KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-6420 Tsiviilasi Smoot
) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja anda oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.
§ 166
lg 1 kohaselt ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Antud juhul ei ole tegemist ühegi sellise loovutamist välistava asjaoluga. Kohus nõustub 4
(6)2-19-6420 hagejaga, et kostja kui lennuettevõtja kohustus maksta Määruses sätestatud eelduste olemasolu korral välja hüvitis (ja sellest tulenev nõudeõigus), ei ole käsitletav kohustusena (ja sellest tuleneva õigusena), mida ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale (lennureisijale ehk käesoleval juhul nõuete loovutajale). 24. Kohtu hinnangul ei tulene ka Määrusest, et Määruse art 7 hüvitisnõuete puhul oleks tegemist nõuetega, mida ei saa loovutada. Määruse preambula
(2)kohaselt on üheks Määruse eesmärgiks reisijate raskuste ja ebamugavuste leevendamine lennureisidest mahajäämise ja lendude tühistamise korral. Kohus ei näe ühtegi mõistlikku sisulist põhjust, miks peaks eitama reisija õigust käsutada temale tekkinud rahalist nõudeõigust. Loovutamise keelamine ja sellega reisija asetamine olukorda, kus tal tuleb endal nõude esitamisega tegeleda, oleks reisijale uute ebamugavuste põhjustamine, mis oleks omakorda Määruse eesmärgiga vastuolus.
- Asjakohatu on kostja põhjendus, et kuna Määruses on õigustatud isikuna (sh hüvitise saajana) läbivalt kasutatud väljendit reisija, selle asemel, et kasutada muud väljendit (nt võlgnik) ei saa nõue olla loovutatav. Kohus nõustub hagejaga, et väljendi „reisija“ kasutamine viitab üksnes Euroopa Liidu seadusandja ökonoomilistest kaalutlustest lähtuvatele eelistustele keelekasutuses olukorras, kus tegemist on määrusega, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele antava hüvitise ja abi kohta. Selline keelekasutus ei viita kuidagi sellele, et reisija nõue lennuettevõtja vastu ei oleks loovutatav.
- Samuti ei ole asjakohane kostja viide Euroopa Kohtu lahendile nr C-204/08, milles on Euroopa Kohus leidnud, et lennureisijaid, kes reisivad ühest liikmesriigist teise, võivad pöörduda hüvitisnõudega lennuettevõtja vastu nii reisi algus- kui sihtpuntki kohtusse. Kohtualluvuse valikuõigus ei ole oluline otsustamaks selle üle, kas Määruse alusel on hüvitisnõuded loovutatavad.
- Kostja poolt viidatud Itaalia kohtupraktika ei saa kohtu hinnangul olla aluseks Määruse kui Euroopa Liidu õigusakti õige kohaldamise seisukohalt.
- Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud ka asjaolu, et alaealine Reisija (Erik Malitski) on oma nõude hagejale loovutanud. Antud asjaolu kinnitab nõude loovutamise leping (tl 12-14) ja Erik Malitski sünnitunnistus (tl 70).
- Kuna nõuded on loovutatud hagejale õiguspäraselt, siis oli hagejal põhjendatult õigus nõuda kostjalt 3000 euro hüvitamist hagejale. Kuid olukorras, kus kostja on menetluse kestel enne lõpplahendi tegemist hüvitanud Reisijatele hageja poolt nõutud summa ja hageja kinnitab oma 21.10.2019 menetlusdokumendis, et ta käsitleb seda põhinõude täitmisena, ei ole kohtul võimalik hageja nõuet kostja vastu 3000 euro ulatuses rahuldada.
§ 79
kohaselt juhul kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Antud juhul on hageja kostja kohustuse täitmise Reisijatele heaks kiitnud. Sellest tulenevalt ei saa hageja enam kostjalt sama summa tasumist endale nõuda kuna kohustus on kohaselt täidetud. 30. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 31.01.2019 – 25.04.2019 eest summas 55,89 eurot ning viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 3000 eurolt alates 26.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Vaidlust ei 5
(6)2-19-6420 ole selles, et 30.01.2019 esitasid Reisijad kostjale nõudekirja ja et kostja on nõudekirja kätte saanud. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 31.01.
- Hageja nõue on põhjendatud ja kuulub sissenõutavaks muutunud viivise nõudes rahuldamisele.
- TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab eeltoodust tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 26.04.2019 kuni 21.10.2019 summas 117,7 eurot.
- Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 173,59 eurot. 33.
§ 1131
lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Käesolevas asjas on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja kostja puhul on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, mistõttu on täidetud eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamiseks. Hageja nõue on seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
- Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg 1 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus põhjendas eelnevalt, et hageja nõue kostja vastu on olnud põhjendatud, kuid kohus ei saa põhinõuet rahuldada seetõttu, et kostja 21.10.2019 täitis nõude Reisijatele. Kostja oleks saanud kohe alguses Reisijate poolt nõude esitamisel hüvitise välja maksta, kuid kostja seda ei teinud. Samuti vaidles kostja perspektiivitult vastu hageja nõuetele. Seega põhjustas käesoleva menetluse oma käitumisega kostja, mistõttu on õiglane jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
- Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot. Muud menetluskulud hagejal puuduvad. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
- Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
- TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 6
(6)