Obsah (15)

§ 758§ 65§ 762§ 770§ 769§ 766§ 103§ 104§ 115§ 128§ 127§ 764§ 139§ 140§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-52963 Tsiviilasi E B hagiavaldus OÜ TAP HAMBA

) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 järgi (III kd, lk 136 – 139). Hageja avaldas 27.11.2017 kohtuistungil, et tema ei soovi oma nõudes kahju õigusvastasele tekitamisele tugineda (III kd, lk 170 – 172). Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet lepingulisel alusel. 6. Hageja pöördus kostja I poole hambaravi saamiseks. Kostja I juures töötav kostja II asus hageja hambaid ravima. Seega sõlmisid hageja ja kostja I tervishoiuteenuse osutamise lepingu võlaõigusseaduse (

) § 758 mõttes.

§ 758

lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Sama sätte lg 2 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, hambaarst, iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult. Kohus leiab, et kostjad vastutavad

§ 758

lg-te 1 ja 2 alusel hageja ees viimasele tervishoiuteenuse lepingu rikkumise tõttu tekkida võinud kahju eest solidaarselt

§ 65lg 1 mõttes.

Kostjad ei vaidle vastu, et nad vastutavad hageja ees solidaarselt (III kd, lk 136 – 139). 7. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad rikkusid tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist 14.06.2017 kohtuistungil (III kd, lk 136 – 139) ja 27.11.2017 kohtuistungil (III kd, lk 170 – 172). Kohus selgitas pooltele 27.11.2017 kohtuistungil, et tegemist on meditsiini valdkonda puudutava vaidlusega, mis vajab eriteadmisi ja poolte tõendamiskoormise täitmiseks oleks vaja läbi viia ekspertiis. Vaatamata kohtu selgitusele loobusid pooled esialgselt esitatud taotlustest läbi viia ekspertiis (IV kd, lk 20 pöördel, IV kd, lk 26). 4 8.

§ 762

kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.

§ 770

lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Sama sätte lg 3 näeb ette, et tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse lõikes 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Sama sätte lg 4 sätestab, et kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient. 9. Hageja märgib, et kostjad rikkusid dokumenteerimiskohustust, mistõttu ei pea hageja

§ 770

lg 3 alusel tõendama kostjate vastutuse aluseks olevaid asjaolusid.

§ 769

järgi peab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Tervishoiuteenuste osutamist tõendavaid dokumente reguleerib Sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega vastu võetud „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ (edaspidi Kord). Hagejale hambaravi osutamise ajal kehtinud Korra § 4 lg 1 p 8 järgi tõendatakse tervishoiuteenuse osutamist hambaravikaardiga. Korra §-d 81 – 83 näevad ette, millistele nõuetele peab hambaravikaart vastama. Kostjad on esitanud hageja hambaravikaardi (I kd, lk 97 – 109). Hageja ei ole tõendanud, et kostjate poolt koostatud hambaravikaart ei vasta Korra §-des 81 – 83 sätestatud nõuetele. Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni 14.02.2013 hinnangus (I kd, lk 14 – 15) märgitakse, et haigusloos puuduvad viited ravi käigus tehtud röntgenülesvõtetele, mistõttu ei ole võimalik hinnata ravi adekvaatsust. Sellest ei nähtu kohtu hinnangul see, et hambaravikaardis röntgenülesvõtetele viidete puudumine on käsitletav tervishoiuteenuse dokumenteerimiskohustuse rikkumisena. Hambaravikaardis on piisavalt põhjalikult kirjeldatud hagejale osutatud ravi ning kaardis viidete puudumine röntgenülesvõtetele ei kinnita, et kostjad on jätnud tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerimata. Hageja poolt esitatud Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni 14.02.2013 hinnang (I kd, lk 14 – 15) ja Eesti Patsientide Esindusühingu 29.11.2012, 04.06.2013, 09.08.2013 kirjad (I kd, lk 12 – 13, lk 21 – 27) ei tõenda, et kostjad rikkusid tervishoiuteenuse dokumenteerimise kohustust. Hageja ei ole vaidlustanud kostjate poolt esitatud hambaravikaardi ehtsust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 277 mõttes. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et hambaravikaart oli koostatud tagantjärgi. Asjaolu, et kostjad ei esitanud hagejale hambaravikaarti viimase nõudmisel ei kinnita, et kaart on koostatud pärast ravi lõpetamist ega tee hambaravikaarti ebausaldusväärseks tõendiks. Hageja väite, et hambaravikaart koostati tagantjärgi teeb ebaveenvaks ka see, et eluliselt ei ole usutav, et kostja II ei koostanud ravi käiku põhjalikult kajastava hambaravikaarti jooksvalt, vaid ravi lõppfaasis või pärast ravi lõppemist. Usutav ei ole, et arst mäletab detailselt aasta tagasi tehtud ravi toiminguid, et panna neid tagantjärgi koostatavasse hambaravikaarti kirja. Hageja ei ole vaidlustanud hambaravikaardi kandeid ega põhistanud, et tegelikkuses ei tehtud mõnedes kannetes kajastatud toiminguid, mis võiks viidata sellele, et hambaravikaart oli koostatud tagantjärgi. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et hambaravikaardi koostamise kõrval lasus kostjatel kohustus dokumenteerida ravi mingil muul viisil ja et vastavat kohustust on rikutud. Kohus leiab, et kostjad ei ole rikkunud tervishoiuteenuse dokumenteerimise kohustust. Seega peab hageja

