1-19-7519/11

1-19-7519 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-19-7519 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Tõlk Zemfira Lampmann Kaitsja Valery Gimaev (lepinguline) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Jaroslav Knõši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Jaroslav Knõš (ik: 38805030404; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 11.11.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Jaroslav Knõš karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 06.01.
4. a ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Jaroslav Knõš 24-ks (kahekümne neljaks) kuuks KarS §s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Jaroslav Knõši suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) hüvitada kuriteoga tekitatud kahju kannatanutele igakuiselt kuni katseaja lõpuni, mitte vähem kui 200 eurot kuus, esitades kriminaalhooldajale iga kuu sellekohase maksekorralduse; 2) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.
7. Jaroslav Knõšile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Jaroslav Knõš vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, Jaroslav Knõšile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 04.10.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaroslav Knõši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 26.09.
10. a kohtuotsusega tunnistati Jaroslav Knõš süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi ning KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 06.07.
11. a ja lõpp on 06.01.
12. a. Jaroslav Knõši kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Isiku käitumises on välja kujunenud muster, jätkuvalt paneb toime kelmusi, varasemalt paaril korral karistatud ka varguste eest. Kuritegusid sooritab etteplaneeritult ning need on suunatud majandusliku kasu saamisele. Isik on varasemalt kahel korral viibinud kriminaalhooldusel. Esimesel korral täitis hooldusalune kontrollnõudeid rahuldavalt, samuti ka elektroonilise valve kohustust. Teisel korral koostati isikule erakorraline ettekanne, sest ta ei pidanud kinni temale koostatud üldkasuliku töö ajakavast, kuid peale ettekannet isik sooritas talle määratud 666 tundi üldkasulikku tööd. Karistusregistri alusel uusi süütegusid katseajal toime ei pannud. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud riigikeele õppe B1 tasemel ning töötab köögi abitöölisena. Isiku käitumine on vangistuse jooksul olnud hea, kinnipeetavaga seoses probleeme ei ole esinenud. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on väga heas seisukorras oleva kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava ristiemale. Korteris elavad isiku ristiema ja ristiema isa. Iseloomustusest nähtub, et vabanemise järgselt on kinnipeetaval võimalik asuda tööle ettevõttesse xxxx, mille kohta on vanglale esitatud ka garantiikiri. Isikul on seisuga 13.09.2019 Tallinna Vangla andmetel tasumata võlanõudeid 44 102,32 eurot ulatuses ning vabanemisfondis on 920,15 eurot. Kinnipeetava mõlemad vanemad ja õde on valmis teda vajadusel toetama ka vabaduses, kuid eeldusel, et isik teeb ka ise oma majandusliku olukorra parandamiseks pingutusi. Jaroslav Knõš taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Jaroslav Knõši vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja tugineb Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-91-06 ja nr 3-1-1-12-
13. Kinnipeetava käitumine vangistuses on õiguspärane, ta töötab vanglas olles ning tal on olemas ka vabanemisjärgne töökoht. Kinnipeetava käitumine on vangistuse jooksul olnud hea. Isik on ka varasemalt viibinud kriminaalhooldusel ning ta täitis nõudeid rahuldavalt ja läbis katseaja. Isiku lähedased on valmis teda vabaduses toetama. Kinnipeetav teeb juba vangistuses pingutusi enda majandusliku olukorra parandamiseks ning tema edaspidine õiguskuulekas käitumine on väga tõenäoline. Vabaduses on isikul olemas kindel elukoht ja töökoht. Korduv karistatus ei ole ennetähtaegase vabastamise takistuseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Jaroslav Knõši võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jaroslav Knõši isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 4 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Jaroslav Knõši tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Jaroslav Knõšile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab vangla iseloomustuses märgitut, et isik on varasemalt kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, mil ta mõlemal korral läbis katseaja. Isik ei väljenda kuritegelikku käitumist pooldavaid seisukohti. Ametiisikutega seoses ei ole probleeme täheldatud, koostöövalmis. Isik enda sõnul tahab edaspidi elada seaduskuulekalt. Ka kohtuistungil isik avaldas, et tunnistab enda poolt sooritatud viga. Samuti nähtus tema sõnades valmisolekut parandada enda käitumist ning heastada kuriteoga tekitatud kahju. Eelnevast lähtudes on kohus seisukohal, et käesolev vangistus on täitnud enda eesmärgid ning kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on Jaroslav Knõšil olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Jaroslav Knõš, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/