lg 1 p 5 - § 25 lg 2,4 järgi ning kohaldades
lg 6 ja § 60, mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.
kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning arvestati karistuse kandmise algust alates tema vahistamisest 18.01.2017. 2 Artjom Judinit on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Käesolevat karistust kannab ta mõrva katse eest. Kuritegu on toime pandud võlast vabanemise eesmärgil ning grupis D. K. Kuritegu oli ette planeeritud D. K poolt, kellel oli kannatanuga kohtumisele minnes kaasas nuga. Ajavahemikul 01.09.2017-10.08.2018 omandas kinnipeetav xxxx poolautomaatkeevitaja eriala. Isik on omandanud riigikeele B1-taseme. Isikuga on korduvalt analüüsitud toimepandud kuritegu, mille tulemusena ta tunnistab, et on saanud õiglase karistuse. Kinnipeetav kahetseb tehtut ja usub, et sai oma õppetunni kätte. Isik mõistab, et tal tuleb oma elu muuta nii enda kui ka oma lähedaste pärast. Isiku sõnul hoidub ta edaspidiselt vägivaldsest käitumisest. Kinnipeetav töötab alates 30.07.2019 majandustöödel koristajana. 07.11.2019 alustas ta sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimist. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Artjom Judin elas enne vangistust koos ema A J ja venna A I emale kuuluvas 2-toalises korteris aadressil xxxx. Vabanemisjärgselt soovib ta elama asuda samale elamispinnale koos ema ja vennaga. Kriminaalhooldusametnik tegi 19.07.2019 kodukülastuse nimetatud aadressile, mille käigus selgus, et elamistingimused on head. Ema A J sõnul võlad korterimaksete osas puuduvad ja ta on nõus pojale vabanemisjärgselt elamispinna tagama. Kinnipeetav omandas põhihariduse xxxx koolis. Peale põhihariduse omandamist läks ta õppima xxxx IT eriala (õpe jäi pooleli, sest eriala ei sobinud). Edasi jätkas ta õpinguid samas koolis, kuid metallilõikaja erialal (õpe jäi pooleli, sest võeti vahi alla). Kinnipeetav on motiveeritud kasutama erinevaid enesetäiendamise võimalusi, kui neid pakutakse. Vabanemisjärgselt on ta motiveeritud riigikeele õpinguid jätkama ja erialase töö leidma. Enne vangistust oli alaealine Artjom Judin ema poolt ülalpeetav. Kinnipeetav on enda sõnul 2016.a (kui oli 17-aastane) töötanud 2 kuud suvevaheajal xxxx abitöölisena, kus teenis endale taskuraha. Samas ametlikud andmed töötamise kohta puuduvad. Artjom Judin eitab, et oleks kuriteo toime pannud võlast vabanemise eesmärgil (kannatanu oli andnud võlgu 1000 eurot). Tema sõnul andis ema talle piisavalt taskuraha, kuskil 10 eurot nädalas, vajadusel sai juurde küsida. Samas isik tarvitas sõprusringkonnas alkoholi ja narkootikume ning kannatanult võlgu võtmine näitab seda, et isiku elustiil ei vastanud tema tegelikele materiaalsetele võimalustele. Artjom Judini sõnul tarvitati narkootikume sõprusringkonnas ning tema oma raha eest ei ole kanepit ostnud. Kinnipeetav on motiveeritud töötama. Täitise registrisse 01.11.2019 teostatud päringu kohaselt kinnipeetaval võlanõuded puuduvad. Artjom Judini sõnul on tal kohtukulud tasumata, kuid ta on neid motiveeritud tasuma vabanemisjärgselt tööle asumisel. Kindel töökoht kinnipeetaval vabanemisel puudub, kuid ta on motiveeritud tööd leidma Töötukassa vahendusel. Ema on nõus kinnipeetavat vabanemisjärgselt materiaalselt toetama. Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema A J, vend A I (sündinud xxxx) ja vanaema V F. Perekonnas on suhted toetavad, perekonnaliikmed on seaduskuulekad. Artjom Judin lävis varasemalt isikutega, kes kuritarvitasid alkoholi ja narkootikume, kuid ei olnud kriminaalse taustaga. Mõrva katse pani kinnipeetav enda sõnul toime seetõttu, et kui ta nägi, kuidas tema sõber D. K ja kannatanu M. Z rüselesid, otsustas ta sõbrale appi minna. Kinnipeetav tõi vestlusel välja, et pani kuriteo toime sõbra kaasmõjul, olles šokis ja mõistmata tegelikult, mida teeb. Vangistuses ei ole täheldatud riskeerivat, manipuleerivat või teisi ärakasutavat käitumist. Pigem isik väldib mõttetu riski võtmist. Vabanemisjärgselt toetavad kinnipeetavat moraalselt ema, vend ja vanaema. Artjom Judin tarvitas enda sõnul enne kinnipidamist 18.01.2017 alkoholi aasta jooksul sagedusega 1-2 korda kuus nädalavahetustel koos sõpradega. Alkoholi tarvitamist alustas ta 15-aastaselt, kui sõbrad pakkusid. Kinnipeetav ei ole alkoholijoobes enda sõnul kuritegusid toime pannud ja vägivaldselt käitunud. Alkoholi ostmiseks kasutas isik ka oma taskuraha. Viru Vangla meditsiiniosakond on 01.02.2017 3 hinnanud Artjom Judini alkoholi kuritarvitajaks. Isikul on ette tulnud ühel korral olukord, kus ta ei mäletanud alkoholi tarvitamisest midagi, sest tarvitas õlut koos amfetamiiniga ning ärkas ülesse arestimajas. Mõrva katse toimepanemise ajal oli isik enda sõnul kaine. Isik on varasemalt paaril korral proovinud amfetamiini. Süstinud ta enda sõnul ei ole kunagi. Põhinarkootikumiks enne kinnipidamist oli kanep, mida ta tarvitas paar korda nädalas. Kanepit proovis ta esmakordselt 16-aastaselt. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta kanepit alati seltskonnas olles ning et tema igapäevane tegevus ei olnud seotud kanepi hankimise ja tarvitamisega. Tavaliselt andsid sõbrad kanepit. Artjom Judini sõnul ei olnud tal vajadust kanepile oma taskuraha raisata. Mõrva toimepanemisel oli isik kaine. Tõendid narkojoobe kohta puuduvad. Isik on töövõimeline. Vangistuses ei ole täheldatud kinnipeetava poolt agressiivset käitumist, isik suudab jääda ka ebameeldivates olukordades rahulikuks ja konfliktiolukorrad vestluste teel lahendada. Kinnipeetav tunnistab, et pani kuriteo toime hetkeajel ja mõtlemata tagajärgedele. Vangistuses toimunud kuriteoanalüüsi käigus on isik tunnistanud, et kahetseb toimepandud kuritegu ja leiab, et ta oleks pidanud teisiti käituma (politsei ja kiirabi kutsuma, kannatanule, mitte sõbrale appi minema). Ta mõistab, et kannatanu oleks võinud talle tekitatud kehavigastustesse surra. Artjom Judin plaanib tulevikus Töötukassa vahendusel endale töö leida, narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest hoiduda, mitte suhelda narkootikumide ja alkoholi kuritarvitajatega ning materiaalsete võimaluste olemasolul omaette elama asuda. Kinnipeetav on temaga töötava personali suhtes enamjaolt positiivselt meelestatud, ta on olnud alati motiveeritud enesetäiendamise eesmärgil osalema aktiivselt erinevates sekkumistegevustes. Varasemalt ei ole isik kriminaalhooldusel viibinud, samas on ta motiveeritud vabanemisel kriminaalhooldusnõudeid täitma. Kinnipeetav hoidub enda sõnul edasiselt vägivaldsest käitumisest teades, millised tagajärjed võivad sellega kaasneda. Artjom Judin osaleb noortele suunatud motivatsioonisüsteemis. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks võivad olla eluohtlikud vigastused. Vägivalla ohu käivitab negatiivne grupi mõju, majandusliku kasu saamise eesmärk. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 18% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 38%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Artjom Judini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kui kohus peab võimalikuks Artjom Judinile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada Artjom Judinile käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta ning kohustada teda täitma