§ 770lg 3 järgi tõendama, et kostjad rikkusid tervishoiuteenuse osutamise lepingut.

5 10. Hageja leiab, et kostjad rikkusid tervishoiuteenuse osutamise lepingut, sest nad panid toime ravivea. Raviviga sisustab hageja selliselt, et ravi võttis kaua aega, juureravi oli tehtud valesti, ravimeetod oli vale, ravi järjekord oli vale, ravi ei vastanud arstiteaduse üldisele tasemele. Lisaks märgib hageja, et ebakvaliteetne töö põhjustas igemepõletiku. Oma väidete kinnitamiseks esitas hageja Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni 14.02.2013 hinnangu (I kd, lk 14 – 15), millest nähtub, et hagejale tehtud raviplaan oli õige, kuid seda teostati vales järjekorras. 14.02.2013 hinnangus märgitakse, et hambakaardi andmeil valmistati patsiendile kõigepealt ajutine sild DD 17-27 ja peale seda hakati teostama korraga seitsme hamba juureravi. Juureraviks tuli ajutist plastmassist valmistatud silda korduvalt suust eemaldada ja tagasi tsementeerida. On loomulik, et ajutiseks kasutamiseks mõeldud nii pikk sild laguneb ja muutub iga järgneva tsementeerimisega (37 korda) patsiendile ebamugavamaks, põhjustades igemepõletikku. 14.02.2013 hinnangus märgitakse, et arusaamatult kaua aega võtnud juureravide teostamine viitab puudulikule diagnoosimisele ja ravimetoodika tundmisele. 14.02.2013 hinnangu kohaselt ei vasta hagejale teostatud ravi kaasaegse hambaravi headele tavadele. Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni 14.02.2013 hinnanguga loeb kohus tõendatuks, et kostjad panid tervishoiuteenuse osutamise käigus toime ravivea, sest raviplaani teostati vales järjekorras, ravi käigus hagejale paigaldatud ajutine sild lagunes, ajutine sild tuli korduvalt hageja suust eemaldada, mistõttu muutus ajutine sild hagejale ebamugavaks, põhjustades igemepõletikku, ravi kestis arusaamatult kaua. Kaua aega kestnud juureravi viitab puudulikule diagnoosimisele ja ravimetoodika tundmisele. Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni 14.02.2013 hinnanguga loeb kohus tõendatuks, et kostja II poolt hagejale osutatud hambaravi ei vasta arstiteaduse üldisele tasemele

§ 762mõttes.

Seega rikkusid kostjad tervishoiuteenuse osutamise lepingut. 11. Hageja leiab, et kostjad rikkusid tervishoiuteenuse osutamise lepingut, sest kostjad ei teavitanud hagejat ravi olemusest, sh mida tähendab sildproteesi paigaldamine ja ravi käigust. Lisaks ei andnud kostjad hagejale dokumente ravi kohta. Hageja märgib, et kostja II otsustas hageja nõusolekuta ja erinevalt esialgselt kokkulepitust paigaldada hagejale kroonide asemel proteesid ning hakkas hageja nõusolekuta hambaid viilima. Hageja heidab kostjatele ette patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumist

§ 766

alusel.

