) §-ga 132 kogu võlgniku töötasu ja pool tema riiklikust pensionist, mistõttu ei ole tal võimalik oma lapse ülalpidamiskohustust täita. Võlgniku 2019.a töötasu, mis arestiti täies ulatuses, oli jaanuaris 670,50 eurot, veebruaris 809,28 eurot, märtsis 780,14 eurot, aprillis 746,88 eurot, mais 712,50 eurot, juunis 519,70 eurot. Kui võlgniku sissetulek ühes kuus oleks töötasu palga alammääras 540 eurot ja riiklik pension 401,48 eurot, s.o kokku 941,48 eurot, ja arvestades ühte ülalpeetavat, kuuluks sissetulekust kinnipidamisele kokku 212,57 eurot. Võlgnikul ei ole võimalik praeguse töölepingu alusel jätkata tema tervisliku seisundi tõttu. 3. Kohtutäitur rahuldas 03.09.2019 otsusega kaebuse osaliselt ja edastas 02.09.2019 H AS-le töötasu arestimise akti muutmise korralduse, millega võimaldas igakuisest töötasust 519,26 euro kättesaamise. Muus osas jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Võlgniku sissetulek juulis 2019 oli kokku 817,24 eurot (töötasu 416,76 eurot ja pension 401,48 eurot).
alusel võis kohtutäitur arestida sellest 64,83 eurot (817,24-720=97,24 eurot; 97,24×2/3=64,83 eurot). Kuna ekslik arestimine selgus tagantjärele ning 10.07.2019 ja 11.07.2019 toimunud laekumised on edasi kantud sissenõudjale, ei ole kohtutäituril võimalik summasid tagastada. Kohtutäitur on juhtinud võlgniku tähelepanu sellele, et tal tuleb kohtutäiturit viivitamata teavitada, kui ta ei saa arestimisele mittekuuluvat sissetulekut kasutada ja esitada sissetulekute suurust tõendavad dokumendid. Võlgnik tõendas sissetulekute suurust alles oma kaebuse esitamisel. 4. Avaldaja esitas 12.09.2019 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 03.09.2019 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja nõude mitte arestida ja mitte pöörata sissenõuet tema igakuisele riiklikule pensionile ja kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale temalt alusetult sisse nõutud riikliku pensioni ja töötasu. Kohtutäitur arestis vastuolus
§-ga 132 pool avaldaja riiklikust pensionist ja avaldajal ei ole võimalik täita lapse ülalpidamiskohustust. Avaldajale tuleb võimaldada igakuiselt kätte saada riiklik pension täies ulatuses. Kohtutäitur ei põhjendanud sissenõude pööramist 50%-le avaldaja pensionist, vaid põhjendas oma otsust lähtudes avaldaja igakuisest kogusissetulekust. Kohtutäitur leidis, et juunikuu sissetulekust, mis ületab 720 eurot, on õigus arestida 64,83 eurot. Kohtutäiturile esitatud kaebuses väitis avaldaja ekslikult, et kohtutäitur on arestinud kogu töötasu. Avaldaja tööandja 09.09.2019 tõendi kohaselt pöörati sissenõue avaldaja töötasust, s.o 415,76 eurost 240 eurole, sh täiteasjas I 200 eurole, seega vähemalt 135,17 eurot ilma õigusliku aluseta (200-64,83). Avaldaja juunikuu netotöötasust pidas tööandja kinni 40 eurot kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks. Avaldaja jäi juunis haiguslehele. Viimati pidas tööandja kinni juulikuu töötasust 89,74 eurot ja kandis avaldajale üle 40,74 eurot. Seega oli avaldaja sissetulek koos pensioniga 241,48 eurot, mis on väiksem, kui arestimisele mittekuuluva osa. Kuna augustis avaldaja töötasu ei saanud, ei olnud võimalik pöörata sissenõuet mingile osale avaldaja töötasust, kuid kohtutäitur siiski pööras sissenõude 50%-le pensionist. Avaldajal on õigus saada pension kätte täies ulatuses 2 sõltumata sellest, kas ta töötab või mitte. Kuna avaldaja pensioni suurus on teada, on töötasust arestimisele kuuluva summa arvutamisel võimalik lähtuda sellest, et 720 eurot on mittearestitav.
