) § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.
lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.
järgi esitatava nõude aluseks on järgmised asjaolud: 1) asja kirjeldus; 2) asjaolud, millest nähtub, et asi on kostja valduses; 3) asjaolud, millest nähtub, et kostja valduses olev asi kuulub hagejale. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja, et kohus tunnustaks tema omandiõigust kostja valduses olevatele asjadele asjad (vt kohtuotsuse kirjeldava osa punkt 2) ning nõuaks need kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusse. Nimetatud nõude rahuldamata jätmise korral soovib hageja alternatiivselt kahju hüvitamise nõude lahendamist. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus esmalt hageja nõude asjade omandiõiguse tunnustamiseks ja kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks hageja valdusse. Seejärel lahendab kohus alternatiivse nõude kahjuhüvitise maksmiseks.
lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Kohus on seisukohal, et tunnistajate ja kostja poolt vande all avaldatu on teineteist välistavad – hageja avaldatust nähtuvalt kostja valdab kõiki hagi esemes nõutavaid hagejale kuuluvaid asju; kostja avaldatust nähtub, et kostja valduses üksnes hagiesemes nõutavad: murutraktor HQ Rider 316 TXs AWD, lauaarvuti ASUS G30AB-700W i7-4770K ja trimmer 536 LiL. Tunnistaja E A vande all avaldatu järgi ei tea, mis hageja asjad olid kostja valduses ja kas asjad jäid kostja valdusse (10.10.2019 kohtuistungi helisalvestis ajavahemikus 46:08 - 47:25). Kohus on seisukohal, et poolte avaldatu otsese vastuolu korral peab kohus hindama, millise poole avaldatu on usaldusväärne. Kui kohus ei saa kummagi poole avaldatu usaldusväärsust kontrollida, peab kohus jätma arvesse võtmata mõlema poole avaldatu osas, milles need on vastuolulised. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et kumbki pool on oma menetluslikust positsioonist tulenevalt huvitatud asja lahendamisest enda kasuks, mis võib mõjutada poole avaldatu usaldusväärsust. Hageja ei ole esitanud asjas tõendeid, mille põhjal kohus saaks lugeda hageja endise juhatuse liikme ja hetkel hageja töötaja M Ki vande all avaldatu hageja hagis osundatud asjade valdamise kohta kostja poolt usaldusväärseks. Samuti ei nähtu kostja esitatust teavet, mis kinnitaks kostja avaldatu usaldusväärsust. Isegi kui hagejaga seotud isiku ütlused sisaldavad teavet hagis esitatud väidete kohta, ei ole see piisav hagi rahuldamiseks, kui tema tunnistaja ütlused ei ole kooskõlas muude tõenditega, sh antud juhul kostja vande all avaldatuga. Kui mõlemad pooled on andnud vande all seletusi ja kohus asub neid tõendeid otsuses hindama, siis ei saa kohus rajada otsust üksnes ühe poole seletustele, ilma et kohus käsitleks otsuses ka teise poole seletusi. Eeltoodut arvestades ei ole kohtul võimalik kõrvaldada poolte avaldatu vastuolu. Kohus ei saa lugeda ühe poole avaldatut usaldusväärseks ning teise poole avaldatut ebausaldusväärseks. Kuivõrd kohus avaldatu vastuolu kõrvaldada ei saa, jätab kohus arvestamata hageja endise juhatuse liikme ja hetkel hageja töötaja M Ki ja kostja avaldatu osas, milles need puudutavad hageja hagis osundatud asjade (välja arvatud vaidlusaluseks mitteolevate murutraktori, lauaarvuti, trimmeri) valdamist või mittevaldamist kostja poolt. 4
lg 1 kohaselt on hagejal asjaolude (asjad kostja valduses, kostja valduses olevad asjad kuuluvad hagejale) osas tõendamiskoormis. Kohtuasjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja hagis osundatud asjad (vt kohtuotsuse kirjeldava osa punkt 2) on kostja valduses. Välja arvatud vaidlusaluseks mitteolevad murutraktor, lauaarvuti, trimmer. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud hageja nõude eeldused tunnustada hageja omandiõigust kostja valduses olevatele asjadele ning nõuda need kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusse. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tunnustada hageja omandiõigust kostja valduses olevatele asjadele ning nõuda 76 osaline padrunvõtmete komplekt, akutrell, lõikeorgan CombiClip 112, kaugusemõõdik WDM201, materjalidetektor MD12, suprabeam otsmikulamp, redel telesteps 78-330 cm, taskulamp Suprabeam Q7XR, mootorsaag Dremel Moto-Saw MS220, statiiv Dremel 220, kinnitusseade Dremel Multi-Vise 2500 ja elektriline multifunktsionaalne tööriist Dremel 4200 kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusse. 10.
lg 1 ja võlaõigusseaduse § 1043 jj kui ka
lg 1 alusel esitatud nõuete eelduseks on vindikatsiooni olukord, mille osas on hagejal asjaolude väljatoomise ja tõendamise koormis. Asjaolud kattuvad
järgi esitatava nõude aluseks olevate asjaoludega: asja kirjeldus; asjaolud, millest nähtub, et asi on kostja valduses; asjaolud, millest nähtub, et kostja valduses olev asi kuulub hagejale. Olukorras, kus tõendamist pole leidnud, et asjad on või olid kostja valduses, ei saa olla kostja poolt asjade pahauskset valdamist
lg 2 ja
Hageja soovib nimetatud nõude rahuldamata jätmise korral hageja alternatiivselt kahju hüvitamise nõude lahendamist. Kohus jätab rahuldamata hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude, sest kohtuasjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja väidetavad asjad on või olid kostja valduses (välja arvatud vaidlusaluseks mitteolevad murutraktor, lauaarvuti, trimmer). Isegi juhul kui eeldada, et hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud, siis pole hageja tõendanud kahjunõude suurust. Põhjendatud pole lähtuda kahjunõude suurusel asjade soetamismaksumusest, sest uute ja vanade asjade hinnad erinevad ning ajas muutub ka asjade hind.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.