← Eesti

2-19-5032/23

Obsah (6)§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 01. oktoober 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-5032

§-le

  2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu hüvitise 2 040 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot iga nõude kohta. Kohtu arvates on hageja nõue põhjendatud, kuna kostja ei ole tasunud hageja nõuet. Hageja on nõudnud hüvitist kohtuväliselt (vt käesoleva otsuse p 8 alapunkt 8.6), kuid kostja ei ole hüvitist hagejale kohtuväliselt tasunud. Kostjal oli võimalus maksta hüvitis hagejale ka kohtuväliselt pärast seda kui hageja esitas kostjale nõude ja vajalikud dokumendid. 7

(8)
  1. Kohus ei nõustu kostja arvamusega, et käesoleval juhul tuleb tema vastu esitatud nõudeid käsitleda VÕS § 1131 tähenduses ühe nõudena, millelt saab nõuda ainult 40 eurot sissenõudmiskulu hüvitamist. VÕS-i kommentaaride kohaselt saab seda hüvitist nõuda iga kohustuse eest eraldi (P.Varul jt: Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne.
  2. Lk 576). Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu 51 reisija hüvitusnõuded, igaüks neist on käsitatav eraldi nõudena VÕS § 1131 tähenduses.
  3. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 25 800 eurot, viivise 1 601,63 eurot, võla sissenõudmiskulud 2 040 eurot ning seadusjärgne viivise põhinõudelt 25 800 eurot alates 02.10.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni. 21.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud määrata kostja kanda. 22.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

  1. Hageja palub 26.06.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt mõista kostjalt välja õigusabikulud 2 800 eurot (käibemaksuta), riigilõivu summas 1 000 eurot ning viivise menetluskuludelt. Nimekirjas on toodud välja esindajate poolt tehtud toimingute ajakulu. Tunnitasumäär on 140 eurot (käibemaksuta). Õigusabi töömaht oli kokku 20 tundi. Kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohtu arvates on hageja esitatud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud.
  2. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 3 800 euro ulatuses ning kostjalt tuleb nimetatud summa hageja kasuks välja mõista.
  3. Hageja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.