaluse tööl käia, millest tulenevalt ei ole Andero Täht suuteline ka rahatrahvi tasuma. Kaebaja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
  2. Menetlusalune isik eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, ohustades kaasreisija ja teiste liiklejate turvalisust. Käitudes taolisel viisil väljendas Andero Täht oma lugupidamatust korrakaitsjate suhtes, püüdes nende eest põgeneda. Kuigi menetlusalune isik on varasemalt karistamata ei vastaks karistusena üksnes rahatrahv sellele ohule, mille Andero Täht väärteo toimepanemisega kaasliiklejatele põhjustas. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas karistuse liigi ja määra valikul arvestanud asjaoluga, et Andero Täht põhjustas oma käitumisega kõrgendatud ohu kaasliiklejatele ning 3 4-19-3924 tagajärjed jäid saabumata üksnes juhuse tõttu. Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-113-12 p-le 9.1, milles on asutud seisukohale, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. mai
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Kohtuväline menetleja leiab, et Andero Tähele määratud karistus on kooskõlas toimepanduga ning vastab Andero Tähe süüle. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja temale sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistus, rahatrahv LS § 234 lg 1 sanktsiooni keskmisest suuremas määras ning lisakaristusena viieks kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, kajastab riigi adekvaatset karistusõiguslikku reaktsiooni menetlusaluse isiku teole. Karistuse määramisel on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatuga arvesse võetud nii menetlualuse isiku süü suurust kui ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kitsendab mõõdukalt isiku võimalusi heaolu saavutamisel, aitab mõista toimepandud väärteo olemust ja süü suurust. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT
  5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  6. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse Andero Tähele süüks LS § 38 lg 1 nõuete rikkumist, mille kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik ning sellega LS § 234 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o seda, et Andero Täht, juhtides 14.06.2019.a kell 21.19 Kaiu-Vahastu tee 5-ndal kilomeetril mootorsõidukit, eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatumise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. 6.
  7. Kohus leiab, et eelkirjeldatud väärteo toimepanemine Andero Tähe poolt on täielikult tõendamist leidnud tema enda poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega, kaebuses kirjeldatuga ning tunnistajate poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega. 6.
  8. Andero Tähe poolt kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt sõitis ta 14.06.2019.a kella 20.00 paiku enda kasutuses oleva sõiduautoga Audi A4, millel puudusid riiklikud registreerimismärgid, Vana-Kaius elava sõbra juurde. Sõites nägi ta midagi helkivat, sinine tuluke oli. Seisma ta ei jäänud, sõitis edasi põllule ja väljus sõidukist juhi kohalt. Sõber 4 4-19-3924 kõrvalistmelt pani jooksu. Politsei kutsus Andero Tähe sõiduki juurde tagasi, ta väitis esialgu, et tema pole sõidukit juhtinud, tegelikult aga juhtis sõiduautot, millel puudusid ees ja taga numbrimärgid. Oma kaebuses selgitab Andero Täht, et märkas sinise ja punase töötava vilkuriga antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet liiga hilja, sattus paanikasse, kuna tal ei olnud kaasas sõiduki dokumente ning otsustas sõita sõbra juurde, kus ootas ära politseiametnikud, et võtta vastu karistus. 6.
  9. Tunnistaja EP ütlustest nähtub, et 14.06.2019.a kella 21:15 ajal teostas ta koos patrullpolitseinik MP 1iiklusjärelevalvet. Kella 20:30 paiku saadi välijuhilt info, et Kaiu alevikus võib liikuda halli värvi Audi ilma registreerimismärkideta, sõiduk teeb ohtlikke manöövrеid ning kihutab. Sõites Kaiu-Vahastu teel nägi, kuidas Kaiu alevikust sõitis välja halli värvi sõiduauto, mis vastas välijuhi poolt antud kirjeldustele. Vahemaa sõiduautoga oli umbes 200-300 meetrit. Selgelt oli näha, kuidas sõiduki tagant summutist leek välja lõi. Tunnistaja pani tööle sinised vilkurid ja lisas patrullautole kiirust juurde, et vahemaad lühemaks muuta. Politseiauto kiirus oli 114 km/h, kuid sellele vaatamata ei lühenenud vahemaa politseiauto ja sõiduauto vahel, vahemaa aina suurenes. Patrullpolitseinik MP lülitas sisse punased vilkurid. Mõni hetk hiljem lülitati sisse ka helisignaal. MP sai kiirusemõõteseadmesse sõiduauto fikseeritud kiiruseks 110 km/h, politseisõiduki kiirus oli 140 km/h, vahemaa polisesõiduki ja sõiduauto vahel oli selleks hetkeks umbes 300 meetrit. Viimane visuaalne hetk sõiduautoga oli enne Vana-Kaiu risti. Vana-Kaiu Tolla teel leidsid ühed sõidukijäljed, sõitsid Tolla teed mööda, kus üks naisterahvas ütles, et üks hall auto sõitis mööda teed edasi, ning peitis ennast ühe traktori taha. Edasi sõites nägid traktorit ning selle taga halli Audit. Mööda põldu, auto ees kõndis noorem meesterahvas, kes tuli politsei käskluse peale nende juurde. 6.