§ 766

lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest haigustest ja nende kulgemisest, vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama sätte lg 3 esimese lause järgi võib patsiendi läbi vaadata või talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjad rikkusid patsiendi teavitamise kohustust ja ei teavitanud hagejat ravi olemusest ning ei väljastanud hagejale dokumente ravi kohta. Tõendamata on ka hageja väide, et kostja II otsustas hageja nõusolekuta paigaldada kroonide asemel proteesid või et kostja II hakkas hageja nõusolekuta hambaid viilima. Hageja esitas Eesti Patsientide Esindusühingu 29.11.2012 kirja Terviseteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile, kus kirjeldatakse, et hagejat ei teavitatud ravi olemusest, kostja II asus kohe hageja hambaid viilima ning paigaldas ajutise proteesi, mis tekitas vaevusi (I kd, lk 12 – 13). Eesti Patsientide Esindusühingu 29.11.2012 kirjast nähtub, et kirjas märgitud etteheiteid kostjatele on koostatud hageja selgituste alusel. Menetlusosalise selgitus, mis ei ole antud seadusega sätestatud korras, ei ole käsitletav tõendina. Seetõttu ei tõenda Eesti Patsientide Esindusühingu 29.11.2012 kiri hageja väiteid, et kostjad rikkusid patsiendi teavitamise ja nõusoleku saamise kohustust. Lisaks kinnitas kostja 27.11.2017 kohtuistungil, et hambaravi kokkuleppe sisuks oli sildproteesi paigaldamine, mille käigus pidi arst 6 paigaldama kroone hammastele vahemikus D16 kuni D27. Seetõttu ei pea paika hageja varasemates menetlusdokumentides esitatud väide, et kostja II otsustas hageja nõusolekuta paigaldada kroonide asemel proteesid. Poolte kokkuleppest nähtub, et kostja II pidi paigaldama hammastele kroone ja sildproteesi. Tõendamata on hageja väide, et kostjad ei esitanud hagejale dokumente ravi kohta. Hageja esitas 15.11.2012 kostja II nimele koostatud kirja, kus hageja palub esitada väljavõtte ravikaardist (I kd, lk 11). Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni 14.02.2013 hinnangust nähtub (I kd, lk 14 – 15), et komisjoni käsutuses oli ravikaart olemas ja seega esitasid kostjad hageja nõudel ka teavet ravi kohta. 12. Üldjuhul vabaneb võlgnik

§ 103

lg 1 esimese lause järgi vastutusest lepingu rikkumise eest siis, kui rikkumine on vabandatav. Sama sätte teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Seaduses ettenähtud juhtudel vastutab aga võlgnik

§ 104

lgte 1 ja 2 järgi üksnes süü, s.o hooletuse, raske hooletuse või tahtluse olemasolu korral. Tervishoiuteenuse osutaja vastutab

§ 770lg 1 järgi üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest.

Kohus leiab, et kostjad rikkusid lepingut hooletusest. Hooletus on

§ 103lg 3 kohaselt käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.

Kostjate hooletuse sisustamisel tuleb lähtuda eelkõige kostja II käitumisest, sest tema osutas hagejale tervishoiuteenust. Kostja II hoole sisustamisel tuleb võtta arvesse asjaolu, et kostja II on kogenud hambaarst, kes peab tervishoiuteenust osutama vastavalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni 14.02.2013 hinnanguga on tõendatud, et kostja II poolt hagejale osutatud ravi ei vastanud tervishoiuteenuse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal, sest kostja II teostas hagejale koostatud raviplaani vales järjekorras, ravi käigus hagejale paigaldatud ajutine sild lagunes, ajutine sild tuli korduvalt hageja suust eemaldada, mistõttu muutus ajutine sild hagejale ebamugavaks, põhjustades igemepõletikku (I kd, lk 14 – 15). Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni 14.02.2013 hinnanguga on tõendatud, et kostja II poolt hagejale teostatud ravi ei vastanud kaasaegse hambaravi headele tavadele. Kohus leiab, et kostja II ei järginud hagejale ravi osutamise käigus vajalikku hoolt ja tuleb lugeda, et kostjad rikkusid hagejaga sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu

§ 770lg 1 ja § 103 lg 3 alusel süüliselt, st hooletusest.

Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud, et nad ei ole lepingu rikkumises süüdi. 13.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohtu hinnangul saab hageja nõuda

§ 115

lg 3 alusel kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega määramata, sest on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. Kohtule ette toodud asjaoludest nähtub, et pooled on kohtueelselt proovinud vaidlus ära lahendada, kuid kostjad on keeldunud hagejale hüvitise maksmisest (I kd, lk 21 – 27, lk 29). 14. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Hüvitamisele kuuluv kahju võib

§ 128lg 1 järgi olla varaline või mittevaraline.