eesmärk on koostoimes eelkõige
§-dega 130 ja 132-136 tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalsed vajalikud vahendid. Riiklikust pensionist võib kinnipidamise teha riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel (§ 47), kusjuures kinni ei või pidada enam kui 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile tuleb säilitada vähemalt 50% rahvapensioni määrast. RPKS § 47 lg-3 ja
kohaselt võib riiklikule pensionile sissenõude pöörata RPKS § 47 lg-s 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad
132 lg-s 1 sätestatud alammäärale. 8. Kohtutäitur märgib arestimisaktis arestimisele mittekuuluva summa talle teadaolevate andmete põhjal (
Kohtutäitur on juhtinud avaldaja tähelepanu sellele, et kuna tal on mitu sissetulekut ja sissetulekute suurus on erinev, tuleb tal teatada, kui ta ei saa arestimisele mittekuuluvat sissetulekut kasutada ja esitada sissetulekute suurust tõendavad dokumendid. Sissetulekute kohta käivate andmete tõendamiskoormis lasub avaldajal.
Seega on riikliku pensioni arestimine seaduses sätestatud tingimustel lubatud ja avaldaja seisukoht, nagu oleks tal õigus saada pension kätte täies ulatuses sõltumata sellest, kas ta töötab või mitte, ei ole kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seaduse ega täitemenetluse seadustikuga. Seda selgitas õigesti ka maakohus. 21. Kohtutäituri selgituste ja asja materjali kohaselt arestis kohtutäitur avaldaja sissetulekud selliselt, et talle võimaldatakse töötasust 519,26 euro ja riiklikust pensionist 200,74 euro kättesaamine. Seega on avaldajale iga kuu tagatud 720 euro suurune sissetulek, mis vastab
Samuti nähtub asja materjalist see, et kui kohtutäiturile on saanud teatavaks võlgniku sissetuleku muutumine, on ta teinud asjakohased ümberarvestused. 22. Avaldaja ei ole konkreetselt esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks teha järelduse, et talle ei ole tagatud kas esialgu või ümberarvestuse tulemusel
§-s 132 sätestatud mittearestitava summa. Avaldaja taotleb määruskaebuses üldsõnaliselt ebaseaduslikult arestitud riikliku pensioni ja sissetuleku tagastamist, kuid ei too konkreetselt esile, millal ja millises ulatuses on kohtutäitur avaldaja sissetulekuid tema arvates ebaseaduslikult arestinud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik selles osas avaldaja taotlusele sisulist hinnangut anda. 23. Ekslik on avaldaja seisukoht, nagu peaks kohtutäitur sissenõude pöörama muule sissetulekule ja jätma riikliku pensioni arestimata. Ringkonnakohus selgitab, et seda, millisele sissetulekule sissenõue pööratakse, otsustab kohtutäitur. Avaldaja on viidanud oma kaebustes
lg-le 12 ja lg-le 13, kuid ei ole kaebuses esile toonud asjaolusid, mida saaks eelnimetatud sätetega seostada. 24. Kuna avaldaja vaidlustas kohtutäiturile esitatud kaebuses riikliku pensioni arestimise abstraktselt, jättes esile toomata asjaolud, mille alusel saaks teha järelduse, et talle ei ole mingitel konkreetsetel kuudel olnud tagatud sissetuleku mittearstitav osa seaduses sätestatud ulatuses, ei saa ringkonnakohus anda hinnangut avaldaja kaebuses toodud arvutustele erinevatel kuudel ja perioodidel arestitava summa kujunemisele. Kohtutäiturile esitatud kaebuses tugines avaldaja vaid sellele, et kohtutäitur on ebaseaduslikult arestinud kogu avaldaja töötasu, kuid kohtule esitatud kaebuses ta märkis ise, et see ei vasta tõele.
lg 1 alusel saab kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse kohtule, mis tähendab seda, et kohus saab kaebuse lahendamisel hinnata kohtutäituri konkreetse otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Seega oleks avaldajal tulnud konkreetsed asjaolud ja taotlused, millega ta soovis mingi eesmärgi saavutamist, esile tuua juba kohtutäiturile esitatud kaebuses. 25. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kulude puudumise tõttu ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Ande Tänav 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.