KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1536

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub

§ 654

lg 6 kohaselt koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Kolleegium kontrollib

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise väiksemas ulatuses, kui 2010 eurot. Kolmas isik vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis enne kolmanda isiku menetlusse kaasamist tehtud toimingute kulu rahuldamata (toimingud nr 1-5). Muus osas kolmas isik maakohtule etteheiteid ei teinud. Seda arvestades kontrollib 3

§ 174lg 8 ja § 477 lg 5 ja 7).

Seega peab kohus igal juhul kontrollima esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust, sõltumata sellest, kas vastaspool vaidleb menetluskulude suurusele vastu või mitte. Seda on maakohus praegusel juhul ka teinud. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).
3. Vastates hageja määruskaebuses esitatud väidetele leiab kolleegium, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaks määramisel diskretsiooni piire ületanud. Maakohus leidis õigesti, et esindaja menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga ei ole põhjendatud, kuna Perejurist OÜ ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti on põhjendatud tunnitasu vähendamine, sest esindajaks ei olnud advokaat. Maakohus leidis põhjendatult, et kuna hageja esitas hagiavalduse ise, ei saa selle koostamise ja sellele eelnenud konsultatsiooni eest kulude hüvitamist kostjalt nõuda (toimingud nr 1 ja 2, vt nt Riigikohtu
4. veebruari
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Hageja lepingulise esindaja volitused hakkasid kehtima
6. aprillist
7. Põhjendatud oli vähendada kostja vastuse analüüsiks ja hagejaga konsultatsiooniks kulunud aega kahe tunni võrra (toiming nr 3), sest kliendiga suhtlemiseks kulunud aega ei saa kohtupraktika kohaselt lugeda vajalikuks (vt ka Riigikohtu
8. novembri
9. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 22). Protokolliga tutvumise aeg 0,25 tundi ei ole ebamõistlikult lühike aeg. Arvestades, et hagejat ja kolmandat isikut esindas sama lepinguline esindaja, leidis maakohus õigesti, et eelduslikult kulus esindajal kohtuistungil mõlema menetlusosalise esindamiseks ja ettevalmistamiseks võrdne aeg (toiming nr 5). Kuna mõlemad menetlusosalised taotlesid sellele toimingule kulunud 2,5 tunni eest hüvitist ja kohtuistung kestis 1 tund ja 50 minutit, on põhjendatud hüvitada hagejale ajakulu 1,5 tunni eest.
10. Kolmas isik heidab määruskaebuses maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud toimingutega, mis olid tehtud enne kolmanda isiku menetlusse kaasamise avalduse esitamist, s.o 7,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et toimingud nr 1-5 on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses, s.o
11. mai
12. a kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ja konsultatsiooniks 0,5 tundi (toiming nr 3) ning hageja seisukoha analüüsiks ja kolmanda isiku menetlusse kaasamise avalduse koostamiseks üks tund (toiming nr 4). Maakohus märkis õigesti, et enne kolmanda isiku menetlusse kaasamist ei saanud talle tekkida menetluskulusid (toimingud nr 1, 2 ja 5) ning arvestas, et pärast
13. mai
14. a kohtuistungit koostas kolmas isik esindaja abil menetlusse kaasamise avalduse ning selleks pidi tema esindaja protokolliga tutvuma (toimingud nr 3 ja 4). Sh luges maakohus täielikult põhjendatuks toimingule nr 3 kulunud aja. Asjaolu, et kolmanda isiku arvates kulus toimingule nr 4 rohkem aega, ei anna alust maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda. Kuna hagejat ja kolmandat isikut esindas menetluses sama esindaja, siis ei olnud hageja seisukohaga tutvumiseks kulunud aeg ilmselgelt ka põhjendatud.
15. Lisaks juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitajate tähelepanu sellele, et nende esitatud avaldused menetluskulude hüvitamiseks sisaldavad arvutusvigu. Esindaja töötunnid on teisendatud valesti, mistõttu erineb tundide arvul ja nende hinnal põhinev arvutus oluliselt nõutavast hüvitise suurusest. See asjaolu aga ei mõjuta maa- ega ringkonnakohtu lahendi 4

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hagejale anti

1. novembri
2. a määrusega menetlusabi ja ta vabastati määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest. Avaldaja on töövõimetuspensionär, kelle sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetus kokku 270,59 eurot kuus. Kolleegiumi hinnangul esineb

§ 190lg 7 järgi alus vabastada hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

Kolleegiumile ei ole teada, et hageja majanduslik olukord oleks praeguseks paranenud. 19. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler 5