Sama sätte lg 2 näeb ette, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama sätte lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 15. Esmalt käsitleb kohus hageja varalise kahju hüvitamise nõuet. Hageja varaline kahju koosneb tervishoiuteenuse lepingu rikkumise tagajärjel juba kantud hambaravi kuludest ja tulevikus 7 kantavatest hambaravi kuludest. Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista kostjatelt solidaarselt juba kantud hambaravi kulusid.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 2 järgi tuleb arvestada, et kahju ei tule hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud rikutud kohustuse eesmärgiks. Seega ei loeta lepingut rikkunud isikut vastutavaks sellist liiki kahju põhjustamise eest, mille tekkimist lepingu täitmine ei pidanud ära hoidma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-06, p 13).

§ 127

lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab

§ 127

lg 4 järgi hüvitama kahju siiski üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja väidab, et ta on kulutanud hambaravile perioodil 2013 – 2016 kokku 4 153,50 eurot. Hageja esitas tõendid, et perioodil 2013 – 2016 kulutas ta hambaravile kokku 4 089 eurot (II kd, lk 109 – 124, lk 190 – 200, III kd, lk 1 – 5, lk 147 – 148). Hageja poolt esitatud arvetest nähtub, et kantud kulud on seotud hambaraviga, mida kostjad pidid tegema, sh kroonide paigaldamine. Arvetest nähtuvalt kandis hageja kulusid ka juureravile. Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni 14.02.2013 hinnanguga on tõendatud, et kostja II poolt teostatud juureravi oli puudulik (I kd, lk 14 – 15). Kohus leiab, et hageja kandis 2013 – 2016 hambaravi kulusid 4 089 eurot kostja II ebakvaliteetse ravi ümbertegemiseks. Hageja poolt kantud kulud on

§ 127

lg 4 järgi põhjuslikus seoses tervishoiuteenuse lepingu rikkumisega kostjate poolt. Kui kostjad ei oleks lepingut rikkunud, ei peaks hageja kandma hambaravi kulusid 4 089 eurot. Kohtu hinnangul pidi tervishoiuteenuse lepingu nõuetekohane täitmine ära hoidma hagejal tekkinud kulusid

§ 127lg 2 alusel.

Lisaks pidi kostjatele olema ettenähtav, et lepingu rikkumisel võib hagejal tekkida täiendavaid kulusid. Seega on täidetud kahju hüvitamise eeldus ka

§ 127lg 3 alusel.

Hageja tuleb

§ 127

lg 1 alusel asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kostjad ei oleks lepingut rikkunud ja hageja ei pidanuks täiendavaid hambaravi kulusid 4 089 eurot kandma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista hageja poolt perioodil 2013 – 2016 kantud ja dokumentaalselt tõendatud hambaravi kulusid 4 089 eurot. Hageja nõude rahuldamise aluseks on

§ 115lg 1, § 128 lg-d 1, 2 ja 3.

Hageja nõue hüvitada kantud hambaravi kulusid hüvitatakse osaliselt. Hageja nõudis kulude hüvitamist kokku 4 153,50 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude summas 4 089 eurot. 16. Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista kostjatelt solidaarselt tulevikus kantavaid hambaravi kulusid. Esmalt kohus märgib, et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole hageja üldise tervisliku seisundi parandamine. Samuti ei oma kahju hüvitamise seisukohalt tähtsust see, et kaua kestnud hambaravi tõttu võis hageja südame tervislik seisund halveneda. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostjate juures teostatud ravi on halvendanud hageja üldist või südame tervislikku seisundit. Hageja poolt esitatud haiguslugu ei sisalda andmeid, et ravi kostjate juures halvendas hageja üldist või ainult südame tervislikku seisundit (I kd, lk 31 – 32). Hageja leiab, et selleks, et asetada teda olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, tuleb hagejale paigaldada implantaatsild maksumusega 11 450 eurot (II kd, lk 82, lk 92, lk 188) ja teostada täiendav juureravi maksumusega 1 220 eurot (II kd, lk 83, lk 93, lk 189). Kostjad leiavad, et hageja soovitud ravi on ei ole asjakohane arvestades poolte esialgset kokkulepet ravi kohta ning et hageja taotlev ravi ei ole ainuvõimalik viis, et parandada hageja tervisliku seisundit. Kohus 8 leiab, et otsustamaks, milline meditsiiniline lahendus võimaldab hageja asetada

§ 127

lg 1 järgi olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, tuleb arvestada poolte kokkulepet. Lisaks tuleb arvestada, et kahju hüvitamine ei tohi

§ 127lg 5 alusel viia hageja rikastumiseni.

Pooled ei vaidle, et kokkuleppe sisuks oli sildproteesi paigaldamine, mille käigus pidi arst paigaldama kroone hammastele vahemikus D16 kuni D27. Kokkuleppe sisuks oli ka tugihammaste maksimaalse vitaalsuse säilitamine. TsMS § 230 lg 1 esimene lause sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas 27.11.2017 kohtuistungil, et hageja ülesandeks on tõendada, et tema soovitud ravi on asjakohane ja asetab hageja olukorda, milles ta oli enne kahju tekitamist. Samal kohtuistungil selgitas kohus kostjale, et tema ülesandeks on tõendada, et hageja saab asetada olukorda, milles ta oli enne kahju tekitamist alternatiivsel viisil, näiteks hageja soovitust soodsama raviga (III kd, lk 170 – 172). Oma väite tõendamiseks, et implantaatsilla paigaldamine on kõige adekvaatsem meditsiiniline lahendus, on hageja esitanud hambaarsti D Ri 15.11.2012 e-kirja (I kd, lk 28). Kohus leiab, et D. R on oma ala spetsilist ja tema 15.11.2012 e-kirja saab lugeda asjatundja arvamuseks, mis on käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 mõttes. D. R märgib 15.11.2012 e-kirjas järgmist: hageja ülalõua esihambad ei kuulu taastamisele; alguses tuleb valmistada ajutine sildprotees; eemaldada hambaid ja paigaldada implantaadid ning valmistada ja paigaldada sildprotees; võimalusel teostada korduv juureravi. D. R märgib oma arvamuses, et tema pakutud raviplaan näeb ette implantaatsilla paigaldamise, sest selline raviplaan on lihtne, kindla prognoosiga, teostatav ja kõige väiksema riskikoefitsiendiga (I kd, lk 28). Kohus loeb D. Ri 15.11.2012 arvamusega tõendatuks, et hageja huvidele vastab implantaatsilla paigaldamine ja selline meditsiiniline lahendus asetab hageja kõige lähedasemasse olukorda, milles ta oli enne kahju tekitamist. D. Ri 15.11.2012 arvamusega on tõendatud ka see, et implantaatsilla paigaldamisel on vajalik läbi viia juureravi. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja saab asetada olukorda, milles ta oli enne kahju tekitamist alternatiivsel viisil ja et hageja huvidele vastab alternatiivne ja soodsam ravi. Hageja esitas tõendi, et implantaatsilla paigaldamise maksumus on 11 450 eurot (II kd, lk 82, lk 92, lk 188) ja sellega kaasneva juureravi maksumus on 1 220 eurot (II kd, lk 83, lk 93, lk 189). Hageja poolt tulevikus kantavad kulud on

§ 127

lg 4 järgi põhjuslikus seoses tervishoiuteenuse lepingu rikkumisega kostjate poolt. Kui kostjad ei oleks lepingut rikkunud, ei peaks hageja kandma implantaatsilla paigaldamise ja täiendava juureravi kulusid kokku 12 670 eurot (11 450 eurot + 1 220 eurot). Lisaks pidi kostjatele olema ettenähtav, et lepingu rikkumisel võib hagejal tekkida täiendavaid kulusid, sh tulevikus seoses ebakvaliteetse ravi tagajärgede kõrvaldamisega. Seega on täidetud kahju hüvitamise eeldus ka

§ 127lg 3 alusel.

Hageja tuleb

§ 127

lg 1 alusel asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kostjad ei oleks lepingut rikkunud. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista tulevikus kantavad implantaatsilla paigaldamise ja täiendava juureravi kulud kokku 12 670 eurot (11 450 eurot + 1 220 eurot).

1. Hageja varalise kahju hüvitamise nõue rahuldatakse summas kokku 16 759 eurot (4 089 eurot + 12 670 eurot).
2. Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud, et hageja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevat patsiendi teabe andmise kohustust

§ 764

alusel, sest hageja keeldus röntgenist, viidates hirmule kiirituse ees, tervislikule seisundile ning majanduslikule olukorrale. Hageja on esitanud tõendeid, et ta on teinud röntgenpilte (I kd, lk 96, III kd, lk 166 – 167), mistõttu ei ole kostjate seletus ka usutav. Kostjad ei ole tõendanud, et kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab. Seega puudub alus varalise kahjuhüvitise 9 vähendamiseks

§ 139alusel.

Samuti ei ole kostjad põhistanud ja tõendanud, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel vastuvõtmatu. Seega puudub alus varalise kahjuhüvitise vähendamiseks

§ 140alusel.

19. Järgnevalt käsitleb kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks võib olla

§ 134

lg 1 või alternatiivselt sama sätte lg 2.

§ 134

lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Sama sätte lg 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitamist

§ 134lg 1 alusel.

Kohtu hinnangul on tervishoiuteenuse osutamise leping suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Sellega on nõustunud ka kostjad 27.11.2017 kohtuistungil (III kd, lk 170 – 172). Tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimisel pidi kostjale olema ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju, mis seisneb füüsilises ja hingelises valus. Kohus leiab, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude alternatiivseks aluseks saab olla

§ 134lg 2.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tervisekahjustuse tekkimise korral peab kahjustatud isik tõendama neid asjaolusid, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude (tervisekahjustuse tekitamine), mitte mittevaralise kahju (füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste) olemasolu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-17, p 14). Tervisekahjustuse tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostjad rikkusid tervishoiuteenuse osutamise lepingut pannes toime ravivea, mis kahjustas hageja tervist. Patsient saab nõuda tervishoiuteenuse osutajalt mõistlikku rahasummat, hüvitamaks talle raviveaga kaasnenud füüsiline ja hingeline valu ning kannatused kui mittevaraline kahju. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitamist. 20. Hageja palub kohtul määrata õiglane mittevaraline kahju hüvitis.

§ 127

lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõtte kehtestab ka TsMS § 233 lg 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

§ 134

lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Selleks, et määrata õiglane hüvitis, tuleb ennekõike arvestada rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Ravi on kestnud ca 2 aastat, mis on objektiivselt võetuna pikk periood. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda, et 2 aastat kestnud ebakvaliteetne hambaravi on põhjustanud hagejale füüsilise ja hingelise valu. Hageja selgitas, et kogu raviperioodi jooksul pidi ta taluma valu ja ebamugavust. Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni 14.02.2013 hinnanguga on tõendatud, et ravi käigus hagejale paigaldatud ajutine 10 sild lagunes, ajutine sild tuli korduvalt hageja suust eemaldada, mistõttu muutus ajutine sild hagejale ebamugavaks, põhjustades igemepõletikku (I kd, lk 14 – 15). Kostjad rikkusid tervishoiuteenuse osutamise lepingut hooletusest. Kostjad ei ole tõendanud, et kahju hagejal on tekkinud temast tulenevatel asjaoludel. Lisaks arvestab kohus seda, et enne kohtusse pöördumist ca 6 kuu jooksul toimunud läbirääkimiste käigus ja ca 5,5 aastat kestnud kohtumenetluse käigus ei ole kostjad teinud midagi hageja olukorra parandamiseks või tekitatud kahju heastamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õiglase mittevaralise kahjuhüvitise suuruseks tuleb määrata 2 000 eurot. Hageja nõude rahuldamise aluseks on

§ 128lg 1 ja 5, § 134 lg 1 või alternatiivselt sama sätte lg 2 ning § 134 lg 5.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja varalise kahju hüvitise 4 089 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 2 000 eurot.
2. Hageja suurendas 27.11.2017 kohtuistungil varalise kahjuhüvitise väljamõistmise nõuet ja palus välja mõista kostjalt varaline kahjuhüvitis 16 823,50 eurot. Kohus määrab TsMS § 136 lg 1 alusel tsiviilasja hinnaks 20 323,50 eurot (varalise kahju hüvitamise nõude hind 16 823,50 eurot (TsMS § 124 lg 1) + mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel väljamõistmise nõude hind 3 500 eurot (TsMS § 132 lg 3)).
3. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 675 eurot (I kd, lk 33). Kohus märgib, et hageja ei pidanud hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasuma riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel. Hagejal on õigus taotleda ekslikult tasutud riigilõivu 675 eurot tagastamist. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas nõude välja mõista kostjatelt solidaarselt välja varalise kahju hüvitis kokku 16 823,50 eurot (kantud kulud 4 153,50 eurot + tulevikus kantavad implantaatsilla paigaldamise ja juureravi kulud 12 670 eurot). Kohus rahuldab hageja varalise kahju hüvitamise nõude osaliselt summas 16 759 eurot (kantud kulud 4 089 eurot + tulevikus kantavad implantaatsilla paigaldamise ja juureravi kulud 12 670 eurot). Hagiavaldus jääb rahuldamata ebaolulises ulatuses, mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tervikuna solidaarselt kostjate kanda.
5. Harju Maakohtu 23.05.2014 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Nimetatud kohtumääruse kohaselt anti hagejale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Hagejale on käesolevas tsiviilasjas määratud korras õigusabi osutanud vandeadvokaat Ilja Santašev. 25.1 Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja Ilja Santašev esitas Harju Maakohtule 04.10.2016 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamiseks. Harju Maakohus rahuldas 31.01.2017 kohtumäärusega vandeadvokaat Ilja Santaševi taotluse suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära 100%, rahuldas osaliselt vandeadvokaat Ilja Santaševi 04.10.2016 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning määras vandeadvokaat Ilja 11 Santaševi riigi õigusabi tasu suuruseks 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot, kokku 960 eurot. 25.2 Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja Ilja Santašev esitas Tallinna Ringkonnakohtule 15.02.2017 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 06.03.2017 kohtumäärusega vandeadvokaat Ilja Santašev 15.02.2017 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning määras vandeadvokaat Ilja Santaševi poolt osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 360 eurot, millele lisandub käibemaks 72 eurot, kokku 432 eurot. 25.3 Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja Ilja Santašev esitas Harju Maakohtule asja uuel läbivaatamisel 12.06.2018 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamiseks. Taotluse kohaselt on esindaja osutanud käesoleva tsiviilasja uuel läbivaatamisel maakohtus riigi õigusabi kokku 30 h ulatuses. Esindaja palub osutatud riigi õigusabi eest välja mõista 1 275 eurot, mis koos käibemaksuga on summas 1 530 eurot. Seoses asjaoluga, et asi oli eriliselt töömahukas, palub esindaja suurendada tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses vastavalt tasutaotluses märgitule. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Vastavalt RÕS § 21 lg 3 riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Valdkonna eest vastutav minister võib eelarveaasta kestel riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja tasumäärasid ning kulude hüvitamise ulatust ja korda muuta. RÕS § 22 lg 1 järgi määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks advokaadi esitatava taotluse alusel. RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Eelnimetatu määratakse advokaadi taotluse alusel kindlaks kohtueelse menetluse lõpus ja igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Esindaja poolt kohtule 12.06.2018 esitatud tasutaotlus hõlmab riigi õigusabi osutamist juunist 2017 kuni 12.06.
6. Kuni 28.01.2018 kehtinud Justiitsministri poolt 26.07.2016 vastu võetud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused määruse § 10 lg 3 alusel oli tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes. Alates 29.01.2018 kehtiva Justiitsministri poolt 26.07.2016 vastu võetud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, 12 maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused määruse § 10 lg 3 alusel on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes. Kohus leiab, et esindaja poolt välja toodud ajakulu kokku 30 h menetlustoimingute tegemiseks ei ole osaliselt põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole osaliselt põhjendatud esindaja 13.06.2017 menetlustoimingule kulunud aeg mahus 1,5 h. Kohus, leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistamiseks tuleb lugeda 1 h. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud esindaja 17.08.2017 ning 18.08.2017 menetlustoimingud ajamahus kokku 7,5 h. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hagiavalduse terviktekstis kordab hageja olulises osas juba varem esitatud seisukohti, tuleb nimetatud menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 5 h. Lisaks leiab kohus, et osaliselt ei ole põhjendatud esindaja 03.10.2017 menetlustoimingule kulunud aeg mahus 2 h. Arvestades kostjate vastusega hagiavalduse terviktekstile sisu ja mahtu, samuti arvestades, et kostja kordab nimetatud menetlusdokumendis olulises osas juba varem esitatut, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 03.10.2017 menetlustoimingu tegemiseks 1 h. Ülejäänud esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Kuni 28.01.2018 kehtinud Justiitsministri poolt 26.07.2016 vastu võetud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused määruse § 2 lg 1 kohaselt Kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada
7. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 300 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Kohtuistungil osalemise tasu ei suurendata. Alates 29.01.2018 kehtiva Justiitsministri poolt 26.07.2016 vastu võetud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused määruse § 2 lg 1 kohaselt kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada
8. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Kohus, arvestades asjaoludega, et käesoleva tsiviilasja näol on tegemist tavapärasest töömahukama tsiviilasjaga, asub seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud riigi õigusabi tasu suurendamine 100%. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 1 115 eurot. Justiitsministri poolt 26.07.2016 vastu võetud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused määruse § 1 lg 10 kohaselt kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. OÜ-le Advokaadibüroo CLARUS tuleb tasuda riigieelarve vahenditest vandeadvokaadi Ilja Santašev poolt osutatud riigi õigusabi eest 1 115 eurot, millele lisandub 20% käibemaks, s.o 223 eurot. RÕS § 24 lg 1 kohaselt kohtulahendi, uurimisasutuse või prokuratuuri määruse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur. 13 25.4 TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Käesolevas tsiviilasjas on hageja riigi õigusabi korras määratud esindajale tasuks määratud kokku 2 730 eurot (Harju Maakohtu 31.01.2017 kohtumäärusega 960 eurot + Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2017 kohtumäärusega 432 eurot + käesolevas lahendis määratud 1338 eurot). Menetluskulude jaotuse kohaselt jäeti menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt TsMS § 179 lg 1 ja TsMS § 190 lg 3 järgi riigituludesse välja 2 730 eurot hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu. Kostjatel tuleb TsMS § 179 lg 5 kohaselt tasuda summa 2 730 eurot riigituludesse käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole ning kostjatel tuleb TsMS § 179 lg 9 alusel tasumisega viivitamise korral tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus 19.02.2014 kohtumäärusega kostja II taotluse riigi õigusabi saamiseks. Nimetatud kohtumääruse alusel anti kostjale II riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostjat II on käesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi korras esindanud advokaat Kadi Sitska. 26.1 Kostjale II riigi õigusabi korras määratud esindaja Kadi Sitka esitas Harju Maakohtule 01.11.2016 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamiseks. Harju Maakohus rahuldas 31.01.2017 kohtumäärusega advokaat Kadi Mägi taotluse suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära 100%, rahuldas osaliselt advokaat Kadi Mägi 01.11.2016 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning määras advokaat Kadi Mägi (riigi õigusabi tasu suuruseks 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot, kokku 960 eurot. 26.2 Kostjale II riigi õigusabi korras määratud esindaja Kadi Sitska esitas Tallinna Ringkonnakohtule 14.02.2017 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 06.03.2017 kohtumäärusega vandeadvokaadi vanemabi Kadi Sitska 14.02.2017 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning määras vandeadvokaadi vanemabi Kadi Sitska poolt osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 48 eurot (koos käibemaksuga). 26.3 Kostjale II riigi õigusabi korras määratud esindaja Kadi Sitska esitas Harju Maakohtule asja uuel läbivaatamisel 09.07.2018 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude 14 hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamiseks. Taotluse kohaselt on esindaja osutanud käesoleva tsiviilasja uuel läbivaatamisel maakohtus riigi õigusabi kokku 26 h ulatuses. Esindaja palub osutatud riigi õigusabi eest välja mõista 1 110 eurot, mis koos käibemaksuga on summas 1 332 eurot. Esindaja palub suurendada tasu vastavalt tasutaotluses märgitule. Kohus leiab, et esindaja poolt välja toodud ajakulu kokku 26 h menetlustoimingute tegemiseks ei ole osaliselt põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole osaliselt põhjendatud esindaja 09.09.2017 menetlustoimingule kulunud aeg mahus 3 h. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hagiavalduse terviktekstis kordab hageja olulises osas juba varem esitatud seisukohti, tuleb nimetatud menetlustoimingule kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 2 h. Lisaks leiab kohus, et osaliselt ei ole põhjendatud esindaja 20.12.2017 menetlustoimingule kulunud aeg mahus 1,5 h. Arvestades 20.12.2017 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, samuti arvestades, et kostja kordab nimetatud menetlusdokumendis olulises osas juba varem esitatut, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 20.12.2017 menetlustoimingu tegemiseks 1 h. Ülejäänud esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus, arvestades asjaoludega, et käesoleva tsiviilasja näol on tegemist tavapärasest töömahukama tsiviilasjaga, asub seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud riigi õigusabi tasu suurendamine 85%. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 1 050 eurot. Justiitsministri poolt 26.07.2016 vastu võetud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused määruse § 1 lg 10 kohaselt kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. OÜ Advokaadibüroo Liis Suik tuleb tasuda riigieelarve vahenditest vandeadvokaadi abi Kadi Sitska poolt osutatud riigi õigusabi eest 1 050 eurot, millele lisandub 20% käibemaks, s.o 210 eurot. 26.4 Kostjale II määrati Harju Maakohtu 19.02.2014 kohtumäärusega riigi õigusabi RÕS § 8 p-s 1 ettenähtud viisil, s.o kohustusega hüvitada osamaksetena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohtumääruse kohaselt määrab kohus osamaksete suuruse ja tasumise tähtaja kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist. RÕS § 25 lg 1 kohaselt pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on kostja II riigi õigusabi korras määratud esindajale tasuks määratud kokku 2 268 eurot (Harju Maakohtu 31.01.2017 kohtumäärusega 960 eurot + Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2017 kohtumäärusega 48 eurot + käesolevas lahendis määratud 1 260 eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt II välja mõista riigi õigusabi osutaja tasu summas 2 268 eurot riigi tuludesse. Hüvitamisele kuuluvad summa 2 268 eurot tuleb kostjal II tasuda igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. 15
10. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 28.08.2019 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega osaliselt tühistatud. 22.08.2018 kohtuotsus jõustus osaliselt 04.12.2019 Riigikohtu kohtumäärusega. 16