lg 2 p 4 sätestatud kohustust, s.o otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Artjom Judin kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus, et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli, sest ta ei saa siis vabanemisel sõita välismaale tööle, et teenida normaalset raha, et kõiki oma võlgnevusi maksta. Ta mõtles xxxx tööle minna. Tal töötab seal tuttav, kes võib talle seal keevitajana töö leida. Varem ta ametlikult töötanud ei ole, sest on nii noor. Enne vanglakaristust olnud probleemidest alkoholi ja narkootikumidega on ta üle saanud. Peale vanglast vabanemist läheb ta esialgu ema juurde elama, kuid edaspidi plaanib oma elukaaslasega elada. Kui ta leiab töö, on tal võimalik endale leida ka elukoht. Abiprokurör Ain Tali avaldas kohtuistungil, et nõustub vangla ettepanekuga kohaldada isikule karistusjärgset käitumiskontrolli. Artjom Judini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on olemas seadusest tulenevad materiaalsed eeldused. Nimelt on teda karistatud
lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku
lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kuus kuud kuni kolm aastat. Kohus võib lühendada esialgselt määratud kuuekuulisest tähtajast pikemat tähtaega.
lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu Artjom Judini suhtes ei ole põhjendatud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed 5 eeldused on täidetud – Artjom Judin kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 21.12.2018 otsusega nr 1-17-6601 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
lg 1 p 5 - § 25 lg 2,4 järgi ning kohaldades
Seega on isikut karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega
lg 1 alusel hindama, kas süüdlane vastab
lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele, st kas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Tegemist on Artjom Judini esimese kriminaalkaristuse ning esimese vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Artjom Judin pani kuriteo toime alaealisena. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vältimatuks nõudeks on oht, et süüdlane jätkab uute kuritegude toimepanemist ehk retsidiivsusrisk. Kohus, tuginedes Viru Vangla poolt esitatud materjalidele, leiab, et süüdlane ei vasta täiel määral
Artjom Judinil on küll 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid kolm neist on määratud 14.01.2019 ning üks 23.04.2019, seega on isik juba üle poole aasta hoidunud vanglas kehtestatud reeglite rikkumisest. Muus osas on tema käitumine karistuse kandmise ajal olnud hea. Ta on vangistuses omandanud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses poolautomaatkeevitaja eriala, osalenud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ ning omandanud riigikeele B1-taseme. Alates 30.07.2019 on kinnipeetav töötanud majandustöödel koristajana. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikuga korduvalt analüüsitud toimepandud kuritegu ning isik kahetseb tehtut ja usub, et on saanud selle eest õiglase karistuse. Samuti nähtub iseloomustusest, et vangistuses ei ole täheldatud riskeerivat, manipuleerivat või teisi ärakasutavat käitumist, pigem isik väldib mõttetu riski võtmist. Kinnipeetav osaleb noortele suunatud motivatsioonisüsteemis. Vangistuses ei ole ka täheldatud kinnipeetava poolt agressiivset käitumist, vaid on viidatud, et isik suudab jääda ka ebameeldivates olukordades rahulikuks ja konfliktiolukorrad vestluste teel lahendada. Eeltoodu võimaldab kohtul järeldada, et isik on oma karistusest vajalikud järeldused teinud ja vangistusest vabanedes hakkab elama seaduskuulekalt. Sellist arvamust toetab ka see, et isikul on olemas elukoht ja toetavad lähedased. Samuti on ta motiveeritud leidma töö ning tasuma temalt väljamõistetud kohtukulud. Kohtu hinnangul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht nii suur, et peaks isiku suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldama. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Viru Vangla taotluse Artjom Judin suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.