KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-17-11867 Kohtuasi XX (X) hagi YY (Y) vastu esemete ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.05.2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 16 036,95 eurot Menetlustoiming apellatsioonkaebuse keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Urmas Arumäe menetlusse võtmisest Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Janno Perv RESOLUTSIOON
- Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
- Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse kättetoimetamisega.
- Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
- XX (hageja) esitas 08.08.2017 hagi ja 26.03.2018 selle täpsustuse, milles palus kohustada YY (kostja) välja andma kostja ebaseaduslikus valduses olevad kostjale kuuluvad esemed ja sularaha 16 265 eurot või alternatiivselt mõista välja 19 551,83 euro suurune rahaline kompensatsioon, varaline kahju 1 082 eurot, moraalne kahju kohtu äranägemisel ja viivis. 18.04.2019 loobus hageja osaliselt hagist, s.o 450 euro ulatuses kahjunõudest ja 5 565 euro ulatuses esemete väljanõudmise alternatiivsest nõudest.
- Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista põhivõlg 1 815,12 eurot ja viivis 1 625 eurot.
- Maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse 450 euro ulatuses kahjunõudes ja 5 565 euro ulatuses alternatiivses kahjunõudes. Hagi rahuldas kohus osaliselt, mõistes kostja ebaseaduslikust valdusest välja muusikakeskuse, elektrilise hambaharja ja seifi. Kohus jättis rahuldamata hageja sülearvuti, televiisori, fotoaparaadi, ühe elektrilise hambaharja, dokumentide ja sularaha 10 700 euro väljaandmise nõude, samuti hageja alternatiivse nõude, kahjunõude ja viivisenõude. Mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistis kohus kostjalt välja 1 000 eurot. Vastuhagi rahuldas kohus osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 1 620,12 eurot ja viivise 1 430 eurot. Ülejäänud osas jättis kohus vastuhagi rahuldamata. Kohus tasaarvestas vastastikused tasumisele kuuluvad summad, mille tulemusena tuli hagejal kostjale tasuda 2 050,12 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda ja korraldas antud menetlusabi osalise hüvitamise. Kohus jättis tähelepanuta hageja 23.04.2019 e-kirja.
- Hageja esitas 11.06.2019 apellatsioonkaebuse ja 21.06.2019 selle täpsustuse maakohtu otsuse peale, paludes see tühistada osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuhagi. Hageja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada kostjat hagejale välja andma sülearvuti, televiisori, fotoaparaadi, elektrilise hambaharja, dokumendid ja sularaha 10 700 eurot ning jätta vastuhagi tervikuna rahuldamata ja nõuded tasaarvestamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Samuti palus hageja tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus jättis tähelepanuta hageja 23.04.2019 e-kirja. Alternatiivselt palus hageja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ühtlasi palus hageja menetlusabi.
- Ringkonnakohus jättis 07.08.2019 hageja taotluse menetlusabi jätkamiseks rahuldamata ja apellatsioonkaebuse käiguta, kohustades hagejat tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu 700 eurot 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Hageja sai määruse kätte 07.08.
- Ringkonnakohtu määrus jõustus 25.11.
- Hageja tähtaegselt riigilõivu ei tasunud ja ei teinud seda ka hiljemalt määruse tegemise ajaks. Määruse põhjendused
- Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p-le 3 ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, sest apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana (RLS § 59 lg 1). Tsiviilasja hinnaks ringkonnakohtus on 16 036,95 eurot, mis vastab apellatsioonkaebuses väljanõutavate esemete maksumusele, sularaha suurusele ning rahuldatud vastuhagi suurusele. Selliselt nõudelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 700 eurot. Hageja ei tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu. Eelneva tõttu jättis kohus, juhindudes TsMS § 3401 lg-st 1, kaebuse käiguta ja andis mõistliku tähtaja (kümme päeva määruse kättesaamisest) puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks. Määruses hoiatas kohus, et kui hageja ei täida kohtu nõudmist, jätab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Riigilõivu tasumata jätmine on selline puudus, mis 2 takistab asja läbivaatamist ja tingib apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise (TsMS § 637 lg 1 p 3). Eelnevast hoolimata hageja tähtaegselt riigilõivu ei tasunud ja ei tasunud seda ka enne käesoleva määruse tegemist.
- Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1). Põhjusel, et kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad kostjal ringkonnakohtu menetluses kulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Vastavalt TsMS § 638 lg-le 9 võib määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 3