  10. Tunnistaja MP kinnitab tunnistaja EP ütlusi ning selgitab, et teel Kaiu poole märkasid nad halli Audit punaste kleebistega, mis keeras Põlliku küla suunas, sõidukil puudus tagumine numbrimärk. Sõiduk kiirendas äkiliselt, mille peale EP lülitas sisse sinise märgutule. Kui tekkis võimalus, et sõidukijuht kohe kindlasti peaks märkama punast märgutuld, siis lülitas tunnistaja sisse ka punase märgutule ja mõne hetke pärast helisireeni. Sõiduauto kiirus sirgetel lõikudel oli kindlasti tunduvalt suurem kui 110km/h. Mõnikümmend meetrit enne Kaiu-Vahatu tee ja Tolla tee ristmikku kaotati sõiduk silmist, Tolla tee ristmikul värskeid rehvijälgi. Mõnikümmend meetri edasi ütles üks seltskond, et juht jättis auto mõnikümmend meetrit edasi põllu peale ja jookseb üle põllu Kaiu aleviku suunas. Edasi sõites märgati põllule jäetud sõidukit ja umbes saja meetri pärast kiirel sammul sõidukist eemalduvat meesterahvast. Tema andis meesterahvale korralduse tagasi tulla, mida ta ka tegi. Esitatud dokumentide alusel tuvastati, et tegu oli Andero Tähega, kes esialgu eitas seost sõidukiga. 6.
  11. Tunnistaja PT ütlustest nähtub, et oli 14.06.2019.a kella 21.30 paiku talu hoovi, kui kuulis Kaiu poolt politseisireene. Nägi, kuidas hõbehall Audi tuli väga suure kiirusega nende maja poole, vajutas pidurid plokki ja suure hooga soovis keerata maja kõrvale põllule. Peaaegu oleks traktorile otsa sõitnud, puudu jäi paarkümmend sentimeetrit. Samal ajal põllu kõrval asuvas kuuris toimetanud poisid karjusid juhile, et Andero jookse ruttu ära. Tunnistaja on kindel, et roolis oli Andero. 6.
  12. Andero Tähe poolt juhitud sõiduki peatamist ohu tõrjumiseks kinnitab ka sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, mille kohaselt on Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx 14.06.2019.a kell 22.32 hoiukohta teisaldatud xxxxxx maakonnast, xxxxx vallast, xxxxxxx külast, xxxxxxx talust. 6.
  13. Eeltooduga on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning 5 4-19-3924 menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 234 järgi ettenähtud väärteona ning Andero Täht on 14.06.2019.a kell 21.19 Rapla maakonnas, Rapla vallas, Kaiu-Vahastu tee 5-l kilomeetril mootorsõidukit juhtides politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumise märguannet eirates täitnud LS § 234 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. 6.
  14. Liiklusseaduse § 234 lg 1 kohaselt peab peatumismärguande eiramine olema tahtlik. Menetlusaluse isiku enda ütlustest nähtub, et ta märkas peatumismärguannet liiga hilja ning sõitis edasi. Ka tunnistajad kinnitavad, et Andero Täht sõitis kiirust suurendades politsei eest ära pärast seda kui temale anti peatumismärguanne, mistõttu leiab kohus, et Andero Täht eiras peatumismärguannet ning pani LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult. 6.
  15. Kohus ei tuvastanud Andero Tähe teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.
  16. Samuti pannakse Andero Tähele süüks LS § 77 lg 8 p 1 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse (vastu võetud 03.03.2011) nr 19 § 9 lg 4 p 1 nõuete rikkumist millede koosmõju kohaselt kustutab Maanteeamet mootorsõiduki või selle haagise ajutiselt registrist, kui registrisse kantud omanik teatab mootorsõiduki või selle haagise võõrandamisest, kuid omandaja ei ole viie tööpäeva jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks, ning sellega LS § 203 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o 14.06.2019.a kell 21.19 Kaiu-Vahastu tee 5-l kilomeetril, juhtis Andero Täht mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx, mis on ajutiselt registrist kustutatud 01.10.2014.a. Registrisse kantud sõiduki omanik on teatanud sõiduki võõrandamisest ning omandaja ei ole viie tööpäeva jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks Maanteeametile. 7.
  17. LS § 203 näeb ette vastutuse registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest. Vaidlustatud otsuse kohaselt juhtis Andero Täht mootorsõidukit, mis on ajutiselt registrist kustutatud 01.10.2014.a. Registrisse kantud sõiduki omanik on teatanud sõiduki võõrandamisest ning omandaja ei ole viie tööpäeva jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks Maanteeametile. Seega heidetakse kaebajale ette LS § 77 lg 8 p 1 sätestatud nõuete eiramist, mille kohaselt omandaja ei ole viie tööpäeva jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks Maanteeametile. 7.
  18. Väärteo materjalides on foto kuvatõmmisest, millest nähtub oletatavasti politsei poolt teostatud päringu tulemus, et Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx sõiduki registri olek on peatatud 01.10.2014.a, kuid väärteoprotokollis puudub VTMS § 315 kohane märge registrisse tehtud päringu kohta. Foto kuvatõmmisest pole vormistatud ka menetlusprotokolli lisana, fototabelina, õiendi lisana vms. Kuna pole teada millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on foto loodud, siis pole tegemist ka tõendiga VTMS § 31 ja § 314 mõttes ning väärteomaterjalidega ei ole tõendamist leidunud Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx registri olek. 7.
  19. Kuna nõuetekohaselt on tõendamata, et Andero Tähe poolt 14.06.2019.a kell 21.19 KaiuVahastu tee 5-l kilomeetril juhitud mootorsõiduk oli ajutiselt registrist kustutatud ei saa temale ette heita LS § 77 lg 8 p 1 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse nr 19 § 9 lg 4 p 1 nõuete rikkumist ning sellega LS § 203 järgi ettenähtud väärteo toime panemist ning väärteomenetlus tuleb selles osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  20. Andero Täht tunnistati süüdi LS §

§ 234lg 1 järgi ning Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt määrati karistuseks LS § 234 lg 1 järgi rahatrahv 167 trahviühikut, s.o 668 eurot ja liiklusseaduse § 234 lg 2 alusel lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks. 6 4-19-3924 8.

  1. Kuna kohus lõpetab väärteomenetluse LS § 203 järgi ettenähtud väärteos ei vasta Andero Tähele mõistetud rahatrahv 167 trahviühiku ulatuses tema süü suurusele. Lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks ei ole aga kohtu hinnangul kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistamise alustega.
  2. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 9.
  3. Kohus hindab Andero Tähe süü suurust talle LS § 234 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel keskmiseks. Andero Tähe karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nõustudes kohtuvälise menetlejaga ei arvesta kohus Andero Tähe poolt väljendatud kahetsust karistust kergendava asjaoluna, s.o puhtsüdamliku kahetsusena KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Vahetult pärast politsei eest ärasõitmist ning seejärel peatunud sõidukist lahkumist väljendatud kahetsus ei ole kohtu hinnangul puhtsüdamlik kahetsus toimepandu eest vaid ajendatud soovist vastutust kergendada. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Andero Täht varem karistamata isik. 9.
  4. Kohus leiab, et rahatrahv sanktsiooni keskmises määras, s.o 100 trahviühikut summas 400 eurot vastab Andero Tähe süüle ning on piisav mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, tagades seeläbi ka õiguskorra kaitsmise huvid. 9.
  5. Põhikaristusena rahatrahvi ja lisakaristusena viieks kuuks juhtimisõiguse äravõtmise vajadust on kohtuväline menetleja põhjendanud üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega, kuid kaalutlused, millega saaks käesoleval juhul põhjendada ka isiku lisakaristusena viieks kuuks liiklusest eemaldamist, kohtu hinnangul siiski puuduvad. 9.
  6. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub, võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-12213, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12). 9.
  7. Kohtu hinnangul ei ole Andero Tähe suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Andero Täht ei ole varem liiklussüütegusid toime pannud, ta on karistusregistri andmetel varem karistamata. Andero Tähe poolt toimepandud tegu ei ole võimalik käsitada 7 4-19-3924 harjumussüüteona. Andero Täht ei ennem toimepandud süütegusid muid liiklusseaduse nõuete rikkumisi toime pannud ning väärteomaterjalidest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis annaks põhjendatud aluse arvata, et Andero Täht hakkab taas liiklusnõudeid rikkuma.
  8. Kaebuse lahendamisel ilmnes menetlus- ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse osalise tühistamise. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse, millega Andero Täht tunnistati süüdi LS § 203 järgi ning määrati KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 234 lg 1 alusel põhikaristusena rahatrahv 167 trahviühiku ulatuses ja LS § 234 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks.
  9. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Andero Tähele LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ning lõpetab väärteomenetluse LS §-s 203 etteheidetud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus rahuldab Andero Tähe kaebuse osaliselt.
  10. Andero Tähe taotlus menetluskulude jätmiseks poolte endi kanda on ainetu, sest käesolevas väärteoasjas menetluskulusid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.