, § 48911 lg 1 p 1, § 50869, § 50870, § 50871, § 50872 ja § 50874 kohus määras: RESOLUTSIOON 1.
lg 1 p 1 ja § 50872 alusel tunnistada lubatavaks Glemet Lundströmi suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi teise astme kohtu 18.04.2017.a otsuse täitmine Eesti Vabariigis. 2.
alusel pööratakse Glemet Lundströmilt väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 4243 (neli tuhat kakssada nelikümmend kolm) eurot ja 33 (kolmkümmend kolm) senti Eesti riigi tuludesse.
lg 1 alusel võib käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 05.11.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale Soome Vabariigist saabunud Euroopa Liidu nõukogu raamotsuse 2005/214/JSK, rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, artikli 4 alusel väljaantava tunnistuse. Tunnistuses taotletakse Eesti Vabariigi kodaniku Glemet Lundströmi suhtes 18.04.2017.a tehtud ja 19.06.2017.a jõustunud Helsingi teise astme kohtu otsusega nr 2017/114829 väljamõistetud rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtuvõi haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks summas 4243,33 eurot tunnustamist ning täitmist Eesti Vabariigis.
lg 1 p 1 kohaselt otsustab otsuse tunnustamise karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt on Glemet Lundströmi elukohaks xxxx. Justiitsministri 27.10.2005.a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 1 kohaselt kuulub Harju maakond Harju Maakohtu tööpiirkonda. Seega tulenevalt
lg 1 p-st 1 on Harju Maakohtul pädevus otsustada Glemet Lundströmi suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et Glemet Lundström on Helsingis, Soomes, 28.09.2008.a toime pannud vägistamiskatse, kui üritas kannatanut vägistada, surudes ta ummiktänavale ja püüdes teda lahti riietada ning vägistamise, kui surus kannatanu aeda ja vägistas ta. Glemet Lundström tunnistati süüdi, tema tegevus kvalifitseeriti vägistamiskatse ja vägistamisena ning teda karistati Soome Vabariigi karistusseadustiku peatükk 20 § 1
§-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Soome Vabariigi poolt kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et Glemet Lundströmi poolt toimepandud süüteo puhul on tegemist vägistamiskatse ja vägistamisega.
§-s 50870 p 1 ja § 4896 lg 1 p 28 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus vägistamise eest. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt
p-st 1 ja § 4896 lg 1 p-st 28 kontrollima, kas Glemet Lundströmi poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis.
lg 3 kohaselt Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel on kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtu hinnangul ei esine kohtule esitatud materjalidest lähtuvalt
§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Ühtlasi on kohtu hinnangul käesoleval juhul täidetud
§-s 477 sätestatud tingimused. Nimelt on Glemet Lundstömi suhtes tehtud kohtuotsus jõustunud 19.06.2017.a (
Samuti pole kohtul käesoleval juhul alust kahelda, et Soome Vabariigi Helsingi teise astme kohtu 18.04.2017.a otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus (
Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et asja ei ole kirjalikult menetletud ja isik ilmus isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti ehk kohtuotsust ei ole tehtud tagaselja (
Lisaks eelnevale ei esine kohtu hinnangul ka muid
§-s 477 nimetatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid (näiteks ei ole Eesti kohus Glemet Lundströmi samas süüdistuses süüdi mõistnud, otsuse täitmine ei ole Eesti seaduse kohaselt aegunud ja otsus ei ole ka tehtud alla neljateistaastase isiku suhtes). Kohus ei tuvastanud ka
§-s 50871 nimetatud rahalise karistuse tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid. Kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud ja sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Samuti ei ole karistuse täitmisele pööramine Eesti 2 karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel.
lg 11 p 3 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib koostada järgmiste rahaliste kohustuste tunnustamiseks: rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks. Eelnevast tulenevalt on võimalik tunnustada Helsingi teise astme kohtu 18.04.2017.a otsusega väljamõistetud rahasummat otsuse vastuvõtmisega seotud kohtu- või haldusmenetluse kulude hüvitamiseks summas 4243,33 eurot. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb Soome Vabariigi Helsingi teise astme kohtu 18.04.2017.a otsuse täitmine Glemet Lundströmi suhtes
lg 1 p 1, § 50870 p 1 ja § 4896 lg 1 p 28 ning § 50872 alusel tunnistada Eesti Vabariigis lubatavaks.
kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Glemet Lundströmilt Soome Vabariigi Helsingi teise astme kohtu 18.04.2017.a otsusega väljamõistetud ja tasumata rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtuvõi haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks summas 4243,33 eurot tuleb kanda Eesti riigituludesse, sest Eesti Vabariik ja Soome Vabariik ei ole käesoleval juhul kokku leppinud teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.