Obsah (10)

§ 230§ 231§ 438§ 436§ 328§ 232§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 07. november 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind 2

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 14.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks

§ 232lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

1. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:  25.07.2018 toimus xxxx korterelamus veekahju juhtum, milles sai kannatada korter nr xxxx; 3  korter nr xxxx ja seal asuv kodune vara oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud kodukindlustus ERGO Maksi kindlustuselepinguga nr xxxx (tl 4 pööre);  hageja on hüvitanud kindlustusvõtjale tekkinud kahju summas 2 037,64 eurot (tl 6) ja Xxx OÜ-le teostatud ülevaatuse kulu summas 38,40 eurot (tl 11);  11.09.2018 esitas hageja kostjale tagasinõude nr 14 040 summas 2 076,04 eurot (tl 11 pööre).
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab kindlustusvõtjale tekitatud kahju eest.
3. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Korteriomanikud peavad kaasomanikena asjaõigusseadus (AÕS) § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.
4. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); 3) kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
5. Kuna hageja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles ulatuses hagejale kui kindlustusandjale VÕS § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu üle.
6. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja ei taganud oma korteriomandi reaalosa kasutamist selliselt, et sellega ei kahjustataks teisi korteriomanikke (kostjale kuuluvas korteris toimus remont ja lammutustööd, pärast mida oli lahti jäetud kanalisatsioonitoru, kust vesi valgus alla). Kostja leiab, et ta ei ole oma kohustust rikkunud, kuna veeavarii toimus korterite seinas asuvas kommunikatsioonide püstakus ehk osas, mis on kõikide majaomanike kaasomandis. Kostja korteris ei ole kordagi lahti jäetud ühtegi toru ning seina sees asuvale kanalisatsioonitorule ligipääs, selle hooldamine ja korrasoleku kontrollimine, ei ole kostja mõjusfääris. Samuti märgib kostja, et kaasomandis olevas püstakus tilkus pidevalt vett. Kohtu hinnangul on selline kostja väide tõendamata. Toimiku materjalide ega kostja tunnistajate ütluste põhjal ei ole võimalik usutavalt järeldada, et veeavarii tekkimise põhjuseks oli kaasomandis olevas kommunikatsioonide püstakus esinev leke. Ei ole eluliselt usutav, et sellises mastaabis veekahjustuse tekitajaks saaks olla vaid leke, millest väidetavalt vett üksnes tilkus. Samas on hageja esitanud tõendina fotod avatud kanalisatsioonitorustikust korteris nr xxxx, millelt muuhulgas nähtub ka põrandale jooksnud veest tekkinud jälg betoonil. Kostjale kuuluvas korteris kanalisatsioonitoru lahti jätmist kinnitavad ka tunnistaja R P ütlused 26.09.2019 toimunud kohtuistungil: „[---] avastasin, et kanalisatsioonipüstak korteris oli kõik välja lammutatud. Põrandad, dušikabiin. Lahti olid nii püstaku wc-poti üleminek püstakusse ja 50-sed torud, see tähendab köögi vannitoa ja püstaku vahelist toru ei olnud seal, need avad olid lahti. Siis ma avastasin, et ümber püstaku on tugev leke olnud, et kõik pinnas oli märg. Toru avad oli lahti ja ütlesin töömeestele, kes seal olid, et need otsad tuleb kinni panna, et sealt tuleb ju vett välja. [---] Aga neil oli veel üks kraan, mis ma ei mäleta, kuidas ta seal kinnitatud toru külge oli, mingisuguse traadiga seda ma ka täpselt ei mäleta, aga see ka tilkus. Neil ei olnud seal all mingit anumat ega midagi. 4 Ütlesin, et page siia anum alla, sest see tilgub kõik ju põrandale ja kõik jookseb alla. Sellega see lõppes.“ (tl 69 pööre-70)
7. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjast korteriomanikul on kehtiva KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustus tagada korteriomandi korrasolek. Kostjal on kohustus tagada korteriomandi korrasolek ka ajal kui ta isiklikult korteris ei viibi või korterit kasutavad kolmandad isikud (kostja sõnul viibisid juhtumi toimumise ajal korteris töömehed). KrtS § 31 lg 4 kohaselt korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KrtS §31 lg 1 sätestatut. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Sellega rikkus kostja KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et kui kostja või korteris viibivad töömehed oleks taganud kanalisatsioonitoru korrasoleku, ei oleks alumise korteri omanikule veekahju tekkinud.
8. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kahju tekitamise eest vastutab eelmine korteriomanik, kuna puuduvad igasugused tõendid, et kahju toimus enne kostja korteriomanikuks saamist.
9. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja hüvitas kindlustatud korteri omanikule selle remondi tõttu tekkinud kulud (kahju) ning et need kulud kuuluvad VÕS § 132 lg 3 alusel korteriomanikule hüvitatava kahju hulka. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kindlustatud korteri omanikule korteri taastamisest tekkinud kulud ei oleks hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (RKTKo 3-2-1-129-13 p 34).
10. Kahju hüvitise suuruse osas on kostja leidnud, et hageja on tekkinud kahjustusi valesti hinnanud ja arvestamata jätnud kahjustuste hindamisel korteri varasema kulumise. Kohtu hinnangul on kostja sellised väited paljasõnalised ja tõendamata. Hageja väitel on ta hüvitanud kahju, mis oli korteri taastamiseks vajalik. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine. VÕS § 132 lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kahjustatud korteri omanik oleks kahjuhüvitise arvelt teinud liigseid remonditöid. Toimiku materjalides olevast kahjustatud korteri vaatlusaktist (tl 8) ja hinnapakkumisest (tl 7) ei tulene, et kahjustatud korteri remondikuludena on hüvitatud suurem summa kui oli vajalik korteris endise olukorra taastamiseks. Samuti ei nõustu kohus kostja väitega selles osas, et arvestada oleks tulnud ka korteri kulumisastet. Riigikohus on selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (RKTKo 3-2-1-121-08 p 15). Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise käigus objektiivselt võimalik vältida kasu saamist, s.o uute materjalide paigaldamist ja uue siseviimistluse teostamist. Vastasel juhul poleks kindlustusandjal võimalik asja parandada ega VÕS § 132 eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja vastuväited hüvitise vähendamiseks alust. Menetluskulud 25.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. 26.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei 5 takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 250 eurot.
2. Kohus leiab, et hagialavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 29